Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.

BeWise loeng: Veiko Värk "Efektiivne ajajuhtimine" @ Eesti Rahvusraamatukogu 05.05.2015

1.478 visualizaciones

Publicado el

Koolituse eesmärgiks on arendada koolitusel osalejate ajajuhtimise alaseid oskusi, mis aitab neil ka suure koormuse juures enda aega võimalikult läbimõeldult ja tõhusalt kasutada. Koolitus keskendub ajajuhtimise kõige olulisematele põhimõtetele, mis käsitlevad eesmärkide püstitamist, prioriteetide väljaselgitamist, efektiivset planeerimist, edukat toimetulekut ajaraiskajatega ja individuaalset tõhusust.

Veiko Värk on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Ülikooli psühholoogia erialal cum laude. Veiko kirjutas enda psühholoogia-alase lõputöö teemal „Optimismi seosed psühholoogilise heaolu ja eluga rahuloluga“. Veiko on viinud koolitusi läbi paljudel psühholoogiaga seonduvatel teemadel ja talle on antud VI taseme täiskasvanute koolitaja kutse. Praegusel ajal tegutseb Veiko Hea Koolitus OÜ juhataja ja koolitajana ning on rahvusvahelise koolitusfirma Wilson Learning Estonia konsultant.

Publicado en: Desarrollo personal
  • Sé el primero en comentar

BeWise loeng: Veiko Värk "Efektiivne ajajuhtimine" @ Eesti Rahvusraamatukogu 05.05.2015

