1. KEAT 2013
Kuressaare politseijaoskond

2. Mida politsei teeb???
1. avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine,
tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine
2. dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes
sätestatud alustel ja korras
3. kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine
4. otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse
avastamise ning likvideerimise korraldamine
5. otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral
6. piirivalve valdkonna asjade korraldamine
7. süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine
8. isikute kaitsmine (vabariigi president ja tema perekond) ja
objektide valvamine (presidendi loss)

3. Hädaabinumber 110
 Lühinumbrile 110 helistage ainult siis, kui vajate politseilt kiiret
abi ja tahate teatada korrarikkumistest, kuriteost või
liiklusõnnetusest.
 Hädaabinumbrile helistades:
 teatage võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus
ning kes helistab;
 jääge rahulikuks ja vastake esitatud lisaküsimustele;
 jätke meelde ja öelge operaatorile edasi sündmusega seotud isikute,
sõidukite ja muude asjaolude võimalikult täpne kirjeldus;
 ärge lõpetage kõnet enne, kui operaator annab selleks loa.
 Hädaabinumber 110 valitakse ühtemoodi nii mobiil- kui ka tavaliselt
telefonilt ja sellele helistamine on tasuta.

4.  Üleminek ühele hädaabinumbrile 112
Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele
hädaabinumbrile 2014. aasta lõpuks. Ülemineku
järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii
politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks.

5. Süütegu
 Süütegu on karistatav tegu, mis liigitatakse
kuritegudeks ja väärtegudeks.
Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis
selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse
kohaselt ei olnud süütegu
5

6. Väärtegu
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses
sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette
nähtud rahatrahv või arest
Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu
Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine
6

7. Kuritegu
Kuritegu on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule
põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või
vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või
sundlõpetamine
Karistatav ka kaasaaitamine ja kihutamine.
7

8. Süüvõime
 Süüvõimeline isik on teo toimepanemise ajal
süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
 Süüdiv on isik, kes on vaimselt terve ja seetõttu
võimeline teadma ühiskonnas kehtivaid norme ja
oma käitumist vastavalt nendele juhtima.
8

9. Sünniaeg ehk tähtaeg
Tsiviilseadustiku üldosa seadus
§ 135. Tähtaja algus ja lõpp
Tähtaja (sünniaja) kulgemine algab järgmisel päeval pärast
selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega
määrati kindlaks tähtaja (sünniaja) algus, kui seadusest või
lepingust ei tulene teisiti.
Täisealiseks saab inimene oma 18. sünnipäevale järgneval
päeval.
Sama kehtib ka vastutusea kohta.
9

10. Menetlus
10

11. Menetlus
11

12. Kes osalevad liikluses?
 Juht
 Mootorsõiduk
 Mopeed
 Jalgratas
Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne – parema
käe reegel.
 Sõitja
 Jalakäija

13. Jalakäija
 Jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja.
 Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või – suuski,
tõukeratast või –kelku või muid sellesarnaseid
abivahendeid kasutavat liiklejat.
 Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste
liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis
võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,
vara või keskkonda.
13

14. Nõuded jalakäijale
Jalakäija võib sõidutee ületamiseks kasutada lisaks
käigusillale või -tunnelile, ülekäigurajale ja ristmikule
ka vastavat, sõidutee ületamiseks ette nähtud
ülekäigukohta.
Ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee
ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt
rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal
ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul,
kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele
sõidukijuht pöörab.
14

15. Helkur
Sõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust on
helkuri või valgusallika kasutamine pimeda ajal
kohustuslik nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes.
Helkuri või punase tulega peab olema varustatud ka
ratastool:
• Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab
jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat
• Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab
ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või
punane tuli
15

16. Helkur
 Helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse
suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika
poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav
lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede
valgusvihus vähemalt 300 meetrit
 • Helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi
EVS-EN 13356 «Nähtavust parandavad vahendid
mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja
nõuded» nõuetele
16

17. Ohutusvest
 Ohutusvest on liikleja märgatavuse
suurendamiseks ettenähtud riietusese.

18. Liiklus
 Juht - isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit,
juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või
sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka
mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat,
eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav
 Sõitja - isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid
ei juhi seda

19. Sõitja
 Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu
sõiduki juhtimiselt kõrvale.
 Sõidukisse tohib siseneda ja sellest väljuda ainult
siis, kui sõiduk seisab
 Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega
takistada teist liiklejat.

