1. 2.2. Loovus ja koostöö.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Digitiigri õpetajakoolituse lisamoodul
Veikko Kõrv
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
2012
See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 (CC BY-SA 3.0) litsentsi alusel
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
2. Sisukord
Loovusele julgustamine
Loovuse arendamine
Loovuse hukutajad
Projektitöö kui meeskonnatöö
Koostöö võtmed meeskonnetöös
Mõned üldlevinud tehnikad
3. Loovus
„Loovus, kreatiivsus, on omaduste kogum, mis
annab eeldused mis tahes inimtegevuse
valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja
algupäraseid tulemusi saada.“
(Eesti Entsüklopeedia)
4. Loovus
ideede voolavus,
kujundlik ja paindlik mõtlemine,
intuitsioon,
oskus probleeme näha,
sünteesiv mõttelaad,
positiivne suhtumine uudsesse,
üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine,
iseseisvus,
mitmemõttelisuse talumine.
5. Loovusele julgustamine
Luba vigade tegemist. Lase lastel analüüsida ja
vaielda oma vigade sisu üle.
Õpeta vastutamist ka läbipõrunud lahenduste eest.
Arenda konstruktiivset kriitikat.
Võta laste küsimusi tõsiselt, näita välja, et laste
mõtted on olulised ja asjalikud.
Väldi väiteid: see ei ole see teema.
Ära kiirusta tagasiside andmisega.
Mis siis kui…, Mis juhtuks, kui ….
Tunnusta huumorit
6. Loovuse arendamine
Teadmised ja nende puudumine seavad loovusele piirid.
Vähem fakte ja rohkem küsimusi.
Too esile iga idee uudsed aspektid.
Õpeta lastele oma ideede õigustamist, esitamist
Õpeta takistuste ära tundmist ja julgusta nendega
toimetulemist.
Aktsepteeri ja stimuleeri uudishimulikkust.
Julgusta mõistlikku riskeerimist.
Julgusta sallivust ja mitmetähenduslike olukordade taluvust.
Luba mitmeid probleemi lahendamise võimalusi.
7. Loovuse hukutajad:
oodatav arvustamine,
soorituste karm kontrollimine,
konkurentsi tekitamine,
piiratud valikuvõimalused,
ajaline surve,
loovuse eest pakutud tasud.
liiga pikad projektid.
8. Loovus arendusprojektis
võime näha väljakutseid või ideid oma
keskkonnas, tundlikkus probleemide märkamisel
tehnoloogiliste ