Määr ja kaassõnade kokku- ja lahkukirjutamise näited üksikute veaohtlike sõnade kaupa.

1. Kokku- ja
lahkukirjutamise
näpunäiteid
sõnuti
õpetaja Ruth Maal

2. POOL, POOLE, POOLT
 KÄÄNDSÕNAST LAHKU
metsa pool, vasakul pool, igal pool, lõuna
poole, omalt poolt jne
 MÄÄRSÕNAGA KOKKU
sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, seespool,
sissepoole, seestpoolt, väljapool,
väljapoole, väljastpoolt, kuspool, tagapool,
tagantpoolt, allapoole, ülespoole jne

3. KOMBEL
 KÄÄNDSÕNAST LAHKU
INIMESE KOMBEL, VASIKA KOMBEL, SEA
KOMBEL, SINU KOMBEL jne
 ERITÄHENDUSLIKUD VÄLJENDID KOKKU
IMEKOMBEL, ÕNNEKOMBEL jne

4. MOODI JA VIISI
 KÄÄNDSÕNA OMASTAVAST LAHKU
minu moodi, vaenlase viisi jne
 Käändsõna osastava puhul KLK vaba
vana moodi/ vanamoodi, sama moodi/samamoodi,
endist viisi/ endistviisi, teist viisi/teistviisi jne
 Eritähenduslikud väljendid kokku
mehemoodi (tublisti), omamoodi jne
 Määrsõnaga kokku
niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi jne
 Vorm nõuab kokkukirjutamist
mismoodi, misviisi jne

5. PIDI
 Käändsõnast lahku
teed pidi, nurka pidi, hõlma pidi jne
 Kaheti võib kirjutada tähenduses „moodi, viisi“
kahtpidi/ kahte pidi, mitutpidi / mitut pidi,
kumbagipidi/ kumbagi pidi jne
 Eritähenduslikud väljendid kokku
ninapidi, nägupidi, kättpidi, aegapidi (aeglaselt) jne
 Vorm nõuab kokkukirjutamist
Edaspidi, pahempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi,
äraspidi jne

6. TEEL
 Käändsõnast lahku!
kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel
jne

7. JÕUL
 Käändsõnast lahku!
auru jõul, elektri jõul jne

8. VÄEL
 Käändsõnast lahku!
Kuue väel, kampsuni väel jne
Võrdle!
Imeväel, nõiaväel (eritähenduslikud!)

9. JOOKSUL JA KESTEL
 Käändsõnast lahku!
aja jooksul, elu kestel jne

10. KORRAL JA PUHUL
 Käändsõnast lahku!
tarbe korral, surma puhul….
Vorm nõuab kokkukirjutamist!
mispuhul, seepuhul
Eritähenduslikud väljendid
otsakorral (lõppemas) jne

11. KAUPA JA VIISI
(TÄHENDUSES „KAUPA“)
 AINSUSE OMATAVA PUHUL KLK VABA
nädalakaupa/ nädala kaupa, tükiviisi/ tüki
viisi jne
 MITMUSE OMASTAVAS ALATI LAHKU!
nädalate kaupa, kuude viisi jne

12. PEALT, PEALE, PÄRAST
 Käändsõnast lahku
päeva pealt, päeva peale, viguri pärast,
moe pärast, nalja pärast jne
 Eritähenduslikud väljendid kokku!
kõigepealt (esiteks), korrapealt
(otsekohe)käepärast, jaopärast jne
 Vorm nõuab kokkukirjutamist
mispärast, seepärast, mispeale, seepeale
jne

13. MÖÖDA
 KÄÄNDSÕNAST LAHKU
TEED MÖÖDA, SERVA MÖÖDA JNE
 ERITÄHENDUSLIKUD VÄLJENDID KOKKU
AEGAMÖÖDA (AEGLASELT), KORDAMÖÖDA,
PIKKAMÖÖDA JNE
 KAHETI VÕIB KIRJUTADA
MEELT MÖÖDA/MEELTMÖÖDA,
JÕUDU MÖÖDA/JÕUDUMÖÖDA,
KONTI MÖÖDA/KONTIMÖÖDA