20. Turvavöö
 Turvavöö (ohutusvöö)- on olemuselt turvisrihm,
mille ülesandeks on hoida autos või muus sõidukis
sõitja kokkupõrke korral kindlalt paigal.
Kinnitatud turvavöö korral
 ei paisku Sa vastu esiklaasi
 ei lenda Sa välja sõiduki uksest, külje- või tagaaknast
 ei lohise Sa mööda maad
 ei jää Sa ümber paiskuva auto alla

21. Turvavöö
 Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt
kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel
autos, millel on turvavööd, kasutada tema
pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või
muud nõuetekohast turvavarustust.

22. Nõuded jalgratturile
Jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub
sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või
käsiväntade-hoobade abil.
 Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille
maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti.
22

23. Nõuded jalgratturile
 Jalgrattal peab olema töökorras pidur,
signaalkell ning ees valge ja taga punane ning vähemalt
ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.
 Lisaks peab jalgrattal põlema pimeda ajal või halva
nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane
tuli.
23

24. Lapse teel sõitmise lubamine ja
lapsega liiklemine
Sõiduteel iseseisvalt liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt
10-aastane.
 10-15-aastane jalgrattur peab selleks omama ka vastavat
juhiluba
 Lapsevanema järelevalve all võib sõiduteel jalgratast
juhtida vähemalt 8-aastasel lapsel. Sel juhul ei ole lapsel
juhiluba nõutav.
24

25. Lapse teel sõitmise lubamine ja
lapsega liiklemine
 Mistahes vanuses jalgrattur võib juhiluba omamata
jalgrattaga sõita jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel
ning õuealal, kuna jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee
ning õueala ei kuulu sõidutee mõiste alla.
 Samas ei tohi laps jalgratturi juhiluba omamata
iseseisvalt rattaga liigelda jalgrattarajal, mis
liiklusseadusesse sisse toodud uue mõistena on
sõidutee osa
25

26. Sõidutee ületamine ja
teeandmise kohustus
 Liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada
ülekäigurajal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste
sõidukijuhtide suhtes eesõigust.
Seda tingimust on jalgratturil väga oluline teada, et mitte
sattuda sõiduteed ületades liiklusõnnetusse.
 Küll on autojuht kohustatud andma teed jalgratturile, kes
ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab.
26

27. Teel liiklemise nõuded
 Jalgrattaga võib sõita sõiduteel, paiknedes selle paremas
ääres (erandiks on ümberpaiknemine vasak- või
tagasipöördeks). See nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse
ühes reas üksteise järel. Samuti võib sõita pärisuunalisel
teepeenral.
27

28. Teel liiklemise nõuded
 Õuealal tohib jalgrattur liigelda ohustamata ega
takistamata jalakäijat.
 Kõnniteel võib sõita alla 13-aastane laps ja tema
saatja ning last rattatoolis sõidutav jalgrattur.
Samuti on kõnniteel sõitmine lubatud siis, kui
sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt
raskendatud.
 Vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul võib
jalgrattaga sõita ka ühissõidukirajal ning
vastassuunas ühesuunalisel teel.
28

29. Teel liiklemise nõuded
 Seisvatest või aeglaselt liikuvatest sõidukitest
möödumise hõlbustamiseks on liiklusseadust
täiendatud paremalt poolt möödumist täpsustava
sättega. Rõhutatud on, et jalgrattur või
pisimopeedijuht peab olema veendunud paremalt
möödumise ohutuses.
 Jalakäijatega samal teel sõites ei tohi jalgrattur ja
tasakaaluliikuri juht jalakäijat ohustada ning
jalakäija vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija
tavakiirusega.
29

30. Teel liiklemise nõuded
Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit
tunnis, pisimopeedijuht kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis
ning tasakaaluliikuri juht kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis.
30

31. Nõuded juhi ja sõitja varustusele
ning sõidukile
Alla 16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga ja
pisimopeediga sõites – nii juhi kui sõitjana – kandma
kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
Nõue kanda kiivrit kehtib nii sõiduteel jalgratast juhtivatele
kui ka jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgteel ja
kõnniteel jalgratast juhtivate lastele, samuti peab sobiv
kiiver olema näiteks jalgrattaistmel või –haagises
sõidutatavatel väikelastel.
31

32. Mopeedijuhile
 Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille
valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri
tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori
korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu
sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa
nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus
elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja
kilovatti.
 Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat
kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa
350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei
arvestata akude massi tühimassi hulka.
32

33. Mopeedijuhile
 Mopeed on kahe-, kolme- või
neljarattaline mootorsõiduk, mille
valmistajakiirus on üle 25, kuid
mitte üle 45 kilomeetri tunnis
 Mopeedid ei pea läbima
tähtaegset tehnonõuetele
vastavuse kontrolli
33

