Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.

Teine maailmasõda

27.697 visualizaciones

Publicado el

Teine maailmasõda

  1. 1. Teine maailmasõda Ajalggzu - 12njkalass: Madli-Mafia Naulaineh * Auikaszwíkipeedia* a T
  2. 2. Teine maailmasõda l »l l* 1. sept 1939 - 2. sept 1945 j* Ohvriterohkeim sõda, mis seni toimunud i Ä - Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, sh 20 milj. NSVL'is, 10 milj. Hiinas l I 'l ›_ s Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holkaust)
  3. 3. iwpw. .ma . iiíu- . ..i-ç Punto : LSMCi . -'_'~_'2'] Hi: «aug kuut siluriga: ual sitliių; u-x ei ihu! lõin): Navy sis”. eu- by the Url Lƒ the z-umjrruigvz, fhrec : maks Janar, h: had 'ma' too [ime juyírxg n snrakc um! :- . wnpryiyig sand from liis 'zxwmonkczs, " bu! sleep, rmnzrnyƒmejlíghtsųznd nu nmlxybudiíivs dual.
  4. 4. Tumeroheline - Iiitlasväed enne rünnakut Pearl Harborile Heleroheline - liitunud peale jaapanlaste rünnakut Pearl Harborile Oranz - Teljeriigid Hall- neutraalsed riigid II MS's
  5. 5. Teine maailmasõda j', r Senini vaieldakse, kas sõja näol on tegu esimese jätkuga või mitte l* Saksamaa hoiakuid mõjutas see i otsustavalt - Sõjale järgnes hüperinflatsioon, kriis - Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks - Natsionalistide partei edu tagaski loosungite julgus ja radikaalsus. - Reparatsioonide osas anti küll järele
  6. 6. 'l Teine maailmasõda r Suurbritannia sõda ei soovinud - Briti maavägi oli kehvas seisus - investeeritud oli peamiselt sõjalaevastikku ja Iennuväkke - Kardeti, et uues sõjas taandub Suurbritannia teisejärguliseks võimuks i Prantsusmaa ei suutnud 'aga midagi ette võtta ilmaiSuurbritanniata
  7. 7. .1 › Rahvasteliit l, ~ 1919 aastal loodud kollektiivse i julgeoleku organisatsioon ei täitnud oma funktsiooni -Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämine - Nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandžuuria kriiside ajal -1933 astusid välja Saksamaa, Jaapan -1939 heideti välja NSV Liit sõja alustamise pärast Soomega
  8. 8. Suur-Saksamaa loomine - Hitleri idee oli Suur-Saksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini - 1938 okupeeris Hitler Austria - Vastupanu ei osutatud, Austriast sai Saksamaa osa (liitmine - anšluss) ° Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa indu vähendada › . ° Prantsusmaa ei julenud üksi sada alustada Š i 9' " V' '. d`1` VV ¡__ ' s. . -. . . l ä' - *däßvâtgh ei f-Ür-t 'uus
  9. 9. Müncheni kokkulepe (1938) ° 1938 nõudis Hitler Tšehho- slovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale Ioovutamist ° Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla ` . j. o. ,-
  10. 10. . - 2 h _ Enne Müncheni kokkuleppe allakirjastamist; vasakult paremale: TX T Chamberlain, Daladier, Hitler, Mussolini, Ciano
  11. 11. x. : . . ß. .. . , .. . . zlt
  12. 12. Müncheni kokkulepe (1938) ° 29. sept 1938 sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe - Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa - Poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Unga¡jle _ ' L' d ' A 'ni' v' . r "41' ' z - › . ' r l. ' i _ 'l' _ l h , 4_ ü' l. . m; «. ~'~ j - *hųâaaxâg fßret`s<xx
  13. 13. .PRAGUE BOHEMM SLOVAKIA SUDETENLAND: Czech Territory ceded to Germany Eli. Munidt, September 39. 1933 Czgch Territory Annexed by Poland Czech Territory Given to Hungary by Germany November 1 „38 and Italy al Vienna. October 2, 1938 `
