SlideShare una empresa de Scribd logo
1 de 26
Descargar para leer sin conexión
Eesti Panga avalik loeng


          Euroala majandusolukord


                           Martti Randveer
                           20. september 2012




Autor – Esitluse nimetus
Euroala majandusmaht

 Euroala majandus moodustab 14,3% maailmamajandusest
 2011. aastal oli euroala majanduse maht 9,43 triljonit eurot, Eestil 0,016 triljonit eurot

       Riikide ja regioonide osakaalud                     Liikmesriikide osakaal euroala
        maailmamajanduses (2011)                                majanduses (2011)
                                                      Portugal Iirimaa Eesti
                                                       1,8% 1,7% 0,2%
                                                Soome
                Hiina                            2,0%                  Muud
                              USA
               14,3%                                                   8,9%
                             19,1%                 Kreeka
                                                    2,3%                       Saksamaa
                                                                                 27,5%
                                                Holland
           Esileker-                             6,4%
            kivad ja              Euroala
            arengu-               14,3%                   Hispaania
           maad, v.a                                       11,3%
                         Ülejää-                                               Prantsus-
             Hiina         nud   Jaapan
              35%                                                                maa
                        arenenud 5,6%                              Itaalia      21,2%
                          riigid                                   16,8%
                         12,1%




                                              Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Eurostat
Euroala majanduse hetkeseis ja väljavaade
Euroala ei ole veel kriisieelset
majandusmahu kõrgtaset ületanud

                                    SKP püsihindades (2005=100)
 130



 120



 110



 100



  90



  80



  70
   1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1

          Eesti                     Euroala                     UK                     USA

          Kriisieelne tipp: Eesti   Kriisieelne tipp: Euroala   Kriisieelne tipp: UK   Kriisieelne tipp: USA



                                                                                              Allikas: Eurostat
Euroalal on kasvu vedanud eksport,
sisenõudlus ei ole taastunud

               Sisenõudluse ja ekspordi panus majanduskasvu (kv/kv)
  1,5                                                                                                 1,5

  1,0                                                                                                 1,0

  0,5                                                                                                 0,5

  0,0                                                                                                 0,0

  -0,5                                                                                                -0,5

  -1,0                                                                                                -1,0

  -1,5                                                                                                -1,5

  -2,0                                                                                                -2,0

  -2,5                                                                                                -2,5

  -3,0                                                                                                -3,0

  -3,5                                                                                                -3,5




                Sisenõudlus varudeta   Netoeksport   Varud + statistiline vahe    SKP kasv (kv/kv)

         Euroopa Keskpanga euroala majanduskasvuprognoos:
                  2012. a. -0,6% … -0,2%
                  2013. a. -0,4% … 1,4%

                                                                         Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Eestis ollakse majanduse väljavaadete
osas euroalast optimistlikumad

                      Majanduskindlustundeindeks ja majanduskasv (%)
      6,0                                                                                                                                                        120

      4,0
                                                                                                                                                                 110
      2,0
                                                                                                                                                                 100
      0,0

      -2,0                                                                                                                                                       90

      -4,0
                                                                                                                                                                 80
      -6,0
                                                                                                                                                                 70
      -8,0

     -10,0                                                                                                                                                       60
             2005Q1

                       2005Q3

                                2006Q1

                                         2006Q3

                                                  2007Q1

                                                           2007Q3

                                                                    2008Q1

                                                                             2008Q3

                                                                                      2009Q1

                                                                                                 2009Q3

                                                                                                          2010Q1

                                                                                                                   2010Q3

                                                                                                                             2011Q1

                                                                                                                                      2011Q3

                                                                                                                                               2012Q1

                                                                                                                                                        2012Q3
                                Euroala kasv, kv/kv, v.sk.                                     Eesti, kasv, kv/kv, v.sk.
                                Euroala kindlustundeindeks, p.sk.                              Eesti kindlustundeindeks, p.sk.




                                                                                                                            Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat
Euroala tööpuudus rekordtasemel (11,2%);
riigiti suured erinevused


                   Euroala keskmine tööpuudus ja
                           hõive kasv (%)                                                                                                                      Tööpuudus valitud riikides (%)

 5                                                                                                                                          12   30                                                                                                        30

 4
                                                                                                                                            10   25                                                                                                        25
 3

 2                                                                                                                                          8    20                                                                                                        20

 1
                                                                                                                                            6    15                                                                                                        15
 0

-1                                                                                                                                          4    10                                                                                                        10

-2
                                                                                                                                            2     5                                                                                                        5
-3

-4                                                                                                                                          0     0                                                                                                        0


                                                                                                                                                      2007Q1

                                                                                                                                                                2007Q3

                                                                                                                                                                         2008Q1

                                                                                                                                                                                  2008Q3

                                                                                                                                                                                           2009Q1

                                                                                                                                                                                                    2009Q3

                                                                                                                                                                                                             2010Q1

                                                                                                                                                                                                                      2010Q3

                                                                                                                                                                                                                               2011Q1

                                                                                                                                                                                                                                         2011Q3

                                                                                                                                                                                                                                                  2012Q1
                                                                                                                                   2012Q1
     2005Q1
              2005Q3
                       2006Q1
                                2006Q3
                                         2007Q1
                                                  2007Q3
                                                           2008Q1
                                                                    2008Q3
                                                                             2009Q1
                                                                                      2009Q3
                                                                                               2010Q1
                                                                                                        2010Q3
                                                                                                                 2011Q1
                                                                                                                          2011Q3




                                                                                                                                                                   Saksamaa                         Eesti                               Kreeka
              Hõive kasv (kv/kv) v.sk.                                                   Tööpuudus (%) p.sk.
                                                                                                                                                                   Holland                          Soome                               Hispaania
Euroala inflatsioon on olnud keskmiselt 2% lähedal;
hetkel 2,6%

                                     Euroala* ÜTHI ja alusinflatsioon (%)

    5,0                                                                                                                  5,0


    4,0                                                                                                                  4,0


    3,0                                                                                                                  3,0


    2,0                                                                                                                  2,0


    1,0                                                                                                                  1,0


    0,0                                                                                                                  0,0


    -1,0                                                                                                                 -1,0
                                   2002
           1999


                  2000


                         2001




                                          2003


                                                  2004


                                                          2005


                                                                   2006


                                                                           2007


                                                                                     2008


                                                                                             2009


                                                                                                    2010


                                                                                                           2011


                                                                                                                  2012
                                          Ühtlustatud tarbijahinnaindeks          Alusinflatsioon


      * Euroala jooksev koosseis


      Euroopa Keskpanga euroala inflatsiooniprognoos:
               2012. a. 2,4% … 2,6%
               2013. a. 1,3% … 2,5%
                                                                                             Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Euroalal tervikuna ei ole
tasakaalustamatused suured




                                                          Suur-
                                            Euroala                  USA         Jaapan
                                                        britannia
     Jooksevkonto tasakaal (% SKPst)*            -0,3         -1,9      -3,1              2
     Valitsussektori tasakaal (%SKPst)*          -4,1         -8,6      -9,6       -10,1
     Riigivõlg (% SKPst)*                       88,1         82,3     102,8        229,9
     Tööpuudus (%)**                            11,2          8,1          8,3       4,3
     Inflatsioon (%)**                           2,6          2,6          1,4       -0,4
     * 2011. aasta keskmine
     ** viimased vaatlused




                                        Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Reuters EcoWin
Majanduse “tasakaalustumine” euroala riikides
Euroala-sisesed erinevused on märkimisväärsed



 Tabel 1. Erinevused euroalas (standardhälve); 12 riiki
                                                          2001    2005    2011
 Pikaajalised nominaalsed intressimäärad (%)               0,14    0,08    4,07
 Pikaajalised reaalsed intressimäärad (%)                  1,68    1,39    4,72
 Majanduskasv (%)                                          1,25    1,60    2,74
 Inflatsioon (%)                                           1,06    0,87    0,72
 Töötuse määr (%)                                          3,13    2,28    5,63
 Struktuurne fiskaaltasakaal (% SKPst)                     3,30    2,86    3,40

 Mitmed majanduse tasakaalustamatust mõõtvad näitajad (nt inflatsioon,
 jooksevkonto tasakaal, eelarvetasakaal) on euroalas tervikuna “paremad”
 kui teistes arenenud riikides.
 Samas on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud erinevused euroala-
 siseselt.
Viimastel aastatel on finantseerimistingimuste
erinevused riigiti oluliselt kasvanud



 10                                                10
 9
 8                                                 8
 7
                                                   6
 6
 5
                                                   4
 4
 3                                                 2
 2
 1                                                 0
 0                                                      2008          2009          2010     2011
      2008          2009          2010     2011    -2

             EA-5          EA-3          Estonia               EA-5          EA-3          Estonia



 Joonis 1.1 Pikaajalised nominaalsed               Joonis 1.2 Pikaajalised reaalsed
 intressimäärad 2008-2011 (%)                      intressimäärad 2008-2011 (%)

  EA-3: Saksamaa, Holland ja Soome
  EA-5: Itaalia, Hispaania, Kreeka, Iirimaa ja Portugal
                                                                              Allikas: Eurostat
EA-5 riikides on majanduse kohandumine toimunud
madalama kasvu (suurema majanduslanguse) kaudu,
erinevused inflatsioonis on aga väga väiksed

 10%                                                   12

                                                       10
  5%
                                                        8
  0%
                                                        6
        2008          2009   2010    2011       2012
 -5%                                                    4

                                                        2
 -10%
                                                        0

 -15%                                                       2008          2009          2010    2011
                                                       -2

               EA-5           EA-3          Estonia
                                                                   EA-5          EA-3          Estonia



 Joonis 2.1 Majanduskasv 2008-2012 (%)                 Joonis 2.2 Tarbijahindade
                                                       inflatsioon 2008-2011 (%)




                                                                                 Allikas: Eurostat
Samuti on majanduse kohandumine tööjõukulude
kaudu olnud suhteliselt sarnane (v.a. Iirimaal)



 105



 100
                                                                                                                     EU27
                                                                                                                     EA17
  95                                                                                                                 Estoni a
                                                                                                                     Irel and

  90                                                                                                                 Spai n
                                                                                                                     Ital y
                                                                                                                     Greece
  85
                                                                                                                     Portugal
                                                                                                                     Netherl ands
  80
                                                                                                                     Fi nl and




                                                                                                         y
                                                             ce




                                                                                  s
               17
       27




                                                                        al
                           a




                                                                                              d
                                           n


                                                  ly
                                  nd




                                                                                                      an
                                                                                  nd
                      ni




                                        ai




                                                                                           an
                                                                                                                     Germany
                                               Ita


                                                          ee


                                                                      ug
            EA
   EU




                                  la
                      to




                                       Sp




                                                                                                     rm
                                                                                la


                                                                                         nl
                                                       Gr


                                                                   rt
                               Ire




                                                                             er
                    Es




                                                                                       Fi
                                                                  Po




                                                                                                  Ge
                                                                          th
                                                                       Ne



 Joonis 3. Reaalne efektiivne vahetuskurss 2011 (deflaator: tööjõuühikkulud
 (ULC), 36 peamist väliskaubanduspartnerit), 2008=100


                                                                                                             Allikas: Eurostat
Senini on majanduse kohandumine EA-5
riikides toimunud hõive vähenemise kaudu



