2. VARANE KEISRIRIIK
30 eKr-235 pKr
Esimene keiser - Octavianus (30
eKr-14 pKr), kes võttis endale
aunime AUGUSTUS (lad k püha).
Väliselt riik res publica (vabariik),
tegelik võim kuulus ühele isikule.
Oli senati liige, võttis endale
aunimetuse princeps (lad k
esimene).
Provintside asevalitseja ja
väepealikuna kandis imperaatori
(lad k käskija) nime.
Oli eluaegne rahvatribuun ja
ülempreester (pontifex maximus).
Kodakondsust jagati vabalt ja Rooma
riik sai kodanike juurde. Samas
vähenesid kodanike õigused ja
kodakondsuse mõiste kaotas sisulise
tähtsuse.
Valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Aug11_01.jpg
3. ROOMA IMPEERIUMI
VALLUTUSPOLIITIKA
1. sajandi keskel vallutati
suurem osa Britanniast.
Traianuse valitsusajal (98-117
pKr) vallutati Daakia
(tänapäeva Rumeenia) ja
Mesopotaamia – Rooma oma
võimsuse tipul, ülemvõim
Vahemerel.
Keskenduti olemasolevate
alade säilitamisele ning
piiriäärsete alade kaitsmisele.
Riigi äärealadele ehitati
piirikindluseid- limeseid (ld k
limes – piir).
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Trajan-Xanten.JPG
4. Rooma impeerium Traianuse valitsemisajal
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Roman_Empire_Map.png?uselang=ru
5. ROOMA PROVINTSID
Lääneprovintsid
Gallia Britannia, Hispaania
ja Põhja-Aafrika.
Jäid oma arengutasemelt
enamasti Roomale alla.
Ladina keel.
Peamine elatusallikas -
põllumajandus.
Latifundiumid – peamiselt
orjatööl põhinevad
suurmaavaldused, mis
levisid lääneprovintsides ja
osalt ka Itaalias.
Idaprovintsid
Kreeka, Väike-Aasia, Süüria
ja Egiptus.
Olid muistse kultuuri, jõukate
linnade ja arenenud
majandusega maad.
Kreeka keel.
6. SÕJAVÄGI
Palgaarmee.
Sõdurid olid professionaalid ja treenisid end ainult
ühe eesmärgi nimel – kaitsta Rooma riiki.
Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes
5000 mehest (suurem osa – raskerelvastusega
jalaväelased).
Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati
keisririigi piirialadele.
Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest
enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille
tõttu Rooma armee järk-järgult barbariseerus.
8. VIDEO
Rooma armee varustus ja riided
http://www.youtube.com/watch?v=BzTt2uKUhY
k&feature=related
http://4flaga.ru/105-britain-conquered-by-the-romans.html
9. ÕIGUSRIIK
Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed,
neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli
õigus edasi kaevata keisrile endale.
Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused
põhinesid tema määrustel.
Rooma õigus põhines eelkõige praktilisel
kogemusel.
Keisririigi algul hakati õigusalast materjali
süstematiseerima ja ühtlustama - moodustusid
terviklikud seadustekogud.
Roomlased panid aluse õigusteadusele!
10. SEGADUSTE AEG
Esimene Rooma keiser Augustus tõusis võimule 30
eKr = keisririigi algus.
III sajandiks pKr oli riik kasvanud liiga suureks,
tekkisid majandusraskused ja kodusõjad.
Sõdurkeisrid – armee tõstis nad võimule ja kukutas,
valitsesid lühikest aega.
Naaberrahvad – pärslased, germaanlased –
rüüstasid Rooma riigi alasid.
11. HILINE KEISRIRIIK
(284-476)
Keiser DIOCLETIANUS (284-305) suutis
taastada riigis korra.
Sõjaväereform: hakati võtma
teenistusse germaanlasi.
Haldusreform- suurendas provintside
arvu ja nende asevalitsejad allutati
otseselt keisrile. Riik parema valitsemise
huvides jagati kahe keisri vahel, kellest
üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes
provintsides.
Maksureform- hakati raha asemel
makse koguma natuuras, st. kujunes
naturaalmajandus. Rentnikest talupojad
muutusid sunnismaisteks.
Riigi valitsemine: keisrit hakati austama
jumalana (tiitel dominus – “isand”) juba
eluajal, senat kaotas tähtsuse, muutus
Rooma linna linnanõukoguks.
http://et.wikipedia.org/wiki/Diocletianus
12. CONSTANTINUS SUUR
(336-337)
313. a pKr Milano edikt – kristlastel lubatakse vabalt
tegutseda = tagakiusamised lõpevad.
Algab kirikute ehitus, kristlaste hulk kasvab kiiresti.
riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati
330. a rajas uue pealinna – Konstantinoopoli (kr k
Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion).
Ühiskond rangelt seisuslik.
I – auväärsed (honestiores)- kõrgeim on
senaatoriseisus – enamikust kohustustest
vabastatud.
II – madalad (humiliores) – maksukohustuslikud.
13. ROOMA KEISRIRIIGI
JAGUNEMINE
395. a pKr jagas keiser Theodosius riigi:
Ida-Rooma keisririik (Konstantinoopol)
Lääne-Rooma keisririik (Rooma)
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Theodosius-1-.jpg
15. SUUR RAHVASTERÄNNE
Aeg: 400.- 600. pKr
Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse.
See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased
liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama
asuma.
Põhjused: ilmastiku jahenemine ja elanikkonna juurdekasv.
Tagajärjed:
1. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes
massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele.
2. 410.a vallutas üks germaani väepealik Rooma linna.
3. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu
oma provintside üle.
4. 476. a kukutas germaani peali Odoaker Lääne-Rooma keiser
Romulus Augustuluse võimult.
16. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma
püsimise probleem
Ida-Rooma riigi territoorium jäi barbarite rännuteedest
eemale.
Ida-Rooma majandus oli kõrgemal tasemel ja riik seega
rikkam.
Ida-Roomas oli laialdane kiht väikepõllupidajaid, kes olid
tublid maksumaksijad.
Tähtsamad käsitöö- ja kaubanduskeskused jäid Ida-
Roomasse (Konstantinoopol, Aleksandria, Korintose).
Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu
riigiaparaat.
17. Kõiv,M.,Mäesalu,A.jt. 1998. Inimene,
Ühiskond, Kultuur I. XI klassi
ajalooõpik.Tallinn: Koolibri
Kõiv,M. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur. I
osa. Vanaaeg. Tallinn: Avita
KASUTATUD KIRJANDUS