  14. 14. 13 c . / _`~„-›. .ç-›“ ' . _ '. v"~„` `, __ , . _, .Ý t/ „z ~. btutfrtlíN-'tcidt ` +7. a» N . ohu-c «AV *i'll ""= ""! '›Ül. l:í¡l'liiiš. ltšllll"l, š_l l Šwíi : laijttiiiiç nii: iilliiiniiijjjtiil,
  15. 15. 1939 vallutasid sakslased kogu Tšehho- slovakkia, väites, et riik on lagunemas - Tšehhi kuulutati Saksa riigi kontrolli ja kaitse all olevaks - Slovakkiast moodustati Saksmaast sõltuv vasallriik J r Suurbritannia ja Prantsusmaa ei ' sekkunud, leping osutus reetmiseks t Hitler aga esines "rahu kaitsjana", ” kes saavutas Saksmaa eesmärke ilma sisulise sõjalise jõuta
  16. 16. Saksamaa - oht Poolale , ', t Peale Tšehhoslovakkia alistamist nõudis Saksamaa - Poolalt Gdanski (Danzigi) Ioovutamist ` - Leedult Klaipeda (Memeli) loovutamist (mõlemad enamjaolt saksakeelse asustusega alad) t Võeti suund uuele sõjale
  17. 17. Poola olukord , ', r Peale Tšehhoslovakkiat mõisteti, et Saksmaad järeleandmised ei rahulda, sellest poliitikast loobuti l I j, Poolale lubati anda Saksamaa rünnaku korral igakülgset abi V* Poola oli seni saanud Iaveerida l kahe suurvõimu vahel, kasutades enda kasuks nende omavahelisi vastuolusid
  18. 18. Molotov-Ribbentropi pakt , ', t 1939 hakkasid kahe suure vastase suhted ootamatult soojenema i t, r 23. august 1939 kirjutati alla riikide välisministrite poolt alla mittekallaletungilepingule (Molotov- Ribbentropi paktile) r Kohustuti säilitama erapooletus kui i lepingupool mõne kolmanda riigiga sõda alustab
  19. 19. . 11 r' I 'w E. _ i- "i U, A J . . . . J ` 'i f T`VHVV _ ' r? ¡ . ` . j. " TsK: ) *ērųwí 'ra/ ä -gr ' . . , .. IV ' ~ . .. . ~ f/ Ä «N › 1 'nn 4 t»- j, , va' . -. j. 33 "J „ir kr? A .
  20. 20. Molotov-Ribbentropi pakt , ', r Paktile lisati salajane protokoll, millega jagati omavahel mõjusfäärid: - NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina - Saksamaa mõjusfääri jäid Poola Iääneosa ja Leedu
  21. 21. Planned division of Central Europe Actual territorial changes according to Molotov-Ribbentrop Pact 1939 - 1940 E] Other countries and territones EP] East Prussia „ `~ Kant- „4 Finland . ' ('_' - ESIOHMJH' SSR . R usscan 1939 '(4 Russmn [j Soviet sphoro of innuonco Laššųíím SFSR E] German Sphere of influence QF RR V* ”'45 U Nauonal borders as of1939 ' k mme“ SUWMLÄ _ . _ ` , LlIV1ll{I". `IH, ' [j Planned Borders - , ų/„í 55“ __ . E Soviet republic borders as of 1939 ' ovemment * ` ' 1940 FI- ” Annexed "'~›**' Ämlmdn l: by the Sovuet Umon žßoėgífífgƒ: ` Ukmųrnar* SSR í E Annexed by Germany and Moravna 553 (ka [: ] Occupxed by Germany Hunga” l Nauonal borders as of 1940 ' [j Natxoncl borders as of 1938 YUQOS/ av Romania u' E Soviet republic borders as of 1940 'a _ MC : Ššwml Bynloųr u Š SSR _ _-_
  22. 22. Eeldused teiseks maailmasõjaks V, r Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega i I „ . vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid
  23. 23. Sõja algus , ', r 1. sept 1939 tungis Saksamaa d kallale Poolale P l *l 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja Poola vallutamist ei suudetud aga ` ära hoida, vägesid ei jõutud nii kiiresti mobiliseerida, reaalne sõjategevus algas hiljem
  24. 24. . ; _,~_-_(__a_g: f`_ xg . J UÜ . › . `_`: '~ ' - „. .c ' `. .' - . , „ " ė. ... w . ŠhL t. ü. -'. `-vL Ä-I . . -_ - 53.: Poola jalavägi sissetungi ajal Poolasse 1939
  25. 25. Sõja algus ° 17. sept sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa ° Sept lõpuks andsid poolakad alla - Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti i sõprusleping, millega kaotati Poola' ` riik; alad jagatiomavahel, Leedu läks › - NSVL'i mõjusfääri ' 7 . -¡ I . rlldl l p _V _ O. .. v. l ' l 4 2' är. E; .s ~ ~ 'hilineb e. l
