Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.
5. klassi ajalugu    Piret Pihu
   Viikingite aeg oli täis julma vägivalda,    rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas    kuulub sellesse perioodi ka ka...
   Viikingid olid    Skandinaavia    meresõitjad, kes olid    pärit põhjamaadest –    Taanist, Rootsist või    Norrast. ...
   Viikingipered elasid Põhjamaades    rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid    karja, püüdsid kala, käisid jahil...
   Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud -    põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel    põllutööde vaheajal võ...
   Mehed kandsid pikka    särki ja pükse, mille    peal oli nahkvest või    jakk.    Naiste riietuseks oli    pikk linan...
   Viikingid elasid suurte perekondadena.    Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid    koos. Viikingite kodudeks olid puid...
   Ajaks, kui mehed olid retkedel, jäi    talumajapidamine naiste juhtida.    Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks    ...
   Viikingite nimed olid näiteks Orm (madu), Ulf    (hunt), Björn (karu). Paljud viikingite nimed on    ka tänapäeval kas...
   Viikingid uskusid    paljusid jumalaid.    Näiteks ühesilmne Odin    oli sõja-, tarkuse ja    luulejumal.   Tema poeg...
   Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende    hing langenute paradiisi – Valhallasse.    Surnud viikingid maeti k...
   Surnute mälestuseks    püstitasid viikingid    ruunikivi, millesse    raiuti ruunikirjas tekst    surnu nimega.   Ruu...
Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sestnii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata.
   Viiking pidi olema        usaldusväärne        meeskonnaliige, sest        tema käekäik sõltus        kaaslastest.   ...
   Sõdalaste põhirelvad    oli mõõk, oda ja    sõjakirves.   Nad eelistasid    võidelda mees mehe    vastu.   Kaitseks ...
   Sõdalased röövisid rannikuasulaid, röövitud    saagi aga viisid koju või müüsid teistes maades    maha.   Sõjasaagiks...
Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukohtaloodusmärkide järgi. Nendeks võisid ollatähed, päike, hoovuse...
   Viikingid olid    suurepärased    laevaehitajad.    Nende laevadega sai    sõita nii sügavas    merevees kui ka    ma...
   Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva    edasi viia ka sõudes.    Igal laeval oli üks mast nelinurkse purje...
   Aerud olid kuus meetrit    pikad, seega aerutajad    pidid olema tugevad.    Aerude jaoks olid laeva    külgedes augud...
   Laeva ninas oli puust    voolitud lohepea.   Laevad olid kerged ja    võisid liikuda kuni 12    miili tunnis, mis oli...
   Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks.   Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate    taanlaste ja norralaste esi...
   Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane,    siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles    sõita, et vallutada...
   Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane    võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis    mitu nädalat...
   Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad    kokku puutusid. Erinevatesse maadesse    jõudsid nende esemed, usk...
   Näiteks viikingite poolt    loodud metallesemed    olid ühed Euroopa    parimatest ja nende    järgi õppisid teised   ...
   Eesti rannikualadele sooritasid viikingid tihti    sõja- ja kaubaretki, kuid eestlased suutsid siiski    säilitada oma...
VIIKINGITE KULLAST JA HÕBEDAST KÄE-     JA KAELAVÕRU. KAUNISTATUD        KAMM  MÕÕGAKÄEPIDE. LAEVA TUULELIPP.
ROOTSI VIIKINGITE AARE
   Lindholm Høje (taani keeles Pärnamäe    kõrgendik) on viikingiaegne matmiskoht Taanis    Ålborgist põhjas. See on omat...
1.   Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas?                 a) normaanideks                 b) normaalseteks         ...
2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks?                a) vanemad pojad                  b) nooremad pojad              c...
3 . Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel?        a) ainult päikese ja tähistaeva järgi              b) hoidusi...
4. Mis oli Päikesekivi?                 a) tükike päikesest b) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane kivikec) kristall, m...
5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad?                a) kuningatele                 b) kogukonnale            ...
6. Suurim Euroopa ääreala ( maa-ala), mille           viikingid asustasid, oli:                a) Iirimaa                b...
Viikingid 101006030913-phpapp02
Viikingid 101006030913-phpapp02
Viikingid 101006030913-phpapp02
Viikingid 101006030913-phpapp02
Próxima SlideShare
Cargando en…5
×

