Euroopa ja Eesti majandus: võlakriisi varjust struktuursete probleemide lahendamiseni
1. Euroopa ja Eesti majandus:
võlakriisi varjust struktuursete
probleemide lahendamiseni
Märten Ross
Rahandusministeeriumi asekantsler
31.01.2014
(avaldatud seisukohad ülimalt isiklikud, kuigi tänan Tõnu
Lillelaidi, Madis Abenit ja Sven Kirsipuud oma toeka panuse
ja kasuliku diskussiooni eest)
2. Allteemad
• Võlakriisist edasi
– Eelarvepoliitika rollist
– Eesti eelarvepoliitika väljavaated
• Euroopa ja Eesti konkurentsivõime
– Sh maksupoliitikast
– Finantssektorist
• Demograafilised küsimused
– Ränne
– Vananemine
4. Võlakriisi hetkeseisust
• 2013.a. ei pakkunud probleemriigid üllatusi
– Struktuursed arengud olnud õigesuunalised
• Konkurentsivõime paranenud
• Muutused aeglasemad seal, kus seda võis arvata
– Võlakoorma surve pole olnud ei suurem ega
väiksem ja kadunud pole ta kuhugi
• Tugevad riigid olid umbes nii tugevad (eelk
Saksa) või nõrgad (nt Soome) kui arvata oli
• ECB poliitika mõjusust ei saa vaadata
isoleeritult
5. Võlakriisist edasi
• Kas taoline aeglane kuid kontrollitud
restruktureerumine jätkub?
– Välistada ju ei saa (eestlaslikult optimistlikuna)
– Korralikuks shokiks on vaja enamat kui ühekahe probleemriigi isoleeritud hädasid
• Madalate intressidega seotud kaashädasid
(mh zombistumine) on võimalik
adresseerida teiste vahenditega
– Kuid seda tuleb siis ka teha
• Kui tõsine on “reformiväsimuse” probleem?
6. Loogiliselt võttes võib oht peituda just
seal, kuhu tähelepanu ei koondu
Austria
Euroala
Soome
30
Taani
Holland
Saksa
Rootsi
nULC, muutus vs 2005, %, euro
25
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
1995
Lähde: Eurostat.
25851@Chart37
2000
2005
2010
7. Euroopa eelarvepoliitika raamistikust
• Väide, et tsentraliseeritud (föderaalse?)
vastutsüklilise eelarvepoliitika puudumine
on euroala toimimise absoluutne eeldus, ei
ole tegeliku eluga sisustatud
– Probleemriikide hädasid oleks saanud
ennetada ka praeguse raamistikuga
– Pole mingit veenvat tõestust, et
tsentraliseeritum eelarvepoliitika oleks olnud
headel aegadel oluliselt vastutsüklilisem
• Kas Kreekas oleks miinimumpalka vähem tõstetud,
kui oleks olnud tsentraliseeritud eelarvepoliitika?
8. Eesti eelarvepoliitika lähemad
väljavaated
• Hoida vähemalt struktuurset eelarvetasakaalu
• m.h uue riigieelarve baasseaduse nõue alates 2015
• Jõuda lähiajal nominaalsesse ülejääki, et alustada
reservide taastamist
• Tagada parem maksulaekumine olemasolevate
määrade juures
– Salaturu ja maksuoptimeerimiste vähendamine – KMD
INF, ettevõtete sõiduautode maksusoodustuse
vähendamine, töötajate register
10. Euroopa konkurentsivõime
• Tööturg
• Maksud ja avaliku sektori osakaal
• Energia
• Kõikuv vahetuskurss üksi ei aita tagada
konkurentsivõimelist hinna- ja
palgataset/struktuuri
– Kokkuvõttes konkureerib Euroopa ressursside
pärast kogu maailmaga
11. Pangandusliit
• Ühtse pangandusjärelevalve ja
kriisihaldusmehhanismi tulemuslikkust
saab hinnata ainult toimiva ühisturu
kriteeriumi põhjal
– Õnnestumiskriteeriumiks ei saa olla vanade
probleemlaenude teiste riikide maksumaksjale
maksmiseks saatmise ulatus
• Ühtne järelevalve peab reaalselt saavutama
kapitali liikumist takistavate (peidetud)
kitsenduste kõrvaldamise
12. Kapitaliturgude rollist laiemalt
• Pangandusliidu (ja teiste poliitikate)
eesmärk ei tohi ka olla praeguse erasektori
võlakoorma põlistamine ning
võlarahastamise eelistamine
• Parem võimekus Euroopa omakapitali
ühisturu saavutamisel on samavõrra oluline
– Kapitalituru fragmenteerituse üle ollakse
kohati isegi uhked
13. Maksupoliitika ja konkurentsivõime
• Kas Euroopa kõrged maksud ja nende
struktuur ning kaasnev suur avaliku sektori
roll on konkurentsivõime probleem?
