õppematerjal gümnaasiumile

1. ELU ARENG MAAL Koostas: Kristel Mäekask

2. Arhaikumi geokronoloogiline tabel http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng / arhaikum .html

5. Proterosoikumi geokronoloogiline tabel http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng / proterosoikum .html

6. Vanimad eukarüoodid Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.

7. Vanimad hulkraksed organismid Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. 560 miljoni aasta vanused - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistis ed , mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Ediacara hulkraksete kivistised ja rekonstruktsioon

8. Paleosoikumi geokronoloogiline tabel http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng / paleosoikum .html

9. T AIMERIIGI EVOLUTSIOON VETIKAD SÕNAJALAD SEEMNETAIMED ÜRGRAIKAD

10. Vetikad 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga ! Hõimkond rohevetikad Chlorophyta

12. Hiiglaslikud eostaimed 280 - 360 miljonit aastat tagasi . Mõned 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga.

13. A) Pärisraikad (kollad) Sigillaria Soomuspuu ehk lepidodendron

14. B) Kidad (osjad) Kalamiidi kida Karboni kida http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng /calamites2. jpg

16. Paljasseemnetaimed 300 - 350 miljonit aastat tagasi .

18. B) Kordaiidid P aljasseemnetaimed, mis meenutasid okaspuid. Kordaiidid olid umbes 30 m kõrgused ja 1 m tüve läbimõõduga.

20. D ) Hõlmikpuud 260-140 miljonit aastat tagasi . Praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik Ginkgo biloba . Hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas

21. E ) Palmlehikud 250-65 miljonit aastat tagasi . Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. T änapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed

22. Katteseemnetaimed 1 3 0- 65 miljonit aastat tagasi .

23. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON

24. 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübi d nn. Kambriumi plahvatus. Cosmoceras gulielmii Gryphaea corrugata

25. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed , kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Paraceraurus aculeatus Trilobiidi rekonstruktsioon

26. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.

27. Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. erikilbiline Psammolepis telodont Phlebolepis kilbitu Rhyncholepis Dartmuthia gemmifera

28. Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. hai Hybodus Asterolepis Hai Carcharodon sp. hambad

29. 400 miljonit aastat tagasi - mõnede loomade siirdumine maismaale. PUTUKAD Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm. Kiililaadne putukas Aeschna

33. Tiibsisalikud ehk pterosaurused ( Pterosauria ) olid kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Tiibsisaliku rekonstruktsioon Kalu jahtivad lendavad roomajad - pterosaurused

34. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused ( Ichthyosauria ) olid kalalaadsed roomajad. Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest. Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont

35. Luukalad Leptolepis sprattiformis Sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused - ahvenad, haugid, särjed jt.

40. http://www. aquamax .de/HG06UG06. htm http://www.pbs.org/wgbh/evolution/