34. Mopeedi juhtimine
 Mopeedi juhtimiseks peab olema vastav tunnistus või
vähemalt mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või
piiratud juhtimisõigus - kehtib ka eelnevalt väljastatud
mopeedijuhi tunnistus.
 Seega alates 01.07.2011 peavad mopeedijuhid olema
läbinud mootorsõidukijuhi koolitaja poolt läbi viidud
vastava õppekava kohase liiklusohutusalase koolituse
(koolitus autokoolis) ning liikluses osalemiseks peab neil
olema mopeedi või muu kategooria mootorsõiduki
juhtimisõigust tõendav juhiluba.
34

35. Juhiluba ei nõuta
 AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed)
juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta
isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1.
jaanuari.
 Mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki
juhtimiseks ei nõuta juhiluba ka isikult, kelle alaline
elukoht ei ole Eestis.
 Mopeed ja mopeediga võrdsustatud sõiduk ei pea
olema registreeritud, kui mopeedijuhi alaline
elukoht ei ole Eestis (eeltoodud regulatsioon
tuleneb Viini 1968.a. teeliikluse konventsioonist).
35

36. Sõitja
 Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega
mootorratta tagaistmel.
36

37. Turvavarustus
 Mopeedijuht ja mopeedil sõitja (§30 lg4) peavad
kandma (E-reeglile nr 22 vastavat) kinnirihmatud
motokiivrit - nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja
neljarattalisele mopeedile, millele on valmistaja
poolt paigaldatud turvavööd ja istmed.
37

38. Sõltuvusained
 Sõltuvusaine on psühhoaktiivsete omadustega
aine, mida kasutatakse mõnutunde tekitamiseks
 Sõltuvus – uimastite pruukimise muutumine
esmatähtsaks tervise, lähisuhete, töö ja huvide
arvelt. Sõltuvus kujuneb läbi proovimise,
juhutarvitamise ja kuritarvitamise faasi ning ilmneb
psühholoogilise ja /või füüsilise sõltuvusena

39. Sõltuvusained
 Tubakatooted
 Alkohol
 Lenduvad lahustid (liimid, nitrolahustid, bensiin jne)
 Ravimid: rahustid, uinutid
 Kanepist valmistatud tooted (marihuaana, hašiš jt)
 Opiaadid – unimagunast ( morfiin, heroiin jt)
 Amfetamiin ja sellega sarnased ained ( metamfetamiin,
ecstasy jt)
 Kokaiin
 Hallutsinogeenid (LSD, PCP jt)
 GHB

40. Sõltuvusained
 Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja
alkohoolsed joogid.
Alkoholiseadus
§ 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.
§ 47. Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu
tagamiseks
(1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki.
(2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine
alaealisele on keelatud.
40

41. Alkoholiseadus
 § 71. Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt
Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest - karistatakse
rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
 § 70. Alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku
kohta joobnud olekus ilmumine
Alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis,
ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku
omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus
teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti
avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse
inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

42. Sõltuvusained
 Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt tubakast
valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks,
imemiseks või ninna tõmbamiseks.
Tubakatooted rühmitatakse suitsetatavateks ja
suitsuvabadeks tubakatoodeteks:
 Suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigaret, sigar,
sigarillo ning suitsetamistubakas.
 Suitsuvabade tubakatoodete liigid on närimistubakas ning
muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei
teki suitsu.
42

43. Tubakaseadus
 § 27. Alaealisele kohaldatav keeld
Alla kaheksateist aasta vanusel isikul on suitsetamine või
suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud.
 § 47 - Alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba
tubakatoote tarvitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni
10 trahviühikut
43

44. Tubakasedus
 § 28. Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks
(1) Alaealisel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet.
(2) Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele.
(3) Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda.
(4) Alaealisele ei tohi müügiks pakkuda ega müüa tooteid, mille kuju
sarnaneb tubakatoote omaga.
(5) Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote
käitlemisega.
 § 48 - Alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise
eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

45. Narkootikumid
 Narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad
inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist
ja käitumist.
 Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski
aineid, mida inimesed kasutavad joobe või
naudingu saamiseks, aga mis on seadusega
keelatud ning tervisele ohtlikud.
 Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu
(näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt
(näiteks LSD).

46. Narkootikumid
 Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi
saada uimastit üha uuesti.
 Vaimne sõltuvus - narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel
varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti.
Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja
hangitaksegi uus kogus.
 Füüsiline sõltuvus - inimese keha on narkootikumide
kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel
inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi
saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud.

47. TÄNAN TÄHELEPANU
EEST
47