Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis

Tere tulemast koolitusele:
FINANTSANALÜÜS NÜÜDISAEGSES
ORGANISATSIOONIS
15-16. mai 2017, Tallinn
Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 15-16.05.2017, 2 päeva
UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs, 17-18.05.2017, 2 päeva
Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 22-24.05.2017, 3 päeva
Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 22-23.05.2017, 2 päeva
Ettevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus,
6-7.06.2017, 2 päeva
Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 13-14.06.2017, 2
päeva
Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja avalike teenuste kaardistamine, 23-
24.10.2017, 2 päeva
Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva
Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 2017 IIpa
täpsustub, 3 päeva
Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs,
2017 II pa, täpsustub, 2 päeva
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017 II pa, täpsustub, 4 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs
mittefinantsjuhile, 2017 II pa, täpsustub, 3 päeva
Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine,
õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel
http://www.finantskoolitused.ee/
Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse finantsanalüüsi teoreetilistest
alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest
 teadvustanud finantsanalüüsi võimalusi ja arengutrende
majandusarvestuses
 praktiseerinud finantsanalüüsi teoreetiliste põhimõtete kasutamist
praktiliste ülesannete lahendamisel
 läbi viinud organisatsiooni finantsanalüüsi lähtuvalt majandusaasta
aruandest
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 3

 Finantsanalüüsi olemus, eesmärgid ja vajadus
 Finantsanalüüs juhtimissüsteemis.
 Finantsaruannete analüüs eri huvirühmade seisukohast
 Ettevalmistused finantsanalüüsi läbiviimiseks
 SWOT analüüsilt TOWS analüüsile
 Finantsanalüüsi läbiviimine
 FA eesmärgi püstitamine ja kriitiliste edufaktorite täpsustamine (üldiselt üksikule)
 Analüüsitavate näitajate (mõõdikute) valik
 Hindamiskriteeriumite täpsustamine
 FA meetodite valik ja kasutamine (vertikaal-, horisontaal- ja suhtarvude analüüs)
 Analüüsitavate andmete ettevalmistus
 Näitajate arvutamine ja tulemuste vormistamine
 Tulemuste hindamine ja interpreteerimine
 Millele keskenduda majandusaasta aruande analüüsil?
 Millele keskenduda bilansi, kasumiaruande, rahakäibe prognoosi ja
rahavoogude aruande analüüsil?
 Käibevara hindamine ja analüüs. Erinevate hindamismeetodite mõju kasumile.
 Põhivara hindamine ja analüüs. Põhivara soetusmaksumus ja turuväärtus.
Põhivara kulumi arvestamise meetodite mõju majandustulemustele. Probleemid
kulumi arvestusel
 Lühiajaliste kohustuste hindamine ja analüüs.
 Omakapitali analüüs
 Praktiline ülesanne: Bilansi, kasumiaruande, rahakäibe prognoosi ning
rahavoogude aruande koostamine ja analüüs
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad

Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee


 Eesmärgistatud analüüside läbiviimine
 Rentaabluse analüüside läbiviimine
 Dupont'i püramiid
 Kasvu analüüside läbiviimine
 Tegevustulemuslikkuse (varade kasutamine) analüüside läbiviimine
 Käibekapitali analüüside läbiviimine
 Raha konversiooni periood
 Likviidsuse ja maksevõime analüüside läbiviimine
 Kapitali struktuuri analüüside läbiviimine
 Finantsriskide analüüside läbiviimine
 Omaniku investeeringu analüüside läbiviimine
 Pankrotiohu analüüs
 Altmanni võrrand
 Controllingu aruannete analüüs
 Millele keskenduda toodete, teenuste ja projektide analüüsil?
 Hälvete analüüs standardkulude arvestuses
 Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs
 Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs
 Maksukoormuse arvestamine ja analüüs
 Otsuste puu
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad

