3. Kokkulepped Euroopa Liidus
• Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiste
avaldused
• Majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise
tugevdamise 6-pakk
• Tugevdatud majandusliitu käsitlev rahvusvaheline leping
ning 2-pakk euroala seire süvendamiseks ja
eelarvepuudujäägi menetluse karmistamiseks
• Euroopa semester
4. Siseriiklikud kokkulepped
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis:
– valitsussektori eelarve tasakaalu nõue
– reservide kasvatamine
– tugiteenuste koondamine ja finantsjuhtimises ühtsed
standardid
– rahaliste vahendite arveldamise ja haldamise
koondamine riigikassasse
– kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine
• Viimase 10-aasta kogemus näitab õigusaktide uuendamise
vajadust, et tagada muutuvas majanduskeskkonnas
fiskaaldistsipliin
8. Avalik sektor ja valitsussektor
selle sees
Tütarettevõtted,
sihtasutused
13%
Muud
1%
Riik (eelarvelised
asutused)
48%
KOV-d
13%
Sots.kindl.fondid
8%
Muud
16%
Valitsussektor
86%
9. Eelarvetasakaalu tagamine
• Kululaed neljaks aastaks
• Eelarvesse lisandub tegevuspõhise vaate e
programmipõhise eelarve võimalus
• Valitsussektori teiste tasandite fiskaalreeglid
• Sõltumatult koostatud ja hinnatud
majandusprognoos
• Riigi rahavoogude juhtimine
10. Nelja-aasta kululaed
• Valitsus kinnitab iga-aastases eelarvestrateegias
valitsemisaladele kululaed vähemalt neljaks aastaks
• Kui majandusolukord oluliselt muutub, teeb valitsus
ettepaneku kululagede muutmiseks
11. Muu valitsussektor
• Keskvalitsusse kuuluva sihtasutuse, äriühingu ja
avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarves:
– peab põhitegevuse tulem olema tasakaalus või
ülejäägis
– planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade
kogusumma vahe (netovõlakoormus) võib moodustada
kuni 40% põhitegevuse tuludest. Valitsuse
otsusega võib seda ületada
• Võlakohustuste võtmine peab toimuma kõigi nõukogu
liikmete nõusolekul
12. Muu valitsussektor (2)
• Haigekassa
– eelarvepositsiooni otsustab Riigikogu koos järgneva aasta
riigieelarvega
• Töötukassa
– töötuskindlustusmakse määrad kinnitab valitsus koos järgneva
aasta eelarvega
13. Muu valitsussektor (3)
• Kohalike omavalitsuste individuaalsed reeglid sisalduvad
KOFSis, kuid :
– kehtestatakse erakorraline laenupiirang, kui
valitsussektori eelarvepositsioon ületab Euroopa Liidu
seatud piire
• võetavad laenud peab kooskõlastama RMga
– fiskaalreeglitest kinnipidamine on eelduseks
investeeringutoetuste saamiseks (kui KOV peab
investeeringule lisama omaosaluse)
14. Majandusprognoos ja fiskaalnõukogu
• Seaduses sätestatakse prognoosijate sõltumatus
meetodite ja mudelite valikul
• Fiskaalnõukogu annab hinnangu prognoosile ja
eelarvepositsiooni eesmärkidele
– Fiskaalnõukogu ülesandeid täidab Eesti Pank
15. Riigi rahavoogude juhtimine
• Lihtne ja universaalne regulatsioon eesmärgiga tagada
riigi kohustuste täitmine
– Likviidsete finantsvarade maht ja laenu võtmise võimalus peavad
tagama riigi ja RM-is oma raha hoidvate isikute (HK, TK, SA-d)
väljamaksete tegemise igal ajal
– Ühtne piirmäär nii lühi- kui pikaajalistele võlakohustustele
– Loobutakse riigieelarve aasta sisese finantseerimise piirmäärast
– Rahavoogude juhtimine ja finantssektori toetamine
kriisiolukordades
16. Riigi rahavoogude juhtimine (2)
• Stabiliseerimisreserv:
– riigi finantspuhver võimalike kriisiolukordade
rahastamiseks;
– loobutakse reservi automaatsest suurendamisest
riigieelarve kassalise ülejäägi arvelt;
• tegelik praktika ei muutu – viimase 10 aasta jooksul ei ole
kassalise ülejäägi arvelt reservi suurendatud, vaid need on
suunatud pensionide erireservi ja kassareservi
– loobutakse reservi nõukogu tegevusest
• investeerimispõhimõtteid ei ole vaja tihti muuta ja reservi
vahendeid võetakse kasutusele vaid erandkorras.
17. Strateegilise juhtimise korrastamine
• Strateegiline juhtimine:
– on killustunud ja keerukas (60+ arengukava, erinev
ülesehitus);
– ei täida ootusi koostöö hõlbustamiseks;
– teatud arengukavad ei anna ajakohaseid suuniseid;
– ei suuna läbipaistval viisil rahalisi valikuid (kas
arengukava rahastatakse või mitte?)
• Muudatuste alus:
– OECD riigivalitsemise raport
– Valituskabineti otsus 21. juuni 2012
– Riigikontrolli audit 2012
18. Tänane arengukavade maastik
Omavahel kattuvad ja
eripalgelised ja eri
tasanditel kinnitatavad
valdkonna arengukavad
Kõikidel valitsemisaladel
sisult ebaühtlase
ülesehitusega
organisatsioonipõhised
arengukavad
Valitsuse
tegevusprogrammi
struktuuril põhinev
kõikehõlmav riigi
eelarvestrateegia
Riigieelarve
20. Strateegiline juhtimine
• Riigikogu rolli suurendamine strateegilises
planeerimises
– Riigikogu (poliitika põhialused) ja valitsuse
(valdkonnna) strateegiadokumentide eristamine
– Kõigi valdkonna arengukavade arutelu Riigikogus
• Valitsuse otsustusvabaduse suurendamine
valdkondade määramisel
21. Edasine ajakava
• Ootame veel kooskõlastusi osadelt
ministeeriumidelt
• Justiitsministeeriumiga eraldi kooskõlastus augusti
lõpus või septembri teises pooles
• Eelnõu menetlemine Riigikogus septembri lõpust
alates
• Seaduse eeldatav jõustumine – jaanuar 2014
