Majanduse ülevaade jariigieelarve täitmine,juuli 2012Rahandusministeerium17.08.2012
MAJANDUSARENGUD
Kindlustunne tõusis juulis teeninduses,kuid langes kõigis muudes sektorites ja tarbijatel 50                              ...
Ärikonjunktuur paranes juulis kaubanduses jateeninduses, kuid halvenes tööstuses ja ehituses 70 60 50 40 30 20 10  0-10-20...
Eesti majanduse aastakasv aeglustus II kvartalis 2%ni, kasvu pidurdas eksport ja tööstussektor55453525 15 5 -5-15-25-35   ...
Juulis pidurdus inflatsioon 3,6%ni, mis onviimase kahe aasta madalaim tase  %€                                         %€ ...
Jaemüük ületab maksustatud palgatulu kasvu%, v.e.a. 3 kuu keskmine                                             ESA, EMTA
Tööpuudus nelja aasta madalaimal tasemel      tuhat                                                                       ...
Juunis oli kaupade eksport 7% suuremkui aasta tagasi
Jooksevkonto oli kiirhinnangu kohaselt II kvartalis1,6% defitsiidis kaupade ekspordi nõrkuse tõttu
RIIGIEELARVE TULUD
Riigieelarve tulusid on laekunud 59%• Juulis laekus riigieelarvesse tulusid 546,4 mln eurot ehk  8,8% eelarvest. Seitsme k...
Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale allaväiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu      Riigieelarves p...
Juuli laekumised olid 14,4% suuremad                          kui möödunud aastalMittemaksuliste tulude laekumine (mln eur...
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehtud 52,5% plaanitust Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa800700600500400300200100      484,2...
Riigituludest kulusid tehtud 2,9 miljarditRiigieelarve kulud allikate lõikes (7 kuud)3,500                                ...
Valitsemisalade 7 kuu kulud1,800                                                                              65.9        ...
Tegevuskulusid 7 kuuga 53,8% eelarvestTegevuskuludeks on seitsme kuuga kasutatud 597,0 mln eurot ehkoodatust vähem, ent si...
Investeeringute kasutamine kasvas juulis hüppeliselt  150                                                                 ...
Välistoetuste väljamaksed 41,5% aastaks                    planeeritust•   Seitsme kuuga on välistoetuste arvel väljamakse...
Eelarvega võrreldes on välistoetuste väljamaksed suurimad              Siseministeeriumi valitsemisalas                   ...
Välistoetuste kasutamine fondide lõikes                                                         (2012. aasta riigieelarve ...
Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu  Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)500400300200100    ...
Peamised sotsiaalkulud on suurenenud• 2012. aasta seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,54 mld  eurot ehk 97,...
Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) I900,000,000800,000,000700,000,000600,000,000500,000,000400,000,000300,000,000200,000,0001...
Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II100,000,000 90,000,000 80,000,000 70,000,000 60,000,000 50,000,000 40,000,000 30,000,000...
Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt     Kuised tulemid 2010-201220                                                          ...
Haigekassa puudujääk on vähenenud 20  0 -20       1      2      3        4       5          6         7          8        ...
Juulis kasvatas riigikassa likviidsete vahendite    2,000                   mahtu väljavõetud laen             100.0    1,...
Valitsussektori eelarvepositsioon on paranemas           % SKPst           2                                              ...
Próxima SlideShare
Cargando en…5
×

Riigieelarve täitmine 2012 (juuli)

10.462 visualizaciones

Publicado el

Publicado en: Economía y finanzas
0 comentarios
1 recomendación
Estadísticas
Notas
  • Sé el primero en comentar

Sin descargas
Visualizaciones
Visualizaciones totales
10.462
En SlideShare
0
De insertados
0
Número de insertados
9.669
Acciones
Compartido
0
Descargas
2
Comentarios
0
Recomendaciones
1
Insertados 0
No insertados

No hay notas en la diapositiva.