 25



 20



 15



 10



  5



  0




                                                                   y
                               ce




                                                                                                         s
         17




                                                                             al
                     a




                                                d
                                       n




                                                       ly




                                                                                         nd
                                                                an




                                                                                                         nd
                ni




                                     ai



                                             an



                                                    Ita
                            ee




                                                                           ug
      EA




                                                                                      la
                to




                                    Sp




                                                               rm




                                                                                                       la
                                             nl
                         Gr




                                                                        rt



                                                                                   Ire



                                                                                                    er
              Es




                                           Fi




                                                                       Po
                                                            Ge




                                                                                                 th
                                                                                              Ne
  Joonis 4. Töötuse määr 2008. ja 2011. aastal (%)


                                                                                  Allikas: Eurostat
Muutused jooksevkonto tasakaalus on olnud kas
aeglased (EA-5 riikides) või jooksevkonto tasakaal
on jäänud samaks (EA-3 riikides)


   6
   4
   2
   0
   -2      2008           2009            2010            2011

   -4
   -6
   -8
  -10
  -12


                  EA-5             EA-3                 Estonia


 Joonis 5. Jooksevkonto tasakaal 2008-2011 (% SKP-st)


                                                            Allikas: Eurostat
Samuti on ka muutused eelarvetasakaalus
olnud tagasihoidlikud


  4                                                  4

  2                                                  2

  0                                                  0
       2008          2009          2010    2011           2008          2009          2010     2011
  -2                                                 -2

  -4                                                 -4

  -6                                                 -6

  -8                                                 -8

 -10                                                -10

 -12                                                -12

              EA-3          EA-5          Estonia                EA-3          EA-5          Estonia



 Joonis 6.1 Eelarvetasakaal 2008-2011               Joonis 6.2 Tsükliliselt kohandatud
 (% SKPst)                                          eelarvetasakaal 2008-2011 (% SKPst)




                                                                               Allikas: Eurostat
Majanduse kohandumine euroalal toimub, kuid see on
aeganõudev

Mitmed varasemad tasakaalustamatused on vähenemas::
-   Jooksevkonto ja eelarvetasakaal on EA-5 riikides paranenud
-   Samuti on EA-5 riikides ka suhtelised tööjõukulud mõnevõrra alanenud.

Samas on oluline osa majanduse tasakaalustumisest veel ees.

Varasemate tasakaalustumatuste vähenemine on toimunud peamiselt läbi
   “koguste” (SKP, tööhõive) ja vähem läbi “hindade” (tarbijahinnad,
   tööjõukulud). Siiski on osa kohandumisest läbi “koguste” paratamatu (nt
   lisandväärtuse ja tööhõive vähenemine mõningates siseturule orienteeritud
   harudes – nt ehituse ja kinnisvarasektoris).

Vajalikud muutused majanduse struktuuris on peaaegu alati aeganõudvad (nt
   ekspordisektori lisandväärtuse ja hõive osakaalu tõus ja siseturule suunatud
   sektorite osakaalu vähenemine).

Majanduse tasakaalustumise muudab keerulisemaks kõrge võlakoormus ja
   eelarve tasakaalu parandamise võimalik lühiajaline negatiivne mõju
   majandusaktiivsusele.
Rahapoliitilised meetmed euroalal
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
tavapärased meetmed

 Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:
 Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%,
 kuid selle lähedal.

 Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks

 Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes
 intressimäärades.

 Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute
 finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses
 avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.

 Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes
 tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
Euroopa Keskpanga Nõukogu on viimase aasta jooksul
intressimäärasid alandanud kolm korda




   Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:
          1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra;
          2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra;
          3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra.
                                                                            Allikas: Euroopa Keskpank
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
erakorralised meetmed

 Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on
 suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju
 majandusele.

 Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid,
 väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade
 ost.

 Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks
 üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi
 mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi
 kogunõudlust ja inflatsiooni.

 Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid
 meetmeid.
Hoolimata erinevatest raha- ja muudest
majanduspoliitilistest meetmetest ei ole intressivahed
viimase poole aasta jooksul oluliselt vähenenud
Euroala keskpankade operatsioonide maht kõrge




                                                Allikas: Reuters Ecowin, FTO
Nende arengute tulemusena kasvas vajadus
lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järele


Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga Nõukogus kokku uue meetme
   (ingl.k. Outright Monetary Transactions; eesti k. otsesed rahapoliitilised
   avaturutehingud) rakendamine.

Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste
   järelturul tagamaks rahapoliitika tõhus ülekanne.

Nende tehingute tegemise eelduseks on tingimuslikkus – neid tehinguid viiakse
  läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse
  Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille
  raames on võimalikud EFSF/ESMi poolne sekkumine riiklike võlakirjade
  esmaturul.

Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl. k. Securities Market
   Programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse
   olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule.
Järelduseks


1. Selge vastutus (nt riigi tasand versus euroala tasand, valitsused
   versus keskpank).

2. Tugevam vastupanuvõime erinevatele järskudele muutustele
   majanduskeskkonnas (puhvrid nii valitsus-, finants- kui ka
   ettevõtlussektoris).

3. Ühtne rahapoliitika tagab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna, kuid
   üksikute euroala riikide tasandil on muude tasakaalustamatuste
   ärahoidmine selle riigi (majanduspoliitika) ülesanne.

4. Tasakaalustamatuste ennetamine peab olema senisest aktiivsem
   (euroala praegune kogemus tasakaalustumise kohta).

Más contenido relacionado

Destacado

Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul
Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturulOrsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul
Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturulEesti Pank
 
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileArdo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileEesti Pank
 
Tööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikele
Tööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikeleTööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikele
Tööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikeleEesti Pank
 
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014Eesti Pank
 
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Eesti Pank
 
Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...
Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...
Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...Eesti Pank
 
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Eesti Pank
 
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlusOrsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlusEesti Pank
 
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Pank
 
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...Eesti Pank
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013Eesti Pank
 
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitikaMadis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitikaEesti Pank
 
Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal
Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastalArdo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal
Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastalEesti Pank
 
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Pank
 
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasKädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasEesti Pank
 
Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014
Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014
Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014Eesti Pank
 
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomine
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomineTimo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomine
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomineEesti Pank
 
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja EestisÜlo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja EestisEesti Pank
 
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasKädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasEesti Pank
 
Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013Eesti Pank
 

Destacado (20)

Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul
Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturulOrsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul
Orsolya Soosaar. Arengutest Eesti tööturul
 
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust EestileArdo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile
Ardo Hansson. Euroala majanduses toimuvast ja selle mõjust Eestile
 
Tööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikele
Tööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikeleTööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikele
Tööturu Ülevaade 2/2013, infotund ajakirjanikele
 
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
 
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
 
Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...
Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...
Konstantīns Beņkovskis, Julia Wörz. Evaluation of Non-Price Competitiveness o...
 
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng 13. märtsil 2014
 
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlusOrsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus
Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann. Tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus
 
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12. detsembril 2013
 
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013
Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2013
 
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitikaMadis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja  euroala rahapoliitika
Madis Müller. Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika
 
Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal
Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastalArdo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal
Ardo Hansson. Eesti majandus 2013. aastal
 
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
Eesti Panga avalik loeng. Palkade ja tootlikkuse areng Eestis 15.05.2013
 
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasKädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
 
Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014
Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014
Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014
 
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomine
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomineTimo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomine
Timo Kosenko. Euroopa pangandusliidu loomine
 
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja EestisÜlo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
 
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö EuroopasKädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
Kädli Moor. Keskpankade koostöö Euroopas
 
Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013
Eesti Panga majanduskommentaar 12.06.2013
 

Más de Eesti Pank

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Pank
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Pank
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Eesti Pank
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Eesti Pank
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Eesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Pank
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsEesti Pank
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesEesti Pank
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Pank
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollEesti Pank
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastEesti Pank
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Eesti Pank
 

Más de Eesti Pank (20)

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic Sanctions
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
 

