3. USA MAJANDUSLIK ARENG 1945-1970
Demobiliseeritud –
töötud
Majanduse
ümberkorraldamine
PROBLEEMID
Tööstuse kiire areng,
uute töökohtade
loomine
EELDUSED
MAJANDUSKASV
USA varustas
Euroopat
USA sai tagasi
sõjaaegseid laene
Sõjategevus ei
puudutanud USA
territooriumit
Marshalli plaan
Võidurelvastumine
4. MAJANDUSKRIIS – 1970.AA ALGUS
Võidurelvastumine
ja sõj. kulud
Vietnami sõda
ca 150 mln $
PÕHJUSED
Nafta hinna järsk kasv
Inflatsioon, tööpuudus,
tootmise langus,
hinnatõus
alandati riigis kuni 25% makse
REAGANOOMIKA
lõpetati raha juurdetrükk
vähendati sotsiaalkulutusi
suurendati riigivõlga
Riigieelarved defitsiidiga
5. USA PRESIDENDID JA PARTEID
Harry Truman (1884 – 1872)
Demokraatlik Partei
1945 – 1953
Vabariiklik Partei
1953 – 1961
John Fitzgerald Kennedy (1917 – 1963)
Demokraatlik Partei
1961 – 1963
Lyndon Johnson (1908 – 1973)
Demokraatlik Partei
1963 – 1969
Richard Nixon (1913 – 1994)
Vabariiklik Partei
1969 – 1974
Gerald Ford (1913 – 2006)
Vabariiklik Partei
1974 – 1977
Demokraatlik Partei
1977 – 1981
Ronald Reagan (1911 – 2004)
Vabariiklik Partei
1981 – 1989
George Bush (1924 – ?)
Vabariiklik Partei
1989 – 1993
Demokraatlik Partei
1993 – 2001
Vabariiklik Partei
2001 – 2009
Demokraatlik Partei
2009 – 2017
Dwight Eisenhower (1890 – 1969)
James Carter (1924 – ?)
Bill Clinton (1946 – ?)
George Walter Bush (1946 – ?)
Barack Obama (1961 – ?)
7. PROBLEEMID SISEPOLIITIKAS
“Punane hirm”:
USA tuumamonopoli kaotamine 1949,
Ida-Euroopa sovietiseerimine,
kommunistide võimulepääs Hiinas 1949
Korea sõda 1950-1953.
Makartism - hüsteeriline antikommunism
Rassiline diskrimineerimine (ka segregatsioon e
rassieralduspoliitika). 1950.-1960.aastatel jõudsid
rassiprobleemid ka põhja.
1954 - keelati rassiline diskrimineerimine armees,
föderaalametites, haridusasutustes
Neegriliikumise kasv – juht 1950.-1960.aastatel pastor
Martin Luther King (1929-1968)
9. POLIITILISED MÕRVAD
22.novembril 1963 tapeti
Dallases (Texas) USA tollane
president John F. Kennedy
(Lee Harvey Oswald).
1968 tapeti Los Angeleses
(California) eelvalimiste
kampaaniat tegev Robert
Kennedy (Sirhan Sirhan)
1968 lasti valge rassisti poolt
Memphises (Tennessee) maha
Martin Luther King (James
Earl Ray) .
10. HIPILIIKUMINE
Protest Vietnami sõja ja üldise
sõjaväekohustuse.
Protest tarbimisühiskonna
väärtustamise vastu.
Propageeris vägivallatust ja
armastuse kultust.
„Make love, not war”
Narkootikumide abil püüti
saavutada erilist õndsusseisundit.
Liikmed hülgasid üldtunnustatud
eluviisi, käitumisnormid ja
rõivastuse.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hippie_girl_1969.jpg
12. Watergate skandaal
1972 presidendivalimiste kampaania
ajal jäid vahele mehed, kes paigaldasid
pealtkuulamisseadmeid
Demokraatliku Partei peakontorisse
Watergate hotellikompleksis.
Uurimise käigus selgus Nixoni otsene
seotus asjaga, kes üritas presidendina
Watergate skandaali uurimist
takistada.
9.augustil 1974 astus Nixon ametist ise
tagasi.
13. TERROR
26.veebruar 1993 - korraldas egiptlasest
islamiäärmuslane New Yorgi Maailma
Kaubanduskeskuses (WTC) pommiplahvatuse,
milles hukkus 6 inimest.
19.aprill 1995 - Oklahoma linnavalitsuse juures
plahvatas autopomm, mille tulemusena hukkus 168
inimest.
27.juuli 1996 - plahvatas Atlanta olümpiamängude
ajal naelpomm Olümpiapargis- surma sai 1 ja
vigastada ~100 inimest.
11.september 2001- ründasid arvatavad
islamiterroristid reisilennukitega Maailma
Kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000
inimese.
14. VÄLISPOLIITIKA
USA - lääne demokraatlike riikide juhtriik.
Võitlus kommunistliku süsteemi vastu.
1947 – Trumani doktriin.
1948-1952 – Marshalli plaan.
1949 – NATO.
1950-1953 – Korea sõda.
1950 – USA-Iisraeli erisuhted (Eisenhoweri doktriin).
1960.aastate algus - J.F.Kennedy paindliku reageerimise
doktriin, mille järgi kommunismi levikule peab vastu astuma
väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades.
1964-1973 - Vietnami sõda.