– Mõju pole kindlasti lineaarne ja osaliselt sõltub
avaliku sektori teenuste kvaliteedist
• Kuid ikkagi – kas sellel pole üldse mõju?
– “Kes pole maksnud üle 50% marginaalset
tulumaksu, ei peaks võtma sõna maksude
mõjust või mittemõjust tööjõu pakkumisele”
• Eesti arutelu sotsiaalmaksust on valgustav
17. Maksupoliitika ja konkurentsivõime (2)
• Eesti sotsiaalmaksu saagad ei tõenda, et
avaliku sektori pärssiv mõju inimeste
aktiivsusele tööturul puudub
– Isegi II samba makse, mis on täiesti isikustatud
ja ka päritav tulu, pole neutraalne
– Miks muidu toetatakse nii palju sisult
regressiivset maksu-uuendust (sotsmaksu
lage)?
18. Demograafilised küsimused
• Elanikkonna ealise struktuuri muutumisega
kaasnev mõju konkurentsivõimele oluline
nii Euroopas tervikuna kui Eestis
– Samas probleemid suhteliselt hästi
kaardistatud ning paljud vajalikud
majanduspoliitilised sammud teadvustatud
• Samas nii sise- kui välisrände (võimalik)
mõju vähem teadvustatud ja
majanduspoliitilised järeldused
ebasüsteemsemad
19. Tööturgude integratsioon ja
majanduspoliitika
• Euroopas ei saa ühisturu süvenedes ränne
mängida marginaalset rolli (vs nt USA)
– Suured tuluvahed Euroopas süvendavad probleemi
(kuigi pole unikaalsed)
• Sisuliselt see siiski tähendabki, et inimeste
“poodlemine” tööturul kasvab
– Kas vastuseks on “rohkem Euroopat” ka tööturul ja
sotsiaalsüsteemis?
– Kas nõrgematel riikidel on majanduspoliitilist valikut?
Nt maksupoliitikas ja sotsiaaltoetuste ülesehituses?
– Nt mis mõju on Saksa miinimumpalgal?
21. Vananemine (?)
• Ränne võib teatud määral mõjutada, kuid
vananemine igal juhul keskne tegur
– Kuigi mitte ainult Euroopas
• Suur tähelepanu pensionisüsteemi
jätkusuutlikkusel
• Tervishoiu- ja hooldussüsteem võib olla
suuremgi murelaps
• Ka mõju töö- ja kapitalituru toimimisele
võib olla oluline
23. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus
• Tasuks meeles hoida:
– “Keegi ei taha (tegelikult) varem surra” >>
pensionisüsteem ei ole olemuselt
sotsiaaltoetus, vaid valdavalt sundsäästmine
– Kuigi süsteemidel mitmes mõttes olulised
erinevused, jagavad kogumispensioni ja
sotsmaksu põhised süsteemid ringi sama
lisandväärtuse putru
• Küll võivad erinevad süsteem teatud piires rõhuda
pudrukatla erinevatele osadele (mh kodumaine ja
välismaine lisandväärtus)
24. Rahvastik vananeb (oletame, et näiteks
selliselt nagu Eurostat eeldab)
6,0
90
85
5,0
80
4,0
75
3,0
70
65
2,0
60
1,0
55
0,0
50
1961
1971
1981
1991
2001
2011
2021
2031
2041
Rahvastik vanuses 15 - 63 / rahvastik >63
Naiste oodatav eluiga
Meeste oodatav eluiga
2051
25. Eesti spetsiifika
• Sotsiaalne jätkusuutlikkus:
– keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40%
oleks realistlik saavutada (?)