Martti Randveer. Euroala majandusolukord

  • 1. Eesti Panga avalik loeng Euroala majandusolukord Martti Randveer 20. september 2012 Autor – Esitluse nimetus
  • 2. Euroala majandusmaht Euroala majandus moodustab 14,3% maailmamajandusest 2011. aastal oli euroala majanduse maht 9,43 triljonit eurot, Eestil 0,016 triljonit eurot Riikide ja regioonide osakaalud Liikmesriikide osakaal euroala maailmamajanduses (2011) majanduses (2011) Portugal Iirimaa Eesti 1,8% 1,7% 0,2% Soome Hiina 2,0% Muud USA 14,3% 8,9% 19,1% Kreeka 2,3% Saksamaa 27,5% Holland Esileker- 6,4% kivad ja Euroala arengu- 14,3% Hispaania maad, v.a 11,3% Ülejää- Prantsus- Hiina nud Jaapan 35% maa arenenud 5,6% Itaalia 21,2% riigid 16,8% 12,1% Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Eurostat
  • 4. Euroala ei ole veel kriisieelset majandusmahu kõrgtaset ületanud SKP püsihindades (2005=100) 130 120 110 100 90 80 70 1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1 Eesti Euroala UK USA Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA Allikas: Eurostat
  • 5. Euroalal on kasvu vedanud eksport, sisenõudlus ei ole taastunud Sisenõudluse ja ekspordi panus majanduskasvu (kv/kv) 1,5 1,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 -0,5 -0,5 -1,0 -1,0 -1,5 -1,5 -2,0 -2,0 -2,5 -2,5 -3,0 -3,0 -3,5 -3,5 Sisenõudlus varudeta Netoeksport Varud + statistiline vahe SKP kasv (kv/kv) Euroopa Keskpanga euroala majanduskasvuprognoos: 2012. a. -0,6% … -0,2% 2013. a. -0,4% … 1,4% Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
  • 6. Eestis ollakse majanduse väljavaadete osas euroalast optimistlikumad Majanduskindlustundeindeks ja majanduskasv (%) 6,0 120 4,0 110 2,0 100 0,0 -2,0 90 -4,0 80 -6,0 70 -8,0 -10,0 60 2005Q1 2005Q3 2006Q1 2006Q3 2007Q1 2007Q3 2008Q1 2008Q3 2009Q1 2009Q3 2010Q1 2010Q3 2011Q1 2011Q3 2012Q1 2012Q3 Euroala kasv, kv/kv, v.sk. Eesti, kasv, kv/kv, v.sk. Euroala kindlustundeindeks, p.sk. Eesti kindlustundeindeks, p.sk. Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat
  • 7. Euroala tööpuudus rekordtasemel (11,2%); riigiti suured erinevused Euroala keskmine tööpuudus ja hõive kasv (%) Tööpuudus valitud riikides (%) 5 12 30 30 4 10 25 25 3 2 8 20 20 1 6 15 15 0 -1 4 10 10 -2 2 5 5 -3 -4 0 0 0 2007Q1 2007Q3 2008Q1 2008Q3 2009Q1 2009Q3 2010Q1 2010Q3 2011Q1 2011Q3 2012Q1 2012Q1 2005Q1 2005Q3 2006Q1 2006Q3 2007Q1 2007Q3 2008Q1 2008Q3 2009Q1 2009Q3 2010Q1 2010Q3 2011Q1 2011Q3 Saksamaa Eesti Kreeka Hõive kasv (kv/kv) v.sk. Tööpuudus (%) p.sk. Holland Soome Hispaania
  • 8. Euroala inflatsioon on olnud keskmiselt 2% lähedal; hetkel 2,6% Euroala* ÜTHI ja alusinflatsioon (%) 5,0 5,0 4,0 4,0 3,0 3,0 2,0 2,0 1,0 1,0 0,0 0,0 -1,0 -1,0 2002 1999 2000 2001 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks Alusinflatsioon * Euroala jooksev koosseis Euroopa Keskpanga euroala inflatsiooniprognoos: 2012. a. 2,4% … 2,6% 2013. a. 1,3% … 2,5% Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
  • 9. Euroalal tervikuna ei ole tasakaalustamatused suured Suur- Euroala USA Jaapan britannia Jooksevkonto tasakaal (% SKPst)* -0,3 -1,9 -3,1 2 Valitsussektori tasakaal (%SKPst)* -4,1 -8,6 -9,6 -10,1 Riigivõlg (% SKPst)* 88,1 82,3 102,8 229,9 Tööpuudus (%)** 11,2 8,1 8,3 4,3 Inflatsioon (%)** 2,6 2,6 1,4 -0,4 * 2011. aasta keskmine ** viimased vaatlused Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Reuters EcoWin
  • 11. Euroala-sisesed erinevused on märkimisväärsed Tabel 1. Erinevused euroalas (standardhälve); 12 riiki 2001 2005 2011 Pikaajalised nominaalsed intressimäärad (%) 0,14 0,08 4,07 Pikaajalised reaalsed intressimäärad (%) 1,68 1,39 4,72 Majanduskasv (%) 1,25 1,60 2,74 Inflatsioon (%) 1,06 0,87 0,72 Töötuse määr (%) 3,13 2,28 5,63 Struktuurne fiskaaltasakaal (% SKPst) 3,30 2,86 3,40 Mitmed majanduse tasakaalustamatust mõõtvad näitajad (nt inflatsioon, jooksevkonto tasakaal, eelarvetasakaal) on euroalas tervikuna “paremad” kui teistes arenenud riikides. Samas on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud erinevused euroala- siseselt.
  • 12. Viimastel aastatel on finantseerimistingimuste erinevused riigiti oluliselt kasvanud 10 10 9 8 8 7 6 6 5 4 4 3 2 2 1 0 0 2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011 -2 EA-5 EA-3 Estonia EA-5 EA-3 Estonia Joonis 1.1 Pikaajalised nominaalsed Joonis 1.2 Pikaajalised reaalsed intressimäärad 2008-2011 (%) intressimäärad 2008-2011 (%) EA-3: Saksamaa, Holland ja Soome EA-5: Itaalia, Hispaania, Kreeka, Iirimaa ja Portugal Allikas: Eurostat
  • 13. EA-5 riikides on majanduse kohandumine toimunud madalama kasvu (suurema majanduslanguse) kaudu, erinevused inflatsioonis on aga väga väiksed 10% 12 10 5% 8 0% 6 2008 2009 2010 2011 2012 -5% 4 2 -10% 0 -15% 2008 2009 2010 2011 -2 EA-5 EA-3 Estonia EA-5 EA-3 Estonia Joonis 2.1 Majanduskasv 2008-2012 (%) Joonis 2.2 Tarbijahindade inflatsioon 2008-2011 (%) Allikas: Eurostat
  • 14. Samuti on majanduse kohandumine tööjõukulude kaudu olnud suhteliselt sarnane (v.a. Iirimaal) 105 100 EU27 EA17 95 Estoni a Irel and 90 Spai n Ital y Greece 85 Portugal Netherl ands 80 Fi nl and y ce s 17 27 al a d n ly nd an nd ni ai an Germany Ita ee ug EA EU la to Sp rm la nl Gr rt Ire er Es Fi Po Ge th Ne Joonis 3. Reaalne efektiivne vahetuskurss 2011 (deflaator: tööjõuühikkulud (ULC), 36 peamist väliskaubanduspartnerit), 2008=100 Allikas: Eurostat
  • 15. Senini on majanduse kohandumine EA-5 riikides toimunud hõive vähenemise kaudu 25 20 15 10 5 0 y ce s 17 al a d n ly nd an nd ni ai an Ita ee ug EA la to Sp rm la nl Gr rt Ire er Es Fi Po Ge th Ne Joonis 4. Töötuse määr 2008. ja 2011. aastal (%) Allikas: Eurostat
  • 16. Muutused jooksevkonto tasakaalus on olnud kas aeglased (EA-5 riikides) või jooksevkonto tasakaal on jäänud samaks (EA-3 riikides) 6 4 2 0 -2 2008 2009 2010 2011 -4 -6 -8 -10 -12 EA-5 EA-3 Estonia Joonis 5. Jooksevkonto tasakaal 2008-2011 (% SKP-st) Allikas: Eurostat
  • 17. Samuti on ka muutused eelarvetasakaalus olnud tagasihoidlikud 4 4 2 2 0 0 2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011 -2 -2 -4 -4 -6 -6 -8 -8 -10 -10 -12 -12 EA-3 EA-5 Estonia EA-3 EA-5 Estonia Joonis 6.1 Eelarvetasakaal 2008-2011 Joonis 6.2 Tsükliliselt kohandatud (% SKPst) eelarvetasakaal 2008-2011 (% SKPst) Allikas: Eurostat