1970 - Nixoni doktriin- jõudude tasakaalupoliitika ja heade
suhete loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga.
1980 - “Tähesõdade programm”
15. DEMOKRAATLIKELE RIIKIDELE
ISELOOMULIKUD TUNNUSED
USA – demokraatliku lääne liider
1959.-1960.aa – kiire majanduskasv, sotsiaalse
turumajandusega ühiskonna ülesehitamine.
Kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadused ja -õigused,
majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale
kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude
ümberjaotamisega riigieelarvest.
1960.a – kasvas noorsooliikumine (tudengite rahutused Pariisis
1968 mais).
1970.a – võimul sotsiaaldemokraadid, kelle poliitikat
iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja
sotsiaaltoetuste kasv.
1970.a – majanduslik langus.
1980.a – tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid
sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses ja
naasesid vaba konkurentsi juurde.
17. EUROOPA INTEGRATSIOONI ALGUS
Ühtne
majandusruum
EUROOPA ÜHENDAMINE
Tugev
majandus
Konkurents
USA-ga
Julgeolek
Vastuseis
kommunismile
Euroopa ühendamise üks algatajaid oli 1948-1952
Prantsusmaa välisministriks olnud Robert Schuman
(1886-1963), kes koos tööstur Jean Monnet`ga (18881979) koostas nn Schumani plaani.
See plaan avaldati 9.mail 1950, mida tänapäeval
tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäevana.
Tehti ettepanek kontrollida ühiselt sõjatööstuse
tähtsamaid tooraineid- söe ja terase tootmist.
1952 - asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (Prantsusmaa, SLV, Itaalia,
Holland, Belgia, Luksemburg)
18. EUROOPA ÜHENDUSE KUJUNEMINE
1957 rajati Euroopa Aatomienergiaühendus
(aatomienergia kasutamise koostöö) ja Euroopa
Majandusühendus (majandusalane koostöö).
1967 ühendati need organisatsioonid Euroopa Söe- ja
Teraseühendusega ning loodi Euroopa Ühendus (EÜ).
1973 said Euroopa Ühenduse liikmeteks Iirimaa,
Suurbritannia ja Taani, ka Gröönimaa (astus välja
1985; ka Norra ei liitunud).
1981 ühines Kreeka.
1986 ühinesid Hispaania ja Portugal.
1990 liitusid endise Ida-Saksamaa alad.
19. EUROOPA ÜHENDUSE STRUKTUUR
Euroopa Nõukogu - 12 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid (EÜ
sise- ja välispoliitilised küsimused).
Ministrite Nõukogu - liikmesriikide ministrid (ühenduse
igapäevapoliitika kooskõlastamine).
Euroopa Ühenduse Komisjon - EÜ 17 liikmeline täidesaatev
organ (võrreldav valitsusega) moodustati 1967.
Euroopa Parlament - 1979.aastast valivad EÜ kodanikud
otsestel ja salajastel valimistel oma riikide esindajad (teiste
organite kontroll, 1991 oli 518 saadikut).
1979 võeti
kasutusele
Euroopa
valuutaühik ECU e
eküü
1958-1969 kaotati
ära tollibarjäärid ja
ühtlustati
põllumajanduspoliitika
20. EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE
1992 - Maastrichti leping, millega muudeti Euroopa Ühendus
1993.aastaks Euroopa Liiduks.
Sätestati Euroopa Liidu koostöö aluseks kolm sammast:
majanduskoostöö, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning
sisejulgeolekualane koostöö.
Seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus ning tugevdati tolliliitu ja
ühisturgu.
Liit võttis 1999 esialgu sularahata tehingutes ja alates 2002
paberraha ja müntidena kasutusele ühisraha euro (€).
1995 ühinesid Euroopa Liiduga Austria, Rootsi ja Soome.
2004 ühinesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia,
Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros.
2007 ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria.
2013 suvel sai Euroopa Liidu 28 liikmeks Horvaatia.
21. EUROOPA NÕUKOGU
Euroopa Nõukogu asutati 5.mail 1949.
Asutajariigid: Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra,
Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani.
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille
peamised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused,
keelelised õigused, haridus ja kultuur.
Eesti ühines 1993.a.
Pärast Montenegro ühinemist 2007 kuulub organisatsiooni 47 liiget.
Suurim saavutus on Euroopa inimõiguste konventsiooni
koostamine 1950, mille raames asutati 1959 Euroopa Inimõiguste
Kohus (Strasbourg`is).
Euroopa hümn võeti kasutusele 1972 ja selleks sai Ludwig van
Beethoveni 9. sümfoonia finaalist pärinev „Ood rõõmule”.
Euroopa Nõukogu 15.aastapäeval 5.mail 1964 kuulutati 5.mai
Euroopa päevaks.
22. EUROOPA JULGEOLEKU- JA
KOOSTÖÖORGANISATSIOON (OSCE)
Asutati 1975 ühiselt NATO ja VLO riikide poolt .
OSCE sai alguse Helsingis 1975 toimunud
diplomaatilise konverentsi lõppaktiga ning muutus
rahvusvaheliseks organisatsiooniks 1994.
Allasutused paiknevad Austria pealinnas Viinis.
Tänaseks kuulub organisatsiooni 56 liikmesriiki.
Eesmärgiks on tagada inimõiguseid, ennetada ja
ohjeldada rahvusvahelisi kriise ning aidata kaasa
konfliktijärgsele ülesehitustööle.
