Järves elavate loomade tutvustus

1. Õppekäik järveelustiku uurimiseks Koostaja Tiiu Ehrenpreis

2. Mida kaasa võtta ? Keeratava kaanega purgid Tühi tops püügi paigutamiseks Luup täpsemaks määramiseks Kühvel põhjamuda ammutamiseks Kahv veeselgrootute püüdmiseks

6. 1. Veega seotud putukad ja nende vastsed Lõpuslehekesed liiguvad hingamisel Valmiku tagakeha tipus 2-3 pikka sabaniiti Ühepäeviku valmik – lendab veekogude kohal suveõhtuti, peale paaritumist ja munemist sureb Ühepäevikulise vastne, elab vees, väljub kestast aasta pärast , 5-23 mm

7. 1.1.Kiililised Tondihobu, siruulatus kuni 110 mm Suvel ronivad vastsed veest välja, kestast väljub valmik Tondihobu vastne, elab vees. Röövtoiduline, kuni 50 mm Kaldalt leitud vastsekest

8. Väiksemad kiililised Vesineitsik.Isaste tiivad sinised. Siruulatus 70 mm Liidrik, tiivad puhkeolekus koos Kõrsik, tiivad puhkeolekus eraldi. Vesineitsiku vastne. Vees.30 – 35 mm

9. 1.2. Ehmestiivalised Lendab veekogu kohal videvikus. Maist oktoobrini. Vastne ehitab endale koja kättesaadavast materjalist. Kuni 30 mm Munakogumik veetaimel

10. 1.3. Sääsklased 1.3.1.Klaasiksääsk Klaasiksääse vastne Klaasiksääse nukk Klaasiksääse valmik

11. 1.3.2. Pistesääsklased Püütud sääsevastseid võib viia klassiruumi ja jälgida nende arengut Pistesääse areng munast valmikuni

12. 1.4.Veelutikad Nõelhark saaki haaramas. Ilma õhutoruta 35 mm Liuskur, 17 mm. Liugleb veepinnal, hüpates üle takistuste

13. Selgsõudur.15 mm.Ujub tagurpidi, tuleb veepinnale hingama. Vesihark. Tagakeha tipul hingamistoru.

14. 1.5.Veemardikad Kollaserv-ujur.30-35 mm, võimsad ujujalad Kriimik-käbaujur tuleb hingama veepinnale Kukriklane.5mm. Saab nii lennata, ujuda kui ka sukelduda Ujurivastne. Röövtoidulised, lendamisvõimelised, talvituvad maismaal

15. 2.Rõngussid Mudatuplased põhjamudas, 4-5 cm pikkused (läbimõõt 0,5 mm) Hobukaan, väljasirutunult 10-15 cm, kaldavees

16. 3. Limused Mudatigu. Koja pikkus 6 cm, hingamiseks peab veepinnale tõusma. Järvekarp. Põhjaloom, kuni 30 cm pikk, hingab lõpustega. Keraskarp, koda 20 mm

17. 4. Vähilised ja ämblikulaadsed Vesikakand, 12-20 mm pikkune vähike Vesiämblik, 12 mm Vesiämbliku veealune õhukuppel

18. 5. Kahepaiksed 5.1. Konnad Veekonn. Talvitub ja elab veekogus, koeb maikuus Rohukonn. Talvitub veekogus,elab maismaal, koeb aprillis

20. Konna arenemine 1-loote areng munas 10 päeva Vastkoorunud kulles kinnitub veetaime külge, hingab lõpuste abil 8 nädala jooksul arenevad tagajäsemed, lõpused asenduvad kopsudega 10.- 11. nädalal arenevad eesjäsemed, 13. nädalal lahkub veest

21. 5.2. Vesilikud Tähnikvesilik Triturus vulgaris ( isane pulmarüüs) Harivesilik Triturus cristatus Laurenti Isane vesilik pulmarüüs Emane tähnikvesilik

22. Tähnikvesiliku areng Lõpused taandarenevad, tekivad kopsud ja tagajäsemed Üksik muna taimelehel 2 nädala pärast koorunud kulles hingab välislõpustega.Arenevad eesjäsemed

24. Kasutatud kirjandus: V.Voore. Zooloogilised ekskursioonid http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0108/marko.html http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/videoloomad