Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.

Balti erikord ja asehalduskord

8.638 visualizaciones

Publicado el

gümnaasium

Publicado en: Educación
  • Dating for everyone is here: ❤❤❤ http://bit.ly/2F7hN3u ❤❤❤
       Responder 
    ¿Estás seguro?    No
    Tu mensaje aparecerá aquí
  • Sex in your area is here: ❤❤❤ http://bit.ly/2F7hN3u ❤❤❤
       Responder 
    ¿Estás seguro?    No
    Tu mensaje aparecerá aquí

Balti erikord ja asehalduskord

  1. 1. BALTI ERIKORD JA ASEHALDUSKORD
  2. 2. Venemaad valitsenud monarhid (al 1721 Venemaa keisririik)  1682 – 1725 Peeter I  1725 – 1727 Katariina I  1727 – 1730 Peeter II  1730 – 1740 Anna Ivanovna  1740 – 1741 Ivan VI  1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna  1762 Peeter III  1762 – 1796 Katariina II Suur  1796 – 1801 Paul I  1801 – 1825 Aleksander I  1825 – 1855 Nikolai I  1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja  1881 – 1894 Aleksander III  1894 – 1917 Nikolai II
  3. 3. Asustus Pärast Põhjasõda elas Eestis u 170000 inimest (sõda, näljahäda, katk)  Kirikud olid metsa kasvanud.  Põllud kasvatasid sööti.  Koduloomi ei olnud.  Mõisad nägid välja nagu rehielamud. 1858. aastaks elas umbes 750000 inimest (loomulik iive, immigratsioon)
  4. 4. Asustus  Eesti oli agraarmaa  Linnaelanikke – u 5% (sakslased – 40-50%; eestlased – 30-40%, muud rahvused – 10%)  Talupoegi – u 95%  Aadlikke – u 0,5-1% Sotsiaalne jaotus: sakslased ja mittesakslased Kui talupojal õnnestus sotsiaalselt tõusta, siis ta saksastus (kuni 20. saj)
  5. 5. BALTI ERIKORD  Balti kubermangude (Eesti-, Liivi- ja Kuramaa) laialdane autonoomia (e omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastate alguseni.  Kehtestati 1710.aasta kapitulatsiooniaktidega ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.
  6. 6. BALTI ERIKORD  Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele.  Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.  Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust.  Kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.  Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir.
  7. 7.  Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad.  Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli maapäev.  Kohaliku aadli hulgast määrati kindralkuberneride abilised- valitsusnõunikud.  Koostati aadlimatriklid - aadlike nimekirjad, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid.  Linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, mida teostasid linnavalitsused ehk raed. BALTI ERIKORD
  8. 8. ROSENI DEKLARATSIOON Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsioon- 1739) järgi oli siinne talupoeg pärisori:  Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa.  Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale.  Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud.  Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg kaotas kõik oma senised õigused, mistõttu algasid ulatuslikud põgenemised Soome, Rootsi ja Pihkvasse.
  9. 9.  Leidke põhjuseid, miks Põhjasõja võitnud Venemaa tuli baltisaksa aadlile nii palju vastu ja kehtestas Balti erikorra?  Millised olid Balti erikorraga kaasnenud negatiivsed nähtused?  Millised olid Balti erikorraga kaasnenud positiivsed nähtused?
  10. 10. Eesmärgid:  Vallutatud alade püsimajäämine  Kohaliku balti aadli poolehoiu võitmine  Venemaa euroopalikumaks muutmine baltisakslaste abil BALTI ERIKORD
  11. 11. + hoidis ära põliselanike venestumise + aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära + võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne- Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu - baltisaksa aadli piiramatu võim - eestlaste õiguste mahasurumine - pärisorjuse süvenemine BALTI ERIKORD
  12. 12. ASEHALDUSKORD  1762 Venemaa troonile asunud saksa päritolu keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga.  Kehtis 1783 – 1796
  13. 13. HALDUSKORRALDUS  Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil.  Narva koos lähima ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga.  Kõik maakonnakeskused said linnaõigused.  Eestisse jäi 12 linna ning uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784).  Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.aastani.
  14. 14. VALITSEMINE  Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord).  Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada.
  15. 15.  Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast.  Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest.  Kõik aadlikud võrdsustati.  Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. VALITSEMINE
  16. 16. Balti erikord Asehalduskorraldus Kes kehtestas? Millal kehtis? Kõrgeim kohapealne riigiametnik? Aadlike õigused? Riigivõimude sekkumine kohalikesse asjadesse?

×