Viikingid 101006030913-phpapp02

7.657 visualizaciones

Publicado el

Publicado en: Educación
  • Inicia sesión para ver los comentarios

Viikingid 101006030913-phpapp02

  1. 1. 5. klassi ajalugu Piret Pihu
  2. 2.  Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.
  3. 3.  Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest – Taanist, Rootsist või Norrast. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).
  4. 4.  Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga
  5. 5.  Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma.
  6. 6.  Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid.
  7. 7.  Viikingid elasid suurte perekondadena. Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid koos. Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad.
  8. 8.  Ajaks, kui mehed olid retkedel, jäi talumajapidamine naiste juhtida. Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks. Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber-maadesse.
  9. 9.  Viikingite nimed olid näiteks Orm (madu), Ulf (hunt), Björn (karu). Paljud viikingite nimed on ka tänapäeval kasutuses, näiteks Rolf, Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves.
  10. 10.  Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid.
  11. 11.  Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele.
  12. 12.  Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.
  13. 13. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sestnii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata.
  14. 14.  Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest.  Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda.  Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt.  Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise ka tüürimeheks.
  15. 15.  Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit.
  16. 16.  Sõdalased röövisid rannikuasulaid, röövitud saagi aga viisid koju või müüsid teistes maades maha. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju, kulda ja hõbedat, aga ka naisi ja lapsi, keda mujal orjadeks müüdi. Kui viikingid nägid, et asula on hästi kaitstud, siis loobusid nad ründamisest ja asusid rahumeelselt kauplema.
  17. 17. Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukohtaloodusmärkide järgi. Nendeks võisid ollatähed, päike, hoovused, vee värvus, merelinnud, jää või udu.Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegipilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskildeviikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suundamäärata.
  18. 18.  Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge.
  19. 19.  Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks
  20. 20.  Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud
  21. 21.  Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Tavaline oli et laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine toimus kogukonna poolt.
  22. 22.  Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. . Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.
  23. 23.  Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad.
  24. 24.  Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke.
  25. 25.  Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad. Viikingite retkedest Inglismaale annavad tunnistust paljud Skandinaavia päritoluga kohanimed.
  26. 26.  Näiteks viikingite poolt loodud metallesemed olid ühed Euroopa parimatest ja nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema.
  27. 27.  Eesti rannikualadele sooritasid viikingid tihti sõja- ja kaubaretki, kuid eestlased suutsid siiski säilitada oma iseseisvuse ega sattunud püsivalt viikingite mõju alla. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Seal võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks „knife“, „window“, „egg“, „die“, „take“.
  28. 28. VIIKINGITE KULLAST JA HÕBEDAST KÄE- JA KAELAVÕRU. KAUNISTATUD KAMM MÕÕGAKÄEPIDE. LAEVA TUULELIPP.
  29. 29. ROOTSI VIIKINGITE AARE
  30. 30.  Lindholm Høje (taani keeles Pärnamäe kõrgendik) on viikingiaegne matmiskoht Taanis Ålborgist põhjas. See on omataoliste seas üks maailma suurimaid.
  31. 31. 1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas? a) normaanideks b) normaalseteks c) normannideks
  32. 32. 2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? a) vanemad pojad b) nooremad pojad c) kõige julgemad mehed
  33. 33. 3 . Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel? a) ainult päikese ja tähistaeva järgi b) hoidusid ranna lähedale c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi
  34. 34. 4. Mis oli Päikesekivi? a) tükike päikesest b) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane kivikec) kristall, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta
  35. 35. 5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad? a) kuningatele b) kogukonnale c) kõigi omand
  36. 36. 6. Suurim Euroopa ääreala ( maa-ala), mille viikingid asustasid, oli: a) Iirimaa b) Inglismaa c) Island

×