Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.
Madli-Maria Naulainen Ajalugu - 11 kl Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda Muistne vabadusvõitlus Üleminek keskaega Jüriöö ül...
Üleminek keskaega <ul><li>12.-13. saj lõpuks oli kogu Eesti asustatud
Rahvaarv oli 150 000 – 200 000 inimest
Peamisteks elatusaladeks olid põllundus, kaubandus ja käsitöö
Ühtselt riiki ei olnud eestlastel kujunenud
Suhted põhjanaabritega olid pigem head ja lõunanaabritega keerulised (latgalid)
Eestlased uskusid mitmetesse erinevatesse jumalatesse, loodusjõududesse </li></ul>
Läänemere piirkond <ul><li>Läänemere lõunakallas liideti kristliku Euroopaga, seejärel tekis ka huvi idakalda vastu
Sõda ja alistamine käis ristiusu levitamise lipu all, kuigi reaalselt olid huvid majanduslikud ja territoriaalsed, sakslas...
Ristisõdadele andis õigustuse paavst, kelle järgi tuli pidada Püha Sõda paganate vastu
Lisaks kaupmeestele hakkas sagedamini ilmuma alistatud piirkonadesse ka misjonäre
Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks </li></ul>
Ristisõja algus <ul><li>1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks, tegevuse lähtekohaks
1202.a asutati Mõõgavendade ordu – alaliselt kohaolev eliitväeosa
Liivlased ja latgalid alistusid kiiresti, edasi suunati pilgud Eesti poole </li></ul><ul><li>Sündmusi muistsest vabadusvõi...
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) <ul><li>1208 tungisid sakslased ja latgalid Eesti aladele, peamiselt Ugandi ja Sakala m...
1210 – Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga
Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud, puhk...
1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu </li></ul>
Muiste vabadusvõitlus (2) <ul><li>1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Lään...
Ugalased ja sakalased olid sunnitud vastu võtma ristiusu, ugalased toetasid ka juba sakslaste sõjakäiku Venmaa vastu 1217.a.
Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning Otepää linnust kaitsvad ugalased ja sakslased pidid alla andma, sakslased...
Muistne vabadusvõitlus (3) <ul><li>Otepää all saavutatud edust kannustatuna taheti minna lausa Riiat vallutama
Sakala vanema Lembitu käsul koondati väed, kokku sai neid umbes 6000 meest, täiendust loodeti Venemaalt
Vastaste plaani aimates, proovisid sakslased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist
Saabus ligi 3000 mehega vägi (sakslased, liivlased, latgalid)
Otsustav lahing toimus Madisepäeval (21. sept), mille kaotasid eestlased, sh hukkus Lembitu </li></ul>
Próxima SlideShare
Cargando en…5
×

