3. VÕIMU KEHTESTAMINE
•1561 – Tallinn ja Põhja-Eesti vasallid alistusid Rootsi
kuningale kaitse saamiseks (seosesVene vägede eduga
Liivi sõja alguses).
•1583.a – Pljussa rahu - kehtestati täielik kontroll Põhja-
Eesti üle.
•1629.a – Altmargi rahu - Lõuna-Eesti (koos Põhja-
Lätiga) läks Rootsi kontrolli alla pärast Poolaga peetud
sõda.
•1645.a – Brömsebro rahu -Saaremaa liideti Rootsi
valdustega pärastTaaniga peetud sõda.
6. HALDUSJAOTUS
EESTIMAA KUBERMANG
Põhja-Eesti
Lääne , Harju, Järva,
Viru maakonnad
LIIVIMAA KUBERMANG
Lõuna-Eesti ja
Põhja-Läti
Pärnu jaTartu
maakonnad
1645 liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond;
seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond
7. KESKVÕIMU JA PROVINTSIVÕIMUDE SUHTED
1561-1634
• kuningad Karl IX, Gustav II Adolf
• integratsioonipüüdlused
• soov ühendada emamaa ja provintsid
1634-1680
• kuninganna Kristiina
• provintside eristaatuse tunnustamine
• keskvõimu ja rüütelkondade kaksikvõim
1680-1710
• kuningas Karl XI
• provintside eristaatuse eitamine
• rootsistamine
8. VALITSEMINE
Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim riigiametnik, kelle
määras ametisse kuningas:
•oli kõrgeim sõjaväe juht kubermangus,
•kogus ja kontrollis maksude laekumist,
•teostas järelevalvet õigusemõistmise üle,
•tegeles kiriku- ja kooliasjadega.
Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile
alluvaid madalamaid riigiametnikke.
9. • Rüütelkond- kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid
Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad, mille ülesandeks
oli:
• kaitsta rüütelkonna liikmete õiguseid Rootsi riigivõimu ees.
• lahendada kohalikke küsimusi.
• Maapäev- rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid
tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke
küsimusi.
• Maanõunike kolleegium (12)- maapäevade vaheaegadel
rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu.
• Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna
pealik Eestimaa rüütelkonnas.
VALITSEMINE
10. KOHTUKORRALDUS
EESTIMAA LIIVIMAA
Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus
raskemad kuriteod, aadlike
kohtuasjad,
edasikaebamisõigus kuningale
Maakonna meeskohus Maakonna maakohus mitteaadlike süüasjad
Adrakohtunikud Sillakohtunikud
politseilised ülesanded, avaliku
korra tagamine, väiksemate
üleastumiste uurimine ja
karistamine
12. REDUKTSIOON
•Reduktsioon - eramõisate osaline riigistamine
1680.aastatest alates, kuningas Karl XI algatusel.
•Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid.
•Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks.
•Põhjused:
- Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud
riigikassat.
- Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks.
13. REDUKTSIOONI MAHT
Piirkond Maht Põhjused
Liivimaa 80% - Liivimaal oli 17.saj kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid.
- Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, mille tõttu oli
suhtumine kohalikku aadlisse kehvem.
- Liivimaa rüütelkonna ägeda vastuseisu tõttu redutseeriti osa
eramõisaid ka karistuseks.
Eestimaa 54% Suhtumine Eestimaa rüütelkonda oli parem, kuna Liivi sõja ajal olid
vasallid vabatahtlikult alistunud Rootsi kuningale. Seetõttu ka
riigistati vähem.
Saaremaa 30% Saaremaal oli juba enne reduktsiooni alustamist kõige vähem
eramõisaid, seetõttu polnud seal võimalik ka nii palju riigistada.
14. REDUKTSIOONITULEMUSED
• kasvasid järsult Rootsi riigi tulud.
• kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( ka eramõisate )
üle.
• halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted.
• paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord.
15. J. R. Patkul
(1660-1707)
Liivimaal, kus vastuseis
reduktsioonile oli kõige ägedam,
arreteeriti aadliopositsiooni juht
maamarssal Johann Reinhold
Patkul, kes pärast põgenemist
välismaale mõisteti tagaselja
surma. Lisaks sellele saadeti 1694
karistuseks laiali Liivimaa
maanõunike kolleegium ning
allutati rüütelkond
kindralkuberneri kontrollile.
16. TALUPOEGADE KOORMISED
•teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli
teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude
laienemisega.
•abitegu e hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu,
kütise põletamine e aletamine, ehitustööd mõisas jne.
•mõisavooris käimine (nt teravilja vedu
sadamalinnadesse).
•naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.).
•rahalised koormised.
17. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK SEISUND
• Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik
olukord halvenes:
• Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade
pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse.
• Kasvav eramõisate arv (eramõisate talupoegade elu oli
kehvem, kui riigimõisa talupojal).
• Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade
koormised.
• Eramõisates olid koormised normeerimata.
• Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik
olukord märgatavalt paranes.
18. Leidke põhjuseid, miks võib
ütelda, et reduktsioon
parandas oluliselt eesti
talupoegade olukorda.
19. •Talupojad on kuninga alamad.
•Mõisnike võim talupoegade üle vähenes.
•Kroonumõisates vabastati talupojad pärisorjusest.
•Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade
kohustused mõisa vastu.
•Talupojad allutati riigikohtutele.
•Politseilisi ülesandeid täitsid riigi poolt määratud
kreisifoogtid.