Riigieelarve täitmine 2012 (juuli)

  1. 1. Majanduse ülevaade jariigieelarve täitmine,juuli 2012Rahandusministeerium17.08.2012
  2. 2. MAJANDUSARENGUD
  3. 3. Kindlustunne tõusis juulis teeninduses,kuid langes kõigis muudes sektorites ja tarbijatel 50 130 40 120 30 110 20 100 10 90 0 80-10 70-20 60-30 50-40 40-50 30-60 20-70 10-80 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
  4. 4. Ärikonjunktuur paranes juulis kaubanduses jateeninduses, kuid halvenes tööstuses ja ehituses 70 60 50 40 30 20 10 0-10-20-30-40-50-60-70 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad
  5. 5. Eesti majanduse aastakasv aeglustus II kvartalis 2%ni, kasvu pidurdas eksport ja tööstussektor55453525 15 5 -5-15-25-35 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
  6. 6. Juulis pidurdus inflatsioon 3,6%ni, mis onviimase kahe aasta madalaim tase %€ %€ EP
  7. 7. Jaemüük ületab maksustatud palgatulu kasvu%, v.e.a. 3 kuu keskmine ESA, EMTA
  8. 8. Tööpuudus nelja aasta madalaimal tasemel tuhat %60 2440 2120 18 0 15-20 12-40 10.2 9-60 6-80 3 I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012 Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)
  9. 9. Juunis oli kaupade eksport 7% suuremkui aasta tagasi
  10. 10. Jooksevkonto oli kiirhinnangu kohaselt II kvartalis1,6% defitsiidis kaupade ekspordi nõrkuse tõttu
  11. 11. RIIGIEELARVE TULUD
  12. 12. Riigieelarve tulusid on laekunud 59%• Juulis laekus riigieelarvesse tulusid 546,4 mln eurot ehk 8,8% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on laekunud 3,7 mld eurot ehk 59% planeeritust  Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes laekus tulusid 108,2 mln eurot ehk 3% rohkem• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 714,8 miljonit eurot ehk 58,2% kavandatust.  Võrreldes 2011. aasta seitsme esimese kuuga laekus maksutulusid 273,1 miljonit eurot ehk 11,2% rohkem.• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 963,1 miljonit eurot ehk 62,1% planeeritust.  Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi tulusid 153,9 miljonit eurot ehk 13,8% vähem.
  13. 13. Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale allaväiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu Riigieelarves planeeritu täitmine (%)Võrreldes 2011. aasta seitsme kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 153,9 mln eurot vähem: • Välistoetusi 164 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 142,3 mln eurot vähem; • Muid tulusid 10,1 mln eurot vähem, sh saastetasusid 1,8 mln eurot vähem; • Varade müügitulu laekus 7,1 mln eurot vähem; • Tulusid varadelt laekus 17,6 mln eurot rohkem, sh dividenditulu 23,9 mln eurot rohkem • Riigilõive laekus 3,7 mln eurot rohkem.
  14. 14. Juuli laekumised olid 14,4% suuremad kui möödunud aastalMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012 400 365,3 300 214,1 200 101,7 67,4 86,6 101,2 100 26,8 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 muu 2012 toetused 2011 2010• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.• Selle aasta juuli suurem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus 18,9 miljonit rohkem.• 2,4 miljonit laekus tulusid rohkem ka kaupade ja teenuste müügist.• Tulusid varadelt laekus 4,8 mln ja muid tulusid 4,5 mln vähem.
  15. 15. RIIGIEELARVE KULUD
  16. 16. Riigieelarve kulusid tehtud 52,5% plaanitust Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa800700600500400300200100 484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)• Seitsme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1% rohkem kui eelmisel aastal ehk 3,56 mld eurot.
  17. 17. Riigituludest kulusid tehtud 2,9 miljarditRiigieelarve kulud allikate lõikes (7 kuud)3,500 4003,000 351.2 3502,500 258.0 300 2502,000 2001,500 1501,000 33.9 100 54.9 500 32.0 50 2,944.5 425.2 5.6 151.2 26.3 0 0 riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed majandustegevus tehingud kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust) • Riigitulude arvelt on seitsme kuuga kulusid tehtud – 2,94 mld eurot ehk 55% plaanitust (aasta varem 2,83 mld eurot ja 57%). • Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,43 mld eurot (34% eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,15 mld eurot vähem.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabeliskajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendidreaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
  18. 18. Valitsemisalade 7 kuu kulud1,800 65.9 70 58.71,600 59.1 58.1 60 54.41,400 49.7 48.5 48.8 48.4 47.8 501,200 44.0 43.01,000 40 800 30 21.6 600 20 400 318.90 10 200 63.42 156.60 2.93 295.51 103.77 100.39 279.93 157.80 147.52 86.16 1,598.13 26.23 0 0 Riigi- HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SIM (reg) SOM VÄM kantselei (julg) kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
  19. 19. Tegevuskulusid 7 kuuga 53,8% eelarvestTegevuskuludeks on seitsme kuuga kasutatud 597,0 mln eurot ehkoodatust vähem, ent siiski 4,6% rohkem kui mullu sama ajaga.• Personalikuludeks kasutati seitsme kuuga 344 mln eurot ehk 59% eelarvest (mullu 7 mln eurot vähem).• Majandamiskulusid tehti viie kuuga 253 mln eurot (mullu 19 mln eurot vähem). See moodustab vaid 48% aastaeelarvest.
  20. 20. Investeeringute kasutamine kasvas juulis hüppeliselt 150 13,1 100 5,1 0,6 5,1 7,5 7,2 0,7 50 93,1 59,0 66,7 58,2 58,0 63,8 47,2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) •Seitsme kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 485,2 mln eurot (sh saastekvoodi müügitulude arvelt 39,3 mln). See on 5,1 mln ehk 1,2% vähem kui 2011. aasta samal perioodil. •Juulis investeeriti 106,2 mln eurot, millest 56% moodustasid välistoetustega seotud investeeringutoetused ja kvoodimüügi arvelt tehtavad investeeringud. Võrreldes juuniga on investeeringute kasutamine kasvanud 35,2 mln eurot. •Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 39,8% eelarvest. Kuigi esimeses poolaastas investeeriti edasi lükkumiste tõttu plaanitust vähem, siis juulis juba kaks korda rohkem kui kuu varem (juunis 23,6 mln ja juulis 46,1 mln eurot). Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
  21. 21. Välistoetuste väljamaksed 41,5% aastaks planeeritust• Seitsme kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 416,2 mln eurot, ehk 41,5% planeeritust (59,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest juuli kuus 66,7 mln eurot.• Struktuuritoetuste arvel on seitsme kuuga tehtud väljamakseid 297,1 mln eurot, ehk 40,4% planeeritust. Väljamaksed on 55,3 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 7,6 protsendipunkti suurem. Juuli kuus maksti välja 57,5 mln eurot.• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga välja makstud 83,6 mln eurot, ehk 61,5% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,0 mln rohkem. Juuli kuus maksti välja 5,3 mln eurot. Prognoositakse 2012. aasta eelarve ületamine, peamiselt maaelu arengukava toetuste meetmete arvelt.• Põhiliselt toimuvad väljamaksed ajagraafiku järgselt (suurem osa väljamaksetest prognoositakse sügisperioodiks). Samal ajal on endiselt probleemiks projektide hangete vaidlustused, hangete kallinemised ehitushindade tõusu tulemusena, töövõtjate lepingutest taganemised majandusraskuste tulemusena, mis avaldab mõju projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.
  22. 22. Eelarvega võrreldes on välistoetuste väljamaksed suurimad Siseministeeriumi valitsemisalas (2012. aasta riigieelarve täitmine) 300 60 56.1 53.5 250 50 48.4 46.9 42.0 42.3 200 40 36.5 32.1 150 30 99.9 93.3 100 20 71.3 66.9 50 33.4 10 28.1 17.4 152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 6.1 12.5 0 0 HTM KKM PÕM MKM SiM SOM SiM (julgeolek) ülejäänud (regionaal) kokku* riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄMNB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
  23. 23. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine) 800 90 735.4 78.7 700 80 70.9 69.0 70 600 60 500 50 400 40.4 40 297.1 300 30 200 135.9 20 96.4 100.0 100 7.0 3.1 10 3.1 20.1 15.8 6.7 0.5 4.8 3.3 0 0 Struktuuri- Maaelu/ Euroopa Muu Norra ja Šveitsi toetused kalandus Põllumajanduse välistoetus EMP Tagatisfond riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
  24. 24. Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)500400300200100 368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) • Seitsme kuuga on eraldisteks suunatud 2,48 mld eurot ehk 2% (50 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 49,9%. – Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.
  25. 25. Peamised sotsiaalkulud on suurenenud• 2012. aasta seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,54 mld eurot ehk 97,5 mln eurot (6,7%) mullusest rohkem. Eelarvest 56,9%.2012 7 kuud vs 2011 7 kuud Muutus Mln eurot Muutuse % Riiklikud pensionikulud 31,3 4,3 Ravikindlustuskulud 27,8 6,5 Kohustuslik kogumispensionifond 48,4 128 Puuetega inimeste toetused 1,7 5,4 Vanemahüvitis 6,6 6,6 Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 4,3 31,9 Peretoetused 1,0 1,7 Töötutoetus 0,4 8,9• Juulis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 233,7 mln eurot ehk 8,6% aastaks plaanitust. Seda on 20,7 mln eurot ehk 9,70% rohkem kui 2011. aasta juulis.
