Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.

Rahvusvahelised suhted

5.307 visualizaciones

Publicado el

Publicado en: Educación
  • Sé el primero en comentar

  • Sé el primero en recomendar esto

Rahvusvahelised suhted

  1. 1. Piret Pihu9. klass
  2. 2. • Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas.• Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.• Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus.• Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni.• Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast.
  3. 3. • USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi• Trumani doktriin- 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu.• Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
  4. 4. • Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO).• 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani
  5. 5. • Külmaks sõjaks nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti• Ametlikuks poliitikaks muutus see USA jaoks 1947 kui võeti vastu NCS direktiiv, mis nägi ette viia Moskva mõju ja võimsus miinimumini ja muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid.
  6. 6. • Kui 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm, andis Stalin käsu luua oma tuumarelv.• 1949 sai NSVL oma tuumapommi.• Täiustati ka kõiki massihävitusrelvade liike, sealhulgas keemia- ja bioloogilisi relvi.• 1950 hakati NSVL-s tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.• Üha võimsamaks muutusid ka tarvarelvad: tankid, kahurid, lennukid, jms.• Võidurelvastumise tandriks muudeti ka kosmos, kuhu saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite.• 1950-1960 võttis tuumarelva kasutusele nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Hiina. Hiljem Iisrael, India, Pakistan, Põhja- Korea.• Võidurelvastumine ületas mõistlikkuse piiri. Relvade tootmiseks ja sõjaväe ülevalpidamiseks kulus tohutuid summasi, mida muidu oleks võinud kasutada elujärje parandamiseks.
  7. 7. • 1960. aastate algul puhkes Berliinis kriis. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ülesastumised suruti nõukogude vägede poolt maha. Seepeale hakati põgenema Läände. Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri.• 1961 ehitati Berliini müür, mis eraldas Lääne- Berliini Ida- Berliinist.
  8. 8. • 4.novembril 1956 surus NSVL-i sõjavägi maha ungarlaste 23.okt ülestõus- nõuti: ülestõusu. Võimule • NL sõjaväe lahkumist pandi Moskva meelne János Kádári valitsus • Tsensuuri kaotamist • Poliitvangide vabastamist • Mitmepartei süsteemi • Põllumajanduse reformimistPurustatud tank Móricz Zsigmondiväljakul 1956. aasta sügisel
  9. 9. • 1968 alustatakse reformidega:• Kaotati tsensuur• Partei võim ja riigivõim lahutati teineteisest• Turumajandus• Augustis tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse ning lämmatasid tšehhide ja slovakkide vabadusepüüded.
  10. 10. • Esimesel sõjajärgsel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna- Korea vahel• ÜRO otsustas USA algatusel Lõuna-Koread sõjaliselt abistada. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid.• Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik režiim.
  11. 11. • USA püüdis võidelda Vietnamis tegutsenud kommunistlike sissirühmituse vastu. NL toetas Vietnami kommuniste. Sõda lõppes USAle lüüasaamisega ja kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla.
  12. 12. • USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati• Nõukogude-Ameerika Kariibi kriisiks, ähvardas suhted teravnesid veelgi lõppeda tuumasõjaga. seoses 1962. aasta • pärast läbirääkimisi oli NL sündmustega Kuubas. nõus raketid ära tooma ja Washington toetas seal ameeriklased nõustusid võimu haaranud Fidel Türgist välja viima NL piiri Castro kommunistliku lähedusse paigutatud režiimi kukutamist. Castro USA raketid ja aga sõlmis Moskvaga tunnustama Kuuba salajase kokkuleppe, mille puutumatust. alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid.
  13. 13. • 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia. Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati.
  14. 14. Piirikonfliktid Süüria ja Iisraeli vahelAraabia maad hakkasid nõudma sõda Iisraeli vastu.Viimane alustas kallaletungi Süüriale ja Egiptusele. 4päevaga:• Jõudis Suessi kanalini ja vallutas Siinai poolsaare• Süürialt vallutati Golani kõrgustik• Egiptuselt Gaza piirkond• Jordaanialt Jordani jõe parem kallas koos JeruusalemmagaLääneriikide vahelesegamisega sõlmiti rahu.
  15. 15. • Pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootus, et USA ja NSVL-i suhted võivad paraneda. NL-i juht Nikita Hrutšov käis koguni USA-s.• Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust. 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping millega NSVL, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainuüksi maa- alused katsetused.• Lepiti ka kokku tuumarelva leviku tõkestamise lepingus.• Nõukogude vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse 1968 ja USA mõttetu sõda Vietnamis aga kahjustasid tugevalt mõlema riigi pingelõdvenduspoliitikat.
  16. 16. • Suhted pingestusid taas 1970. lõpul kui NL tungis Afganistani 1979. SL-i juhtkond üritas jõuga kehtestada seal talle meelepärast valitsust. See näitas, et NL pole oma välispoliitikat muutnud. Mitmeaastane sõda Afganistanis ei toonud• NL-ile edu. Lääneriigid taipasid, et NSVL-i jõuvarud ei ole piiramatud.
  17. 17. • 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailmarevolutsiooni" levitamist.• NSVL vajas uuendusi, kuid 1980. aastate teisel poolel alanud ümberkorraldused ei suutnud enam üliriiki päästa. Idablokk lagunes 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul.• Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a ja sellega Külma sõja võitjateks osutusid lääneriigid.
  18. 18. • 1. Pärast suurt võitu lagunes suurriikide koalitsioon, kuhu olid kuulunud Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL ja USA. Miks?• 2. Leia õpiku abiga märksõnu ja põhjenda väidet, et külm sõda tähendas Euroopa allakäiku.• 3. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail?• 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas ja Lähis -Idas (piirkond, osalised, põhjused, kuidas need lahenesid)?• 5. Seleta mõisteid : võidurelvastumine , massihävitusrelvad , pingelõdvendus , kriisikolle

×