TEST 2
5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda:
A. väljundite mõõtmisele
B. sisendite mõõtmisele
C. protsesside mõõtmisele
D. meetmete mõõtmisele
6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskenduda
A. kululiikide arvestusele
B. kuluobjektide (kulukandjate) arvestusele
C. kulukohtade arvestusele
D. tegevuste kulude arvestusele
7. Finantsanalüüsi alustatakse:
A. analüüsitavate aruanne valimisest
B. analüüsi eesmärkide püstitamisest
C. analüüsi meetodite valikust
D. analüüsitavate näitajate valikust
7

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)


•Eelarved
•Tegevus
•Tulemus
Finantsanalüüs juhtimisprotsessis

MAJANDUSKESKKONNA ANALÜÜS
Majanduspoliitika Inflatsioon Töötus Majanduskasv Raha väärtus
FISKAALNÄITAJAD
Tulumaksu tõus
Kulutuste tõus
(tarbimine)
Maksude langus
Kulutuste
vähendamine
MONETAARNÄITAJAD
Kõrged
intressimäärad
Suur rahamassi kasv
Madalad
intressimäärad
Väike rahamassi kasv
L – surve langusele; T – surve tõusule; LL – surve lühiajalisele langusele; LT – surve lühiajalisele tõusule
10

Kriitilised edufaktorid
KONKURENTSISTRATEEGIA
KRIITILINE
EDUFAKTOR
KRIITILINE
EDUFAKTOR
KRIITILINE
EDUFAKTOR
PROTSESSID JA TEGEVUSED
KRIITILISTE
EDUFAKTORITE SAAVUTAMISEKS
Kriitiliste edufaktorid (critical success factors, critical success variables)
(Rockart ja Hoffman 1992) - “piiratud arv olulisemaid faktoreid (valdkondi,
mõjureid, tegureid), milledes tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on
küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime”.
Kasumlikkuse suurendamine
Turuosa suurendamine
Materjalide tellimise kiirendamine
Investeeringute tasuvuse parendamine
Klienditeeninduse kvaliteedi tõstmine
Klientide rahulolu suurendamine
Toodete kvaliteedi tõstmine
Tellimuste vastuvõtu kiirendamine
Protsessiaja lühendamine
Uute toodete juurutamise aja lühendamine
Tsükliaja vähendamine
11

VÄÄRTUSAHELA ANALÜÜS
Füüsilised ressursid Inimressursid
Tööde/tegevuste kirjeldamine ning nende mahu määratlemine
Tugiteenused:
raamatupidamine
infotehnoloogia
õigusabi
personali valik ja koolitus
logistika
Uurimis-
ja
arendus-
tegevus
Toot-
mine
Tarni-
mine
Disain
Turun-
dus
Jaotus
Kliendi-
teenin-
dus
Toodete
ja
teenuste
väärtus
PÕHIPROTSESSID
12

V
E
R
T
I
K
A
A
L
A
N
A
L
Ü
Ü
S
VARAD XXX2 %
KÄIBEVARAD:
RAHA 47943
VÄÄRTPABERID 2075
NÕUDED OSTJATE VASTU 129339
MATERJALID 66105
LÕPETAMATA JA VALMISTOODANG 54171
ETTEMAKSTUD TULEVASTE PERIOODIDE KULUD 13310
KÄIBEVARA KOKKU: 312943
PIKAAJALISED FINANTSINVESTEERINGUD 49236
MATERIAALNE PÕHIVARA 328395
AKUMULEERITUD PÕHIVARA KULUM 129958
PÕHIVARA KOKKU 247673
VARAD KOKKU: 560616
KOHUSTUSED & OMAKAPITAL
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED:
VÕLAD HANKIJATELE 71982
MAKSUVÕLAD 33185
VIITVÕLAD 28086
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 133253
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 82927
KOHUSTUSED KOKKU 216180
OMAKAPITAL:
SEOTUD OMAKAPITAL 65085
JAOTAMATA KASUM 279351
OMAKAPITAL KOKKU 344436
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 560616