  26. 26. Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) I900,000,000800,000,000700,000,000600,000,000500,000,000400,000,000300,000,000200,000,000100,000,000 0 Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused 2009 2010 2011 2012 7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur) Ravikindlustus 452,9 58,7% 72,7 Pensionikulu 774,4 57,0% 113,5 Peretoetused 56,9 57,5% 7,7 Vanemahüvitis 94,1 54,1% 13,1 Puuetega inim. 32,5 54,3% 4,7
  27. 27. Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II100,000,000 90,000,000 80,000,000 70,000,000 60,000,000 50,000,000 40,000,000 30,000,000 20,000,000 10,000,000 0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas 2009 2010 2011 2012 7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur) Erijuhtude sotsiaalmaks 43,6 56,0% 6,2 Töötutoetus 3,8 59,2% 0,5 II sammas 86,1 51,1% 15,3
  28. 28. Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt Kuised tulemid 2010-201220 70 6015 5010 40 5 30 20 0 10-5 0 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 • 2012. aasta kuue kuu tekkepõhine ülejääk oli 59,7 mln eurot (48% eelarvest) ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,0 mln eurot väiksem. • Kuue kuu tulud olid 127,5 mln eurot (51% eelarvest) ehk mullusega võrreldes 3,8 mln eurot (3,0%) suurem. • Esimese poolaasta kulu oli 67,7 mln eurot (53,0% eelarvest), mida on eelmise aasta samast perioodist 6,7 mln eurot (11,0%) rohkem. • Juuni lõpus oli registreeritud töötuid 41 102 ehk 11 245 töötut (21,5%) vähem kui aasta tagasi samal ajal ning 2 448 töötut (5,6%) vähem kui mais.
  29. 29. Haigekassa puudujääk on vähenenud 20 0 -20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 -40 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon•Haigekassa 6 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 7 mln eurot. Võrreldes maikuuga on puudujääki vähendatud 17,8 mln eurot. Analoogselt eelnevate aastatega onkulude osakaal esimesel poolaastal suurem ning aasta teisel poolel hakkab puudujääkvähenema.•Kuue kuuga on tulusid laekunud 390,7 mln eurot ehk 50% eelarvest, sealhulgassotsiaalmaksu laekus 388,2 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulusidlaekunud 27 mln eurot rohkem.•Kulusid on kuue kuuga tehtud 395,7 mln eurot ehk 50,3% eelarves planeeritust. Võrreldes2011. aastaga on kulud kasvanud 29,3 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 291,7mln (51,8% eelarvest) ajutise töövõimetuse hüvitisteks 46,7 mln (52,8% eelarvest) jaravimite hüvitamiseks 49,2 mln eurot (48,3% eelarvest).
  30. 30. Juulis kasvatas riigikassa likviidsete vahendite 2,000 mahtu väljavõetud laen 100.0 1,800 77.7 80.0 1,600 1,400 60.0 1,200 30.5 40.0 22.6 1,000 11.0 20.0 800 -3.4 600 958.0 523.6 683.3 0.0 851.6 -16.8 636.1 1,377.2 400 904.0 -28.1 -20.0 200 381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 344.9 0 -40.0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp lõpp Juuli Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)• Juuli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,72 mld eurot. Sellest kassareservis oli 1,38 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha (sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 1,05 mld eurot.• Kui esimesel poolaastal suurenesid likviidsed varad peamiselt tänu Haigekassa ja Töötukassa reservide ületoomisele (kokku 431 mln eurot), siis juulis kasvatas reserve võetud EIB laen (385 mln eurot) ning kahandas Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot).
  31. 31. Valitsussektori eelarvepositsioon on paranemas % SKPst 2 0,72 1 0 -0,17 -1 -1,14 -2 -1,82 -3 -4 -3,88 -5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2011 2012 Juuni lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 29 miljonit eurot ehk 0,17% SKPst* (145 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal). • riigieelarve puudujäägis 109 mln eurot; • kohalikud omavalitsused ülejäägis 64 mln eurot; • sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 54 mln eurot; • ülejäänud valitsussektor puudujäägis 38 mln eurot.* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 16,7 mld eurot.

×