  26. 26. NSV Liidu laienemine ° 30. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nim Talvesõjaks ° Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma osadest maa-aladest “ - Karjala kannasel . - Laadoga Karjalas ' - -Viena Karjalas ' (u 10°/ o„S: _Öorhé'st) P ' V . -¡ 'I . rlld ' l l' _V _ › O. .. v. 'if 537.' jaht-Ä ' 4 'Pu l' E; .~~ ~ , ŠLŠHJU e. '-f~cr l
  27. 27. .x n i č. . . u v . J. - . . _. .. ... „,. ... ä. .L I v. v „ . .. _.„ . . _ . ,. HL . HL: .. . 1. . .. ..I lu ä! ! s . ..Ruäravvhųüm H¡_. .. . x _ hųfí . . . ..r „ ID . . Soome sõdurid suuskadel, 12. jaan 1940
  28. 28. Rybachi peninsula (KU . w . .ru . . . -›])) Sai-a SO VIE T FINLAND "Nm" . Ö Gulf cl Finland `°^ islands l. 'Ö *l- Hanko `
  29. 29. NSV Liidu laienemine ° 1940 okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu ° Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina
  30. 30. Saksamaa laienemine »i “í r 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni "Weserübung" Norra ja i Taani vallutamiseks - Taani alistus kiiresti - Norras kestsid lahingud 10. juunini - Vastupanu jätkus eksiilvalitsuse poolt
  31. 31. Saksamaa laienemine »i r 10. mai 1940 operatsioon "Fall Gelb", eesmärgiks purustada Prantsusmaa läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi - Hollandi valitsus alistus 14. mai - Kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning kolooniad jätkasid vastupanu
  32. 32. 'i Saksamaa laienemine j* Prantsusmaa eeldas samat taktikat, mis l MS ajal, kui rünnati läbi Belgia - Paremad väeüksused paigutati piirile ` - Madalmaadega oli kokkulepe, et Saksamaa rünnaku korral sisenevad prantsuse väed Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt rünnak peatada Sakslaste pealöögisuunale jäid ' seega vaid teisejärgulised. väeüksused
  33. 33. Saksamaa laienemine ° 20. mail 1940 jõudsid sakslased mereni ja Iõikasid ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal ootavad väed *il - 26. mai alustasid britid operatsiooni "Dynamo", mille käigus evakueeriti ' ` 338 226 piiramisrõngasse jäänud › . liitlasarmee sõdurit " P ' V . -¡ 'I . rlld ' l l' _V . . v. 'ii 537.' 7 : Ä ' 4 'Pu l' E; .s ~ ~ t4„r; :„. .aâ„›. 'mis l 't . › ' __› . _
  34. 34. Saksamaa laienemine 28. mai 1940 alistus Belgia 10. juuni lahkus Prantsuse valitsus, Pariis kuulutati avatud linnaks 10. juunil kuulutas Prantsusmaale sõja ka Itaalia 22. juuni 1940 Prantsusmaa alistus, kokkulepe Compiegne metsas - 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla - Ülejäänud osas saksasõbralik valitsus
  35. 35. 'i Suurbritannia olukord »l “í r Mõneks ajaks oli Suurbritannia P ainus Saksamaa ja Itaalia vastane j r Saksamaal ei olnud piisavaltjõudu, et saavutada ülekaal Suurbritannia üle merel r Lahingutegevus toimus Põhja- Aafrikas, kus vallutati Briti asumaid
  36. 36. Kolmikpakt 1940 »l i Hitler hakkas valmistuma P kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja ” Jaapaniga Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati ' üksteist toetada
  37. 37. Saksamaa laienemine l F 1941 suveks oli Saksamaaja Itaalia _ käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim j' : i Nendel aladel teostati juutide hävitamise kava, mille tulemusena tapeti miljoneid juute koguEuroopas 'l f Tapatalguid nimetatakse holokaustiks
  38. 38. mass degoßagiogs l m yucllr 'V u puu-n ur : kalli (wnp union p nun „l : hullu I luup uv. íovvn u nallcuu nmjníjhnßnâjrųtburg o l A 2-3 -2-5 . ü,