•
Pensionisüsteemi solidaarsus:
– kas baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist on “õige”
eesmärktase?
• Finantsiline jätkusuutlikkus:
– sotsiaalmaksu laekumised ei kata I samba kulusid,
defitsiiti ei tohiks lasta vähemalt süveneda
– Siiski-siiski: analüütiliselt meenutaks, et pensioneid
võib rahastada ka muudest maksutuludest
26. Uute vanaduspensionäride pensionide
ja keskmise palga suhe
45%
40%
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2002
2007
2012
2017
2022
2027
2032
2037
2042
II sambaga liitujate I+II samba asendusmäär
II sambaga liitujate I samba asendusmäär
II sambaga mitteliitujate I samba asendusmäär
II sambaga liitunud naiste I+II samba asendusmäär
II sambaga liitunud meeste I+II samba asendusmäär
2047
27. Kõikide vanaduspensionäride pensionide
ja keskmise palga suhe
(poliitikamuutusteta stsenaarium)
60%
90%
80%
50%
70%
40%
60%
50%
30%
40%
20%
30%
20%
10%
10%
0%
0%
2002
2007
2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047
I samba pensioni suhe keskmisse brutopalka
I ja II samba brutopensioni suhe keskmisse brutopalka
I ja II samba netopensioni suhe keskmisse netopalka
II sambaga liitunud vanaduspensionäride osakaal
28. Pensionide solidaarsus - Gini
koefitsiendid
0,12
0,09
0,06
0,03
0,00
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Naised
Mehed
Keskmine
Uued pensionid
29. Pensionide solidaarsus – baasosa suhe
keskmisse vanaduspensionisse
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2010
2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045
Baasosa ja I samba pensioni suhe
2050 2055 2060
Baasosa ja I+II samba pensioni suhe
31. Esimese samba teemad ja küsimused
• Teemad, mille kohta “pole vaja küsida”:
– Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik
automaatse kohandussüsteemi rakendamine
– Töövõimetuskindlustuse reform
– Eripensionide, soodustingimustel
vanaduspensionide jms. reform
– Ennetähtaegsed ja edasilükatud
vanaduspensionide ülevaatamine
• Küsimus:
– Pensioniindeksi muutmine
32. Pensioniea automaatne
kohandumismehanism (AKM)
Kaks näidet pensioniea AKM-ks:
Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava elueaga,
Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja
ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks.
75
21
20,5
70
2,6
2,5
20
2,4
19,5
65
2,3
19
2,2
18,5
60
2,1
18
17,5
55
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057
Pensionil oleku aeg on fikseeritud
Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi
2
2016
2021
2026
2031
2036
2041
2046
2051
2056
Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel
33. Pensioniea AKM-i mõju eelarvele ja
brutopalga asendusmäärale
1,0%
40%
0,5%
0,0%
2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050
35%
-0,5%
30%
-1,0%
-1,5%
-2,0%
Fikseeritud pensionil oleku aeg
Fikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suhe
Baasstsenaarium
25%
2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050
Fikseeritud pensionil oleku aeg
Fikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suhe
Baasstsenaarium
35. Aktuaalseid teemasid II sambas
• Pensioni kogumises:
– Süsteemi kulud
– Pensionifondide investeerimisreeglid
• Väljamaksete faas alles kogemuste saamise
järgus
36. Maailmapanga võrdlus pensionifondide
tasude kohta
Allikas: http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/2013/07/26/000356161_20130726125731/Rendered/PDF/777790REVISED000Crisis0Final0report.pdf
37. Pensionifondide tootlikkus perspektiivis
• Pensionifondide tegevusega võib olla rahul või mitte, kuid
igal juhul ei tohi ootusi seada valesse taustsüsteemi.
• Kui alternatiiv oleks olnud kinnisvara Eestis, siis …
1,6
1,4
1,2
1
0,8
0,6
0,4
0,2
0
2007
2008
2009
2010
Eluaseme hinnaindeks
2011
2012
2013
I samba pensioniindeks
II samba keskmine tootlus
Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, www.pensionikeskus.ee
40
Editor's Notes
See on reaalne tase 2005 aasta suhtes, ET -18% tipust 2013Q1
