5. Mida teha juba tekkinud jäätmetega?
• SORTEERIDA!
• Mulle mittevajalik võib olla kellelegi vajalik.
• Nii saame säästa loodusvarasid – osa jäätmetest
saame suunata korduvkasutusse, osa taaskasutusse,
osa energia tootmisse. Ladestatava prügi osakaal
väheneb.
• Saame säästa raha.
6. Kuidas sorteerida – konteinerid!
• JÄÄTMEJAAM • Ohtlikud, suured või
elektroonikajäätmed
• TAARAAUTOMAAT • Pandimärgiga pakend
• KOLLANE - • Klaas, plast, metall,
pakendikonteiner joogikartong – kui pole
eraldi konteinereid
• SININE – paberi ja papi • Puhas paber ja papp,
konteiner raamatud, ajakirjad…
• PRUUN – biojäätmed • Tahked toidujäätmed,
aiajäätmed, pehme paber…
• ROHELINE (VÕI HALL) • Kõik see, mis eelmistest
- olmejäätmed üle jääb ning mis sobib
vaid ladestamiseks (või
energia tootmiseks)
9. Mida prügist saab?
• Uusi pakendeid
• Uut paberit
• Kangast (näiteks fliisi)
• Joonlaudu, prügikaste, pliiatseid, hiirematte
• Mobiiltelefone
• Koolimööblit
• Kipsplaatide kattekihti
• Soojusenergiat
• Mulda
Ja muudki!
10. Kas teadsid, et
• Ühe paari teksapükste valmistamiseks vajalike materjalide
tootmiseks kulub 5 kg taastumatuid loodusvarasid, 1,7 kg taastuvaid
loodusvarasid, 4000 kg vett, 1,6 kg õhku ja 3 kg pinnast.
• Igal aastal kasutatakse maakeral kokku ligi miljard kilekotti – seega
igas minutis rohkem kui üks miljon. Kilekotid ei lagune looduses!
• Umbes 40% maailmamerest (u neljandik maakera pinnast) on
prügiga kaetud. Suurim “ujuv prügimägi” asub Vaikses ookeanis
Hawaii saarestiku lähistel ning on 680 000 ruutkilomeetrit suur.
Suurem kui Prantsusmaa!
11. Aga ikkagi – mida vähem jäätmeid,
seda puhtam, tervem ja ilusam
keskkond.
Sellepärast mõtle –
mida saad SINA teha,
et jäätmeid tekiks vähem.