  39. 39. Il II H
  40. 40. Saksamaa kallaletung NSVL'e »l r MRP järgset mittekallaletungi punkti P ei kavatsenud kumbki pool täita . - *r NSVL lootis, et Saksamaa end sõjas j Suurbritanniaga nõrgestaks ja siis saaks NSVL sekkuda "Euoopa vabastajana" ja teostada laialdast ' kommunismi terves Euroopas
  41. 41. Saksamaa kallaletung NSVL'e j* 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 g nädalaga NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks lsamaasõjaks, vaikides maha omapoolsed plaanid lt Kuna mõlemad pooled olid valmistunud vaid ründeks, oli Saksamaal. suur eelis
  42. 42. Saksamaa kallaletung NSVL'e »l . r Saksamaa hõivas suure osa NSVL l I Euroopa osast, sh Baltimaad 5 r Rünnakutempo rauges alles 1941a lõpul talve saabudes, Moskvatja Leningradi ei suudetud vallutada
  43. 43. Saksamaa rünnak NSV - 1941a lõpul toimus murdelahing, kus Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema ° Samal ajal algasid USAja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised a_bisaadetised NSV Liidule, .mis tugevdas oluliselt selle sõjalist võimsust ja edu sõjas
  44. 44. Jaapan ründab USA'd V'_ t Maailma tähelepanu on Euroopal t Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias l I ß USA oli nende plaanide vastu He 7. dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevat _l Pearl Harbor'i mereväebaasi A* Jaapan oli USA'Ie sõda kuulutatud, u sellega ühinesid Saksamaa ja Itaalia
  45. 45. v- u 'A v-b ' ƒ. V ¡ . 54.1%; n vl _d` 5 . o' 1 . - I 'I av" . 5 s l. ¡ fit-. rí r' 1. __l- " . Mf-r' vo: 'll. J-L. 'I-š , r - l. Š' ' 'ŠECŠ-Š-ųí b 63- r a . . . 'A „. l C y
  46. 46. Jaapani rünnak USA'Ie ^ r Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid L r 1942a juunis toimunud Midway lahing oli aga jaapanlastele hävítuslik
  47. 47. »l l I Hitleri vastane koalitsioon 1941 august kirjutasid USAja Suurbr. alla Atlandi hartale; selles - sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus - deklareeriti, et ei otsida omakasu ning lubati taastada kõigi sõjas' sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse
  48. 48. "b "i Komeß-Bhurchimíanlíc Ehų ling
  49. 49. Hitleri vastane koalitsioon ° 1942 kirjtuasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide *il vastu - ° Neid riike ja hiljem nendega Iiitunuid. ~ hakati nimetama Ühinenud ' Rahvasteks _` . l. o. , - d 003, V' ' V I'{ i I 1 , _ h' ' ` '_ . a , - . _ ~'7 P - . .l 'P' ' -Š-v-ââasųu; - sai 5%? ! 11.*
  50. 50. Vastupanu Saksamaale j'_* 1942 alustasid Briti väed P vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja- ' Aafrikas alistuma 'l li. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumíne Stalingradi lahing, kus saadi lüüa ning kaotati palju mehi
  51. 51. 7 . . : - '-' l' l' 'ZIP L J. . 'T' ' -A „i . - r___- 'I 1 r, - j ' . r' ' . ƒ I _ H ¡ . ¡ r", " H . V 4 ¡'_ b 1 . - “ r: '. " a. - r' *i Š ' - r . :*~. - y - ti ' 'L . r* _ . __ _s. . 5844 „n“ ' ~ al* . ;"'-j ' R? ! -: :-: . (iq _'. - - '-Z-'q'-'i. ..-. .3Ef3'$! .-. !-! ... '!l-. |.:5!. .¡
  52. 52. Nõukogude Liidu sõdurid Stalingradi lahingus; sõja murdepunkt
  53. 53. Stalingradi lahingus võeti 300 000 piiratud sakslasest vangi 90 OOO
  54. 54. Saksamaa nõrgenemine ° 1943 tegi Saksamaa viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu - Kurski lahingus saatis sakslasi esialgu edu, kuid Punaarmee! õnnestus asuda vastupealetungile Mõne kuuga vallutati tagasi 2/3 - okupeeritud Nõukogude Liidu ajasid . ). 'il
  55. 55. Itaalia kaksikvõim l; Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias P Itaalia kuningas taandas Mussolini, uus valitsus sõlmis Lääneriikidega › rahu ja kuulutas Saksamaale sõja 'Š Lõunapiirkonnale vastukaaluks hõivasid Saksa jõud Põhja- ja Kesk- Itaalia, kus moodustati fašistlik vabariik (Mussolini eestvedamisel)
  56. 56. Teherani konverents (1943) , ', l* 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt - Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias - NSVL'i sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast - NSVL kohustus peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile
  57. 57. Liitu 1941a seisuga - st, et Baltimaad _ sattusid taas nõukogude võimu alla . ' _a . Ü . . 'v Teherani konverents (1941) - Lepiti kokku Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes - USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV . „ r' O › z ' 'Z A' t _ , r . n ? " ¡ 'i f ' 5”-'x› ' 4 f ” . V `- ' '* u " A' ' s I d V ü! Ö ' v l , Šzųiâhzbß 4.1; f l
  58. 58. Sõjategevus 1944 r 1944 alustas NSVL pealetungi piki Nõukogude-Saksamaa rindejoont, sh murti Leningradi blokaad (piiramine ; „ kestis sept 1941-jaan 1945; nälg) Lääneliitlased tungisid edasi Itaalias 1944 maabusid sõjajõud Normandias . ' Normandia dessandi raames . õnnesus anda löök Saksamaale ning liita Prantsusmaa taas ühtseks riigiks
  59. 59. Jalta konverents l: 1945 veeb. Toimus Jaltas konverents, g kust võtsid taas osa Stalin, Churchill s ja Roosevelt - Kooskõlastati Saksamaa purustamine “ ning sõjajärgne maailmakorraldus ” - Määrati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 San Francisco) - - 24. okt 1945 jõustus ÜRO harta (põhikiri)
  60. 60. " “ Ä“. -. ""-. ' _ - . - N a. __ _ w. .. Li . '1- : _:_` ` ~i. j ' L: .' a' n ' ` i / q Q r _ , _ . ' l_ - I) . ~ . ' _ . l . _ , ƒš A, _ q '- - l r c z ` L o if' - âx "_af ` ` 74 _ " ›_ - v-o ». __-v . v-l » s l l . " x -_ ` ` 4 Q ' . .I-~ › _7.` í ' l' . ~ . ,z . „fa-Mi " ƒčzųųß .1 â ' ' ag; r; 15, "N, x
  61. 61. Saksamaa purustamine j* 1945 alustati Saksamaa lõplikku purustamist P - Saksamaa oli kaotanud tugevad liitlased - Võimsate õhurünnakutega purustati linnu - Aprillis alistusid viimased üksused l? 7-8. mai 1945 kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile 'š Sõda Euroopas oli lõppenud
  62. 62. n* 4: . ' 'A c- , - r . r -Hf | v): . ' ' *lv . Äv. u. . 1 _ . . . 9
  63. 63. V . ~_-`. - . Š . r' IF' Y . j t j _ l lj , „. .. . . ›' j-1l7l"› 'U <`J *ßg 'jt ' J v. lll lll nji" ü 'L r I ç H l; tl; ųA _. !_ ' _ . _ ' ' t f “
  64. 64. l 'r - , .. . .. __, ¡ _« aa. _ L '. ¡ I . _ ›. 7 - j , l v" _ j. , _j. A, . ~ . j s l m ' _ . a „ j T' 'l I *T
  65. 65. Saksamaa jagamine t Alistumise järel jagati Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin jagati neljaks sektoriks Potsdami konverentsil 1945 juulis arutasid neli riiki Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi
  66. 66. , . . si. . VV. ` . . ` x . v' ' - ` V, . _. v: " _- . If 'ä' . " `› 3 * l - - '- »-. . . l . m " _ ' rw. , l. , _ _`I ` 7 ' o y, l_. _` '. .A v: , ~ - „`. l '_ 'j ß `°Ä` '. __ 1 . .l A' - 'j Älp, «_ ž . . , ›. -¡ a, y v 1 „s : l ~ „ v . ~_l-, -a J. - . v . ~ 1 , - . . „ . ' _ x" ` _ė . Š : ; ' "›q-4` V; ' yšų ›. _'} . :ç : w . ,.«. . . a ~. .ru m- «, /17- __ g`_ F 'ql- sjl-„Q l m: '- . - ' rl- _“- ' r , . V , '.. ..- j s I ` o'~ „ „ r- . ... .. . _,„ - _ t. .r ' ~ . „ - T -, . . u 'r l? l. ) V . _.
