Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.

Bakterid

2.721 visualizaciones

Publicado el

bakterid

Publicado en: Ciencias
  • Inicia sesión para ver los comentarios

  • Sé el primero en recomendar esto

Bakterid

  1. 1. Bakterid Helina Reino GAG 2015
  2. 2. Bakterid kõige väiksemadkõige väiksemad üherakulisedüherakulised organismidorganismid eeltuumsedeeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum.e prokarüoodid - neil puudub tuum.
  3. 3. Avastamine  Antoni van Leeuwenhoek nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis, millest järeldas, et tegemist on elusorganismidega.  Robert Koch 1876 avastas siberi katku tekitaja Bacillus anthracis, ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid. 1882 avastas tuberkuloosi põhjustava batsilli. Mycobacterium tuberculosis Bacillus anthracis
  4. 4. Levik  Laialdast levinud, sest:  väikesed mõõtmed  kiire paljunemine  vastupidavad paljude keskkonnamõjude suhtes
  5. 5. Jaotus Hapnikuvajaduse järgi jagatakse bakterid kahte rühma: • Vajavad elutegevuseks O2 • Leidub kõikjal • Liigiliselt ja arvuliselt rohkem • Ei vaja elutegevuseks O2 • Leidub põhjamudas, loomade soolestikus vms. • Arvuliselt vähem AEROOBIDAEROOBID ANAEROOBIDANAEROOBID
  6. 6. Bakterite kuju ja suurus: Suurus:Suurus: Nad on väga väikesed – mõni µm. Kõige väikseim on mükoplasma.
  7. 7. Bakterite kuju ja suurus: Kuju alusel eristatakse:Kuju alusel eristatakse: Kokid e kerabakterid Kepikesed e pulkbakterid Spirillid e kruvibakterid Spiroheedid e keeritsbakterid Niitjad bakterid Jätketega bakterid
  8. 8. Näiteid bakteritest: SalmonellaSalmonella Escherichia coliEscherichia coli
  9. 9. Näiteid bakteritest: BotulinusBotulinus LactobacillusLactobacillus
  10. 10. Bakteriraku ehitus: Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks.nukleoidiks. Nukleoid Tsütoplasma Plasmiid PlasmiididePlasmiididel e DNA rõngasmolekulidel on geenid, mis pole tavaolukorras vajalikud.
  11. 11. Bakteriraku ehitus: Tsütoplasma - läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid Nukleoid Tsütoplasma Plasmiid
  12. 12. Bakteriraku ehitus: Rakku katab: Membraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse. Rakukest – Annab rakule kuju ja kaitseb membraani Limakapsel – Ei ole kõikidel bakteritel. On oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele
  13. 13. Bakteriraku ehitus:  Eosed ehk spoorid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
  14. 14. Konjugatsioon Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga
  15. 15. Bakteriraku pooldumine: kromosoom DNA kahekordistumine  Rakk pikeneb.  Toimub ainete bio- süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon.  Rakukest ja plasma- membraan sopistuvad sisse.  Moodustub rakuvahe- sein.  Tekib kaks tütarrakku
  16. 16. Paljunemise tingimused: • Soodne temperatuur • Niiskus • Toitainete olemasolu • Jääkainete hulk • Õhu hapnikusisaldus • Keskkonna happelisus • Konkureerivad bakterid • Valguse olemasolu
  17. 17. Petri tassidel kasvatatakse baktereid: Koloonia –Koloonia – bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna.
  18. 18. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G-). Eristamine:
  19. 19. Gram + Gram-positiivsed bakterid moodustavad olulise osa inimese mikrobiootast, eriti laktobatsillid Põhjustavad ka infektsioone: difteeria, tuberkuloos, botulism, teetanus jne Staphylococci Streptococci
  20. 20. Gram - Gram-negatiivsed bakterid kuuluvad samuti inimese mikrobioota kooslustesse. Põhjustavad ka infektsioone: läkakõha, katk, koolera, gastriit jne Gonorrhea Meningitis
  21. 21. Bakterite tähtsus looduses: Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendiddestruendid. Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku.
  22. 22. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: Antibiootikumide tootmiselAntibiootikumide tootmisel (nt tetratsükliin) Vitamiinide tootmiselVitamiinide tootmisel (nt B12 vitamiin ) Hormoonide tootmiselHormoonide tootmisel (nt insuliin) Puhastusvahendite tootmiselPuhastusvahendite tootmisel (nt biolisanditega pesupulbrid ) Toiduainete tootmiselToiduainete tootmisel (nt juust, jogurt) Aminohapete tootmiselAminohapete tootmisel (nt maitsetugevdajad)
  23. 23. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: Seenhaiguste tõrjeksSeenhaiguste tõrjeks Komposti valmistamiseksKomposti valmistamiseks Silo valmistamiseksSilo valmistamiseks BaktertväetisedBaktertväetised BiopuhastidBiopuhastid

×