21. LINNAD
•17.sajandil oli Eestis 10 linna.
•Uued linnad olid Valga, millele linnaõigused oli antud
1584 Poola kuninga poolt ning Kuressaare (sks k
Ahrensburg), millele linnaõiguse oli andnud 1563
hertsog Magnus.
•Vähenes linnavalitsuste (e raadide) iseseisvus ning
suurenes sõltuvus riigivõimust.
•Linnad kaotasid õiguse iseseisvale raha müntimisele
ning majandustegevusele.
24. LINNAD
LINN PRIVILEEGID MUUTUSED
TALLINN Lübecki linnaõigus
Riiklikud maksud, Rootsi sõjaväe
majutamise kohustus,Toompea –
Eestimaa kubermangu keskus
TARTU Riia linnaõigus
Kaubalinna staatuse kaotus, al
1629.a Liivimaa- ja Ingerimaa
pealinn 3 aastat
NARVA Ei kinnitatud
Rootsi seadused, rootsi keel,
transiit- ja sadamalinn, sõjaline
tugipunkt, 17. saj Ingerimaa
pealinn
25. LINNARAHVASTIK
•Tallinn – 10 000 elanikku
•Narva – 5000 elanikku
•Tartu - 3500
•Pärnu – 2000
• Kodanikud
• Mittekodanikud
Kodanike privileegid:
• Õigus elada ja töötada linnas
• Õigus tegeleda
jaekaubandusega
• Õigus kuuluda tsunfti ja
gildidesse, ka rae koosseisu
Eestlased – 1/3Tallinna
elanikkonnast: kalurid,
mündrikud, lihttöölised,
laadijad, voorimehed.
30. Luteri kirik Rootsi ajal
•Kuni 1620-ndateni toimus Eestis kirikuelus
allakäik.
•Leidke põhjuseid, mis aitasid kaasa kirikuelu
allakäigule:
•Koos kogu Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi
valdusesse algas ka kohalikus vaimulikus elus
uus tõusuperiood.
31. Luteri kiriku struktuur
Eestimaa kubermang Liivimaa
piiskop
(nt Joachim Jhering)
kõrgeim vaimulik kindralsuperintendant
(nt Johann Fischer)
konsistoorium
(Tallinnas)
kiriku kõrgeim
valitsemisorgan
ülemkonsistoorium
(Tartus)
praostkondadeks kubermang jagunes praostkondadeks
kirikukihelkondadeks praostkond jagunes kirikukihelkondadeks
32. •1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal
kuni 1832.
•Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati
kirikute taastamist.
•Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli
tähtis rollTartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi
luterlikke vaimulikke.
•Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks
sai emakeelne jumalateenistus;
•Korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade
hulgas levinud väärusu (muinasusu) nähtustega.
33. Talurahvaharidus 17.sajandil
•Probleemideks olid:
•koolide vähesus. 17.sajandini olid Eestis ainult linnades
tegutsevad koolid, mistõttu võimalus haridust saada
talupoegadel praktiliselt puudus.
•talurahvakoolidele polnud õpetajaid; köstrid
(kirikuõpetaja abilised) olid liiga madala
haridustasemega ning neid oli vähe.
•puudus kirjandus, millest lugemist õppida.
34. Forseliuse seminar (1684-1688)
• Bengt Gottfried Forselius (1660? – 1688) rajas seminari, mille
eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite
ettevalmistamine.
• Seminar:
• asus Piiskopimõisas,Tartu külje all.
• õppeaeg 2 aastat; õpetus tasuta.
• 4 aastaga lõpetas seminari umbes 160 õpilast; tuntumad
õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse
eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale
Karl XI-le.
• õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja
arvutamist.
36. Forseliuse seminari tähtsus
•vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide
võrk (eriti Lõuna-Eestis).
•talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus;
oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli
koduõpetusel.
•võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti
talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel;
katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades
parem.
37. Gümnaasiumid jaTartu ülikool
•Gümnaasiumite rajamine (1630Tartus; 1631
Tallinnas).
•Tartu Gümnaasium reorganiseeriti 1632.a Tartu
ülikooliks, mis tolleaegse Rootsi kuninga Gustav II
Adolfi (valitsemisaastad 1611 – 1632) järgi nimetati
Academia Gustavianaks.
38. •Millised teaduskonnad olidTartu ülikoolis?
•Miks lihtsustas õppekeelena kasutatav ladina
keel õppimist tollases Euroopas?
•Millised olid tollased õppevormid ülikoolis?
•Miks ei õppinud 17.sajandil ülikoolis eestlaseid?
•Mis viis õppetegevuse allakäiguni ja ülikooli
tegevuse lõpetamiseni 17.sajandi II poolel ja
18.sajandi algul?
39. Eestikeelne trükisõna
• 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna
Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks
eesti keele kirjutamise aluseks.
• 1686 Liepa mõisas (LätisVõnnu lähedal) ja 1687 Pilistveres peeti
nn piiblikonverentse (sisuliselt esimesed keelekonverentsid),
kus vaieldi eesti keele kirjaviisi üle.
• 1693 avaldas piiblikonverentside alusel Johan Hornung
ladinakeelse eesti keele grammatika, mis jäi kuni 19.saj
keskpaigani põhjaeesti kirjaviisi (nn vana kirjaviisi) õigekirja
reeglite aluseks.
• 1686 anti välja Andreas ja AndrianVirginius (isa ja poeg) poolt
tõlgitud lõunaeestikeelne UusTestament (“VastneTestament”).