  67. 67. l E "lllâulilut l-lul- p "Fjjgƒçų „ í 5, j j j Bird: 'L . ..J-L : (2 E. "Ju _ : lllll-MLIZ-Iul- ` L ' T niin-titan. : . . *- i ' " ' j“ , ln j . l l -_ ~"4 IL-Šhų" k' : 'j'. ,“'. .jl nj. _, Fläl. . ; .._ ' I _ l -l _ _ . <_› j ' ` 'l í jzr- lllrfüu E ÜVlŠLH-LÄŠ' -ll : _ j _ * jj: l:: :„_ Jl E; y'rll"- 'i . "- -, -, r, mil” usu. ZI! l=fI-, -`l'/ 'l'›4'r“ ÜTNVÕŠŠŠE _ ” _ * 'I' 1 I: ¡'. 'llr- ' Z "mm" Z ų ~ l . '_ _ . l : - . Jíl' III j . , „l _ j. 3 , . If: L.j jrulçljçlçirgųlp T' : l . i l - : u“ . ra . ..íjlttx 7» ' T '< . j' VK Jj? . Zrk Elš-„çrlu I ųj“ j. n j OI JŠÜI. " 'E . .j ' . ` 1 rl . , „ * . f ^ 'l *Im . Clf-llm- › _ ! Š fl! Š V-'lu lllrj , - _ '› -H
  68. 68. Jaapani purustamine Peale Saksamaa alistumist koondus »g sõjakese Kaug-Itta i a: USAjätkas vallutatud alate tagasivõtmist . - Jaapan ei nõustunud kapituleerumisega *ÄUSA otsustas kasutada tuumapommi kahele Jaapani linnale Hirçshimale ning Nagasakile, suri 260 OOO inimest 'l - Sellega oli Jaapani vastupanu murtud
  69. 69. Tuumapomm e aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, L kus energia vabaneb raskete aatomituumade Iahustumisel
  70. 70. Nagasakile heidetud tuumapomm
  71. 71. II maailmasõja tulemused ° Üldist rahulepingut ei sõlmitud, 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitja- ning vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need ° Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone, loovutama maid ' . _- Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept» +951 ß I
  72. 72. Il maailmasõja tulemused j', r Ka II maailmasõja tulemusena ei í õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda Saavutati küll võit natsismi üle, kuid ų kommunistliku diktatuuri mõju kasvas NSVL võimu alla jäid Balti riigid, « kontrolliti Kesk-ja Ida-Euroopat - _ moodustus kommunistlik blokk * Maailm Iõhestus, algas külm sõda
  73. 73. Nürnbergi kohus j', t* Peale sõda korraldati vastavalt Potsdami konverentsi otsusele kohtumõistmine sõjasüüdlaste üle › I j_ 24 natslikku sõjaroimarit astusid ” Rahvusvahelise Sõjatribunali ette - Süüdistati vallutussõdades, sõjaroimades, inimsusevastastes kuritegudes; 12 mõisteti surma, teistele pikad karistused
  74. 74. Nürnbergi kohus ° Kohtuprotsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist - Kohtu ette astusid ka kurjategijad Prantsusmaal, Belgias, Hollandis ° NSVL'is peeti kohtu vaenlastega koostööd teinutele - Nõukogude Liidu poolseid . kurjategijaid ei karistatud ja seda ' « pole tehtud siiani ' ` ' . ›. ' . °,›'. V' ' V li* _ ' ` . .I , I J . v l ' . - 0 ' m; .s *' - 'tuima f-Wv-t mi' l

×