  • 18. Majanduse kohandumine euroalal toimub, kuid see on aeganõudev Mitmed varasemad tasakaalustamatused on vähenemas:: - Jooksevkonto ja eelarvetasakaal on EA-5 riikides paranenud - Samuti on EA-5 riikides ka suhtelised tööjõukulud mõnevõrra alanenud. Samas on oluline osa majanduse tasakaalustumisest veel ees. Varasemate tasakaalustumatuste vähenemine on toimunud peamiselt läbi “koguste” (SKP, tööhõive) ja vähem läbi “hindade” (tarbijahinnad, tööjõukulud). Siiski on osa kohandumisest läbi “koguste” paratamatu (nt lisandväärtuse ja tööhõive vähenemine mõningates siseturule orienteeritud harudes – nt ehituse ja kinnisvarasektoris). Vajalikud muutused majanduse struktuuris on peaaegu alati aeganõudvad (nt ekspordisektori lisandväärtuse ja hõive osakaalu tõus ja siseturule suunatud sektorite osakaalu vähenemine). Majanduse tasakaalustumise muudab keerulisemaks kõrge võlakoormus ja eelarve tasakaalu parandamise võimalik lühiajaline negatiivne mõju majandusaktiivsusele.
  • 20. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile. Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
  • 21. Euroopa Keskpanga Nõukogu on viimase aasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist: 1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra; 2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra; 3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra. Allikas: Euroopa Keskpank
  • 22. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele. Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost. Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid.
  • 23. Hoolimata erinevatest raha- ja muudest majanduspoliitilistest meetmetest ei ole intressivahed viimase poole aasta jooksul oluliselt vähenenud
  • 24. Euroala keskpankade operatsioonide maht kõrge Allikas: Reuters Ecowin, FTO
  • 25. Nende arengute tulemusena kasvas vajadus lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järele Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga Nõukogus kokku uue meetme (ingl.k. Outright Monetary Transactions; eesti k. otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine. Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul tagamaks rahapoliitika tõhus ülekanne. Nende tehingute tegemise eelduseks on tingimuslikkus – neid tehinguid viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille raames on võimalikud EFSF/ESMi poolne sekkumine riiklike võlakirjade esmaturul. Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl. k. Securities Market Programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule.
  • 26. Järelduseks 1. Selge vastutus (nt riigi tasand versus euroala tasand, valitsused versus keskpank). 2. Tugevam vastupanuvõime erinevatele järskudele muutustele majanduskeskkonnas (puhvrid nii valitsus-, finants- kui ka ettevõtlussektoris). 3. Ühtne rahapoliitika tagab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna, kuid üksikute euroala riikide tasandil on muude tasakaalustamatuste ärahoidmine selle riigi (majanduspoliitika) ülesanne. 4. Tasakaalustamatuste ennetamine peab olema senisest aktiivsem (euroala praegune kogemus tasakaalustumise kohta).