  1. 1. EFEKTIIVNE AJAJUHTIMINE Koolitaja: Veiko Värk veiko.vark@gmail.com
  2. 2. Ajajuhtimine Kas aega saab juhtida? Ajajuhtimine tähendab inimese käitumise juhtimist ajas. Mis on ajajuhtimise eesmärk? Teha vähema ajaga rohkem? Teha ÕIGEID asju, mida Sa tõesti tahad teha!!! Kes on HEA Ajajuht? See, kes on enda aja korraldamisega rahul.
  3. 3. Eesmärk  Eesmärk on see, mida soovid saavutada, teades enda aja ja muude ressursside piiranguid.  Eesmärki eristab väärtusest reaalsus ja spetsiifilisus.
  4. 4. Hea eesmärk ExACT: Exciting: PÕNEV Assessable: MÕÕDETAV Challenging: PINGUTUST NÕUDEV Time-framed: AJALINE
  5. 5. Eesmärgi jaotamine osadeks  Lõppeesmärk  Aasta eesmärk  Poolaasta eesmärk  Kuu eesmärk  Nädala eesmärk  Päeva eesmärk
  6. 6. Keskendumine Kui vähegi võimalik, keskendu ühele, hetkel käsil olevale ülesandele: Oleme oluliselt efektiivsemad ja teeme vähem vigu; Võidame aega juurde selle arvelt, et ei pea aega kulutama ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumisele; Vähendame pingeid ja närvilisust, mida pidev ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine tekitab. Selleks, et saaksid keskenduda, püüa vältida katkestusi.
  7. 7. Prioriteet Prioriteet on olukord, kus millelegi on antud tähelepanu ENNE konkureerivaid alternatiive. Prioriteedid on seotud tegevuste OLULISUSE ja KIIRUSEGA.
  8. 8. Milline tegevus on OLULINE?  Vajalik olulise eesmärgi saavutamiseks.  Aitab vähendada tõenäolisi riske.  Aitab arendada olulisi suhteid.  Loob suurepäraseid võimalusi tulevikus.  Tegevus, mis suurendab minu „väärtust“.  Tegevus, millega mulle MEELDIB tegeleda.
  9. 9. 3 = väike 2 = keskmine 1 = suur Alustada tuleks tegevustest, mille mõju ja pingutuse korrutis on võimalikult suur. Mõju x Pingutus 10 x 3 = 30 OLULISUSE pingerida MÕJU 10 = maksimaalselt suur 9 8 7 6 5 4 3 2 1 = minimaalselt väike PINGUTUS
  10. 10. KIIRUSE pingerida: ABC-tehnika A-grupp täna B-grupp see nädal C-grupp pikem tähtaeg A1. … B1. … C1. … A2. … B2. … C2. … A3. … B3. … C3. … A4. … B4. … C4. … A5. … B5. … C5. …
  11. 11. Kiire & Oluline TEGEVUS OLULISUS KIIRUS (edasi- lükkamatus) SUMMA JÄRJESTUS (I, II, III, …) 1. … 2. … 3. … 4. … 5. … 1. Koosta nimekiri enda tüüpilistest tegevustest / tööülesannetest. 2. Hinda 10-punktisüsteemis (1-10) iga tegevuse OLULISUST. 3. Hinda 10-punktisüsteemis (1-10) iga tegevuse KIIRUST. 4. Liida iga tegevuse OLULISUSE ja KIIRUSE punktid kokku. 5. Järjesta tegevused punktisummade järgi.
  12. 12. Eisenhoweri graafik Planeerimine Probleemide ennetamine Suhete arendamine Ajaraiskajad Vaidlused Mõttetud kohustused Kiired ja tootlikud ülesanded Kriisid („tulekustutamine“) Katkestused Osa telefonikõnesid Mõned aruanded
  13. 13. Plokkidena planeerimine Plokkidena planeerimine tähendab sarnaste tegevuste rühmitamist päevaplaanis. Sarnaste tegevuste järjest tegemine nõuab vähem aega ja ressurssi kui erisuguste ülesannete vaheldumisi täitmine. Näiteks:  Kontorist väljas toimuvad kohtumised  E-mailide lugemine  Väljuvad telefonikõned
  14. 14. Päevaplaani koostamine 1. Pane kirja kõik tegevused, mille aega Sa ei saa muuta. 2. Tõmba ring ümber kellaaegadele, kus tunned, et oled kõige võimekam. 3. Kirjuta päevaplaani need olulised tegevused, mis jäid täna tegemata. 4. Kirjuta päevaplaani need 1-2 üliolulist tegevust, mis annavad enamiku Sinu töötulemusest. 5. Jaga ülejäänud tegevused päevaplaani plokkidena. Jäta iga ploki järele varu. 6. Vaata päevaplaan üle – kas jäi piisavalt varu ega ei jäänud liiga palju planeerimata ruumi? 08:00 ........................... 09:00 ........................... 10:00 ........................... 11:00 ........................... 12:00 ........................... 13:00 ........................... 14:00 ........................... 15:00 ........................... 16:00 ........................... 17:00 ........................... 18:00 ........................... 19:00 ........................... 20:00 ...........................
  15. 15. Aja röövel: E-mail 1. Lülita välja saabuvate e-mailide märguanded. 2. Jaga e-mailide lugemine kaheks: 1. Pealkirjade lugemine 2. Sisu lugemine ja vastamine 3. Vaata e-mailide PEALKIRJU siis, kui oled ühe töö just lõpetanud, aga järgmist veel alustanud pole. 4. E-mailide SISU lugemise ja vastamisega tegele võimalusel ühekorraga plokkide kaupa paar korda päevas. 5. Kui võimalik, ära vaata e-maile esimese asjana hommikul (tegele siis kõige olulisema ülesandega) ja viimase asjana õhtul (valmistu siis järgmiseks päevaks).
  16. 16. Ebameeldiv ülesanne (konna söömine) A: Konna söömisest veel halvem on pidev teadmine, et see tuleb niikuinii hiljem ära süüa! Seepärast: Söö konn (ebameeldiv ülesanne) kohe esimesena ära ja pärast seda naudi 10 maasika (meeldivamad ülesanded) söömist! B: Konna söömine on nii ebameeldiv, et selleks on vaja hoogu võtta! Seepärast: Söö kõigepealt 1 maasikas (meeldiv ülesanne). Seejärel, meeldiva ülesande inertsi mõjul, pista ka konn (ebameeldiv ülesanne) nahka. Pärast seda naudi ülejäänud 9 maasika (meeldivamad ülesanded) söömist!
  17. 17. Suur ülesanne (elevandi söömine) Elevanti süüakse ühe suutäie kaupa. 1. Täida ülesandest kas või natuke – tühiselt väike osa. Otsusta, et lihtsalt alustad ja teed midagi ainult 5 minutit. A: Kui läheb hästi, suudad sellega end käima tõmmata ja olulise osa ülesandest ära teha. B: Kui ei – oled siiski juba midagi teinud! „Selle asemel, et tuba ära koristada, pane 1 raamat riiulisse!“ 2. Jaga suur ülesanne väikesteks sammudeks, mida astud iga päev kas või natuke. Nii muutub eesmärk haaratavamaks ja ei tundugi enam ületamatuna.
  18. 18. „ELEVANT“: ülikooli lõputöö Aeg: detsember jaanuar veebruar märts aprill Tegevused: • Kirjanduse otsimine ja ülevaate kirjutamine. • Küsimustiku koostamine. • Küsitluse läbiviimine. • Andmete sisestamine ja analüüs. Tulemuste kirjeldamine. • Töö viimistlemine. Käsikirja esitamine juhendajale. Käsikirja lõplik vormistamine ja esitamine instituuti.
  19. 19. Ajajuhtimine kriitilisel perioodil  Analüüsi enda praegust ajakasutust – kui palju aega kulutad näiteks meelelahutusele?  Kaardista kõik tegevused, mis pole absoluutselt hädavajalikud ja lükka nendega tegelemine kriitilise perioodi lõpuni edasi.  Pea infodieeti – ära loe ajalehti / ajakirju / Facebook´i jne.  Piira uudiste tarbimine 5 minutiga päevas (näiteks mõni TV või raadiosaade).  Arvesta Parkinsoni seadusega, mille kohaselt „töö hulk kasvab, et täita selle tegemiseks ettenähtud aeg“. EHK – sea endale lühema tähtajaga ja pingutust nõudvaid eesmärke. „Hiina keele algtaseme omandamine“
  20. 20. Kui oled kõike proovinud…
  21. 21. AITÄH!!!

×