1. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020
- strateegia loomise protsess
- vesililjeluse väljakutsed
- strateegia põhisuunad ja võtmetegevused
- strateegia elluviimine
Jüri Sakkeus
Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

2. Strateegia loomise protsess
• Strateegia väljatöötamine toimus ühistöös vesiviljelusega seotud
huvigruppide esindajatega:
- Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidust ja Eesti Vesiviljelejate Liidust,
- Tootjaorganisatsioonist Ecofarm,
- Kalanduse Teabekeskusest,
- Maaelu Edendamise Sihtasutusest,
- Eesti Põllumajandusministeeriumist,
- Eesti Keskkonnaministeeriumist.
• Kokku toimus seitse töötuba, kus:
- loodi vesiviljeluse “suur pilt”,
- arutati läbi strateegiatöö vahetulemused ja tehti valikuid,
- jõuti ühistele arusaamadele strateegia kesksetes küsimustes.

3. Vesililjeluse väljakutsed
• Investeeringutest toodanguni jõudmine on osutunud
aeganõudvamaks ja kulukamaks võrreldes algselt planeerituga.
• Kriitiline on toodete konkurentsivõime turul võrreldes
impordiga (magevee-vesiviljelus vs. mere-vesiviljelus).
• Kuidas välja mängida peamine (ainuke?) konkurentsieelis –
koduturu eelis?
• Tulemuslik koostöö läbi erialaliitude ja tootjaorganisatsioonide.

4. Strateegia põhisuunad ja võtmetegevused
1. Kõrgema tootlikkuse, konkurentsivõimelise hinna ja stabiilse kvaliteedi
saavutamine.
2. Koduturu eeliste kasutamine.
3. Vesiviljelusettevõtete koostöö ja strateegiline partnerlus.
4. Kõrgema lisandväärtusega ja eristuvate toodete arendamine.
5. Eesti looduslike tingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide
viljelemine ning seda toetava uurimis- ja arendustöö intensiivistamine.
6. Vesiviljelust toetava ettevõtluskeskkonna edendamine.
7. Valdkonnaspetsiifiliste ja ärialaste teadmiste ning oskuste
omandamine.

5. Strateegia elluviimine
• Strateegia edukas elluviimine vajab järjepidevat koordineerimist ja
eestvedamist ning lisaks heale tahtele ka organisatsioonilist lahendust.
• Sihipärane on moodustada huvigruppide esindajatest strateegia
elluviimise juhtrühm, kes regulaarselt (näiteks kord kvartalis) hindab
tegevuskava elluviimist ja teeb vajadusel korrigeerivaid otsuseid ja palgata
täistööajaga strateegiaprotsessi tegevjuht.
• Lisaks on iga põhisuuna osas kokku lepitud koordinaator ja
võtmetegevuste elluviijad.
• Strateegia elluviimist toetab visiooni, põhisuundade ja võtmetegevuste
sidusus ELi vesiviljeluse arendamise strateegiliste suunistega ja EMKFi
meetmekavaga.