Keskaeg Eestis

18.384 visualizaciones

Publicado el

  • Sé el primero en comentar

Keskaeg Eestis

  1. 1. Madli-Maria Naulainen Ajalugu - 11 kl Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda Muistne vabadusvõitlus Üleminek keskaega Jüriöö ülestõus
  2. 2. Üleminek keskaega <ul><li>12.-13. saj lõpuks oli kogu Eesti asustatud
  3. 3. Rahvaarv oli 150 000 – 200 000 inimest
  4. 4. Peamisteks elatusaladeks olid põllundus, kaubandus ja käsitöö
  5. 5. Ühtselt riiki ei olnud eestlastel kujunenud
  6. 6. Suhted põhjanaabritega olid pigem head ja lõunanaabritega keerulised (latgalid)
  7. 7. Eestlased uskusid mitmetesse erinevatesse jumalatesse, loodusjõududesse </li></ul>
  8. 8. Läänemere piirkond <ul><li>Läänemere lõunakallas liideti kristliku Euroopaga, seejärel tekis ka huvi idakalda vastu
  9. 9. Sõda ja alistamine käis ristiusu levitamise lipu all, kuigi reaalselt olid huvid majanduslikud ja territoriaalsed, sakslased said ligipääsu Läänemerele
  10. 10. Ristisõdadele andis õigustuse paavst, kelle järgi tuli pidada Püha Sõda paganate vastu
  11. 11. Lisaks kaupmeestele hakkas sagedamini ilmuma alistatud piirkonadesse ka misjonäre
  12. 12. Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks </li></ul>
  13. 13. Ristisõja algus <ul><li>1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks, tegevuse lähtekohaks
  14. 14. 1202.a asutati Mõõgavendade ordu – alaliselt kohaolev eliitväeosa
  15. 15. Liivlased ja latgalid alistusid kiiresti, edasi suunati pilgud Eesti poole </li></ul><ul><li>Sündmusi muistsest vabadusvõitlusest saame jälgida Henriku Liivimaa kroonikast (allikakriitika) </li></ul>
  16. 16. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) <ul><li>1208 tungisid sakslased ja latgalid Eesti aladele, peamiselt Ugandi ja Sakala maakonda
  17. 17. 1210 – Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga
  18. 18. Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud, puhkes katk
  19. 19. 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu </li></ul>
  20. 20. Muiste vabadusvõitlus (2) <ul><li>1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Läänemaale,
  21. 21. Ugalased ja sakalased olid sunnitud vastu võtma ristiusu, ugalased toetasid ka juba sakslaste sõjakäiku Venmaa vastu 1217.a.
  22. 22. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning Otepää linnust kaitsvad ugalased ja sakslased pidid alla andma, sakslased lahkusid kogu Eestist </li></ul>
  23. 23. Muistne vabadusvõitlus (3) <ul><li>Otepää all saavutatud edust kannustatuna taheti minna lausa Riiat vallutama
  24. 24. Sakala vanema Lembitu käsul koondati väed, kokku sai neid umbes 6000 meest, täiendust loodeti Venemaalt
  25. 25. Vastaste plaani aimates, proovisid sakslased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist
  26. 26. Saabus ligi 3000 mehega vägi (sakslased, liivlased, latgalid)
  27. 27. Otsustav lahing toimus Madisepäeval (21. sept), mille kaotasid eestlased, sh hukkus Lembitu </li></ul>
  28. 28. Muistne vabadusvõitlus (4) <ul><li>1219 sekkus võitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna
  29. 29. 1220 proovis oma osa saada ka Rootsi, Lihula
  30. 30. Toimus eeslatste võiduristimine
  31. 31. 1222 asusid taanlased ehitama linnust Saaremaale, kust nad kiiresti välja kihutati, teade võidust saadeti üle Eesti laiali
  32. 32. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi, võeti linnuseid üle, õnnestus võtta üle kogu maa, välja arvatud Tallinn, seda ei õnnestunud vabastada </li></ul>
  33. 33. Muistne vabadusvõitlus (5) <ul><li>Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad kogusid end, alustati maa tagasivõtmist
  34. 34. 1224 oli mandriosa tähtsamaks vastupanu-punktiks veel Tartu, mida toetas Vene vürst
  35. 35. 1227 liiguti üle jää saartele, Muhu linnus hävitati, edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla
  36. 36. Vastupanu näis lootusetu, seetõttu saarlased alistusid ja võtsid vastu ristiusu </li></ul>
  37. 37. Eestlaste kaotuse põhjused <ul><li>Eestlastel puudus kindel liitlane – venelastega küll erinevaid kokkuleppeid sõlmiti, kuid neil oli silmas ka omakasu, alati ei pidanud kokkulepe vett
  38. 38. Maakondade koostöö oli puudulik
  39. 39. Kaitse oli mõeldud lühiajaliste rünnakute tagasilöömiseks, mitte pikaks sõjaks
  40. 40. Sakslaste relvastus oli palju parem kui eestlastel
  41. 41. Eestlaste puudus ühtne riik, naabritega koostööd oli vähe </li></ul>
  42. 42. Üleminek muinasajast keskaega <ul><li>Keskaeg Eestis algab kokkuleppeliselt 1227 </li><ul><li>muistse vabaduvõitluse lõpp
  43. 43. Valjala kiriku ehitamine </li></ul></ul><ul><li>Keskaeg lõppeb 1558 – Liivi sõja algusega </li></ul>
  44. 44. Mõisted <ul><li>Vana-Liivimaa – Eesti ja Läti alad keskajal
  45. 45. Eestimaa – Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis
  46. 46. Liivimaa – Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal </li></ul><ul><li>Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad - maahärrad </li></ul>
  47. 51. Vana-Liivimaa riigid: <ul><li>Riia peapiiskopkond (Riia)
  48. 52. Tartu piiskopkond (Tartu)
  49. 53. Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu)
  50. 54. Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe
  51. 55. Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas palju
  52. 56. Kuramaa piiskopkond (Piltene) </li></ul>
  53. 57. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus <ul><ul><li>maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks)
  54. 58. lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees </li></ul></ul>Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid.
  55. 59. Võõrvõimude ja eestlaste suhted: Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud . <ul><ul><li>Lepped sõlmiti maakondade kaupa
  56. 60. lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud
  57. 61. alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused </li></ul></ul>Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.
  58. 62. Eestlaste kohustused <ul><li>kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
  59. 63. hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
  60. 64. kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse
  61. 65. preestri ülalpidamine
  62. 66. teotöö (e. mõisategu) - mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
  63. 67. vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma)
  64. 68. sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
  65. 69. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. </li></ul>
  66. 70. Talurahva õiguslik seisund Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.
  67. 71. Kirikukihelkonnad <ul><li>Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist
  68. 72. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida
  69. 73. Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale
  70. 74. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas
  71. 75. Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi </li></ul>
  72. 76. Linnade teke <ul><li>Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed
  73. 77. Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad
  74. 78. Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse
  75. 79. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
  76. 80. Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud </li></ul>
  77. 81. Jüriöö ülestõus <ul><li>Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks
  78. 82. Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa
  79. 83. Taani vasallid kartsid aga uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist, nad proovisid üleminekut igati takistada
  80. 84. Ka eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada </li></ul>
  81. 85. Jüriöö ülestõus (2) <ul><li>1343 alustasid harjulased jüriööl (23. aprill) relvastatud mässu </li><ul><li>Põletati mõisaid ja kirkuid
  82. 86. Tapeti sakslaseid
  83. 87. Valiti 4 kuningat </li></ul><li>Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli näha, et oma jõududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata
  84. 88. Saare-Lääne piiskopkonna aladel alustati samuti ülestõusuga, millele ei suudetud vastu seista, abipalvega pöörduti Saksa ordu poole </li></ul>
  85. 89. Jüriöö ülestõus (3) <ul><li>Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, eestlased tapeti relvakokkupõrke tagajärjel
  86. 90. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning rünnak päädis harjulaste maleva hävitamisega
  87. 91. 1343 juulis toimus ülestõus ka Saaremaal, kus piirati keskset Pöide linnust ning hävitati see
  88. 92. Alles Preisimaalt saadud abivägedega õnnestus ordul Mandri-Eesti 1343a lõpuks alistada, saarlased aga kahe sõjakäiguga 1344 ja 1345; karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinnuse </li></ul>
  89. 93. Jüriöö ülestõus (4) <ul><li>Seoses ülestõusuga oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks
  90. 94. Ametlikult toimus see 1346.a, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile
  91. 95. Ülestõusus osalesid mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused
  92. 96. Ülestõusuga hävitati ka seega Eesti poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks
  93. 97. Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes </li></ul>

×