RAHANDUSSUHTARVUDE KVARTIILID JA MEDIAAN
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
12 13
10 10 11 14 16 16 18 19 21 21 23 24
27
1. kvartiil 3. kvartiil
mediaan
50%
50% 50%
Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige või üks rea liikmetest:
paaritust arvust koosneva rea korral rea keskmine liige ja
paarisarvust liikmetest koosneva rea korral kahe liikme poolsumma.
2. kvartiil on võrdne mediaaniga. Seega pooled suhtarvud on
mediaanist väiksema ja pooled - suurema väärtusega;
1. e alumine kvartiil -
25% kõikidest
väärtustest on temast
väiksemad ja ülejäänud
75% aga suuremad;
3. e ülemine kvartiil - 75%
kõikidest väärtustest on temast
väiksemad ja 25% suuremad

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (alates 2016)
 (1) Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest
arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude
kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel
kasutada. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja
omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. [RT I 2009, 19, 116 - jõust. 06.04.2009]
 (21) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne
koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (edaspidi lühendatud raamatupidamise
aastaaruanne). [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017]
 (22) Mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande
kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. [RT I, 30.12.2015, 4 -
jõust. 01.01.2016]
 (23) Väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande
kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta
asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel
kasutada. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (3) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta
majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase
varade ja kohustiste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust käesoleva seaduse
§-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse
põhiaruanded ja lisad. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (4) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni
valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest.
 (5) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides
arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes). [RT I 2005, 61, 478 - jõust. 01.12.2005]

TEGEVUSARUANNE (RPS §24, alates 2016)
 (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest
arengusuundadest. Muu hulgas peab tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase välisriigis registreeritud filiaalide
olemasolu kohta. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:
1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; [RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008]
2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;
3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;
4) [kehtetu - RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010]
5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid
mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
 (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab
tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele;
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil
ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.
 (4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb
tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.
 (5) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse
tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata:
1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis;
2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (6) Suurettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on
suurem kui 500, peab muu hulgas tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid
mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat
poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude,
inimressursi juhtimise ja inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seonduv poliitika on kirjeldatud
raamatupidamiskohustuslase rakendatavas ühingujuhtimise tavas või muus raamistikus, tuleb tegevusaruandes esitada viide asjakohasele
raamistiku sättele. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslasel puudub tema tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja
sotsiaalseid mõjusid ning inimressursi juhtimist ja inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlev poliitika või kui
aruandeaastal välja töötatud poliitikat rakendatud ei ole, tuleb tegevusaruandes esitada argumenteeritud selgitus selle kohta, miks neid
põhimõtteid välja töötatud ei ole või miks raamatupidamiskohustuslane välja töötatud poliitikat ei rakenda. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust.
01.01.2016]

KÄIBEVARA (RPS alates 2016, 2017)
*Käibevarad
Raha
Finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
1. Nõuded ostjate vastu
2. Muud nõuded
3. Ettemaksed
4. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Varud
1. Tooraine ja materjal
2. Lõpetamata toodang
3. Valmistoodang
4. Müügiks ostetud kaubad
5. Ettemaksed varude eest
Bioloogilised varad
*Kokku käibevarad

EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE
CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask)
 Teie ees on raamat eelarvestamisest –
valdkonnast, mida on nimetatud
represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler:
budgets – tools of repression) ja Ameerikale
hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General
Electric: budgets – the bane of America), kuid
mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii
kasumile suunatud kui ka kasumile
mittesuunatud organisatsioone nii Eestis,
Euroopas kui ka mujal maailmas.
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2007
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

PÕHIVARA (RPS alates 2016; 2017)
*Põhivarad
Pikaajalised finantsinvesteeringud
1. Tütarettevõtte aktsiad ja osad
2. Sidusettevõtte aktsiad ja osad
3. Muud pikaajalised nõuded
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalsed põhivarad
1. Maa
2. Ehitised
3. Masinad ja seadmed
4. Muu materiaalne põhivara
5. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid
Bioloogilised varad
Immateriaalsed põhivarad
1. Firmaväärtus
2. Arenguväljaminekud
3. Muu immateriaalne põhivara
4. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid

KASUMIARUANDE Skeem 2 alates 2016
Müügitulu
Müüdud kaupade ja teenuste kulu
Brutokasum (-kahjum)
Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt
Turustuskulud
Üldhalduskulud
Muud äritulud
Muud ärikulud
Kokku ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt
Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt
Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt
Intressikulud
Intressitulud
Muud finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist1
Vähemusosaluse osa kasumist1

RAHAVOOGUDE ARUANNE (RPS § 19) alates 2016
 (1) Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha
ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
 (2) Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende
eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse
rahavoogudeks.
 (3) Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit,
mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja
väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit
korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega
seotud varade ja kohustiste saldode muutusega ning investeerimis- või
finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja
kuludega. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
 (4) Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid
rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
22
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

ÜLESANNE: BILANSS, KA, RKE
Laekumised ja maksed 6 kuu eest olid järgmised:
Laekumised müügist Maksed materjalide eest
Aprill 30 000 10 000
Mai 35 000 15 000
Juuni 40 000 15 000
Juuli 45 000 20 000
August 45 000 20 000
September 55 000 20 000
Maksed tööjõu- ja
muude tegevuskulude
eest toimusid samal
kuul ja olid kuude
lõikes võrdsed
KOOSTADA:
•ALGBILANSS
•KASUMIARUANNE (skeem 1)
•KASUMIARUANNE (skeem 2)
•RAHAKÄIBE PROGNOOS
•LÕPPBILANSS
•RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil)
•RAHAVOOGUDE ARUANNE (otsemeetodil)

 SWOT ja TOWS analüüsid
 strateegiate ja olulisemate eripärade ülevaade
 läbiviidavate analüüside valimine
 rentaabluse analüüsid (profitability analysis)
 kasvu analüüsid (growth analysis)
 tegevustulemuslikkuse (varade kasutamise) analüüsid
(operating efficiency analysis)
 käibekapitali analüüsid (working capital analysis)
 likviidsuse ja maksevõime analüüsid (liqiudity analysis)
 kapitali struktuuri analüüsid (capital structure analysis)
 finantsriskide analüüsid (financial risks analysis)
 omaniku investeeringu analüüsid
 pankrotiohu analüüs
 kokkuvõte
EESMÄRGISTATUD FINANTSANALÜÜSIDE
LÄBIVIIMINE

VARADE RENTAABLUS
TurnoverAssetsOfRateProfitPercentage
AssetsOperating
Sales
Sales
profitOperating
assetsoperatingonReturn



svaradopereerimi
müügitulu
müügitulu
ärikasum
Varade rentaablus =
müügirentaablus
opereerimisvarade
käibekordaja
5 %
3 %
?
?
32 / 310=10,3 % 310 / 107 = 2,9

ÄRIKASUMI HORISONTAALANALÜÜS
1. perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi hälve (€)
2. perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi suhteline hälve (%)
3. leida prognoositava perioodi A+1 müügitulu muutus (€) võrreldes eelmise perioodiga
(tegeliku tulemusega)
4. leida prognoositava perioodi A+2 müügitulu muutus (€) võrreldes eelmise perioodiga
(A+1)
5. leida viimase perioodi müügitulu muutus (€) võrreldes tegeliku tulemusega
(baasperioodiga)

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee


Raha konversiooniperiood (raha konversioonitsükkel) (cash conversion
period, operating cash cycle) mõõdab ajavahemikku, mis kulub raha
väljamaksetest kuni müüdud toote/teenuse eest raha saamiseni
AEG
MATERJALI
OST
MATERJALI
EEST
TASUMINE
KAUBA
MÜÜK
RAHA
LAEKUMINE
MÜÜGIST
VARUDE KONVERSIOONIPERIOOD
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD
VÕLAD TARNIJATELE
KONVERSIOONIPERIOOD
NÕUDED OSTJATE VASTU
KONVERSIOONIPERIOOD
RAHA KONVERSIOONIPERIOOD

kmmüügitulu
vastuostjatenõuded
suhemüügitulujavastuostjateNõuded


JAAN VEEBR MÄRTS
NÕUDED OSTJATE VASTU (tuh €) KUU ALGUSES 30 000 30 075 32 225
LAEKUMISED KUU JOOKSUL (tuh €) 22 425 26 350 33 625
NÕUDED OSTJATE VASTU (tuh €) KUU LÕPUS 30 075 32 225 36 600
MÜÜGITULU (tuh €) 22 500 28 500 38 000
NÕUDED OSTJATE VASTU JA MÜÜGITULU SUHE ? 1,13 0,96
 nõuded ostjate vastu ja müügitulu suhe (accounts receivable to
sales ratio) võrdleb nõuded ostjate vastu all kinni olevat
rahasummat igakuise müügituluga
 Ülesanne:
Leida nõuded ostjate vastu ja müügitulu suhe
Lahendus:
NÕUDED OSTJATE VASTU JA MÜÜGITULU SUHE
?

AS Mõmmi 200X aasta
müügitulu oli 6 000 000 € ja
müüdud toodangu kulu
moodustas 5 500 000 €.
Lõppbilanss seisuga
31.12.200X oli alljärgnev (vt
kõrval).
Leida: Keskmine võlad
tarnijatele kogumise periood
päevades
AKTIVA 31.12.200X 01.01.200X
KÄIBEVARA
Pangakonto 30 000 10 000
Ostjate tasumata summad 100 000 5 000
Varud: materjalid 60 000 70 000
pooltoodang 83 000 25 000
valmistoodang 80 000 0
PÕHIVARA
Trükimasin 48 000 0
- kulum -1 000 0
Aktiva kokku 400 000 110 000
PASSIVA
KOHUSTUSED
Võlad tarnijatele 60 000 10 000
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 100 000 100 000
Aruandeperioodi kasum 240 000 0
Passiva kokku 400 000 110 000
NÄIDE: KESKMINE VÕLAD TARNIJATELE KOGUMISE
PERIOOD

 Risk on võimalus, et tegevuse tulemus erineb oodatust ning
mõjutab tegutsejat.
 Riski eest soovib investor riskipreemiat. Riskipreemia taset
mõjutavad:
 turutingimused - likviidsus, tulumäär, maarisk, poliitiline risk,
maksuriskid
 organisatsiooni äririsk – mõõdetud strateegiate olemasolu, äririsk,
kasumi varieerumine; nõudlus, konkurentsi tase, toodete
diversifikatsioon, suurus, kasvuvõimalus, püsikulude tase,
tehnoloogilised riskid, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu
 organisatsiooni finantsriskid (likviidsus-, krediidi-, intressi-, valuuta-,
kapitali juhtimise riskid) - finantseerimisotsused, finantsvõimendus,
välise finantseerimise suur maht, investorite riskitaluvus, rahastamise
katkemine
RISK JA RISKIDE HINDAMINE

NÄIDE: SUHTARVUDE ANALÜÜS
Kasutatud varade rentaablus = EBIT * 100 / Koguvara+ kulum + renditud vara
=
Käiberentaablus = Puhaskasum * 100 / Müügitulu
=
Aktsia turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe =
Aktsia turuhind / Aktsia raamatupidamisväärtus
=
Omakapitali tulusus ( % ) = Puhaskasum * 100 / Omakapital
=
Lihtaktsionäri investeeringu tulusus ( % )
= EPS * 100 / Aktsia turuhind perioodi algul
=

Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

OTSEMATERJALIKULUDE HÄLBED
Otsematerjalide hinna hälve = (PQ X AP) - (PQ X SP) = PQ(AP - SP)
kus: PQ = ostetav kogus
AP = tegelik hind
SP = standardhind
Otsematerjalide koguse hälve = (AQ X SP) - (SQ X SP)
= SP(AQ - SQ)
kus: SP = standardhind
AQ = tegelikult kasutatud kogus
SQ = lubatud standardkogus

MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST?
Toote
disainimine
Töötlemine
ja teenuste
osutamine
Laondamine
Ootamine
Häälesta-
mine
Ümber-
tegemine
Kontrolli-
mine
Hankimine
Remont
Teisaldamine

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest
http://www.finantskoolitused.ee/
Kohtumiseni
koolitusel!

Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (19)

Similar to Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis

Similar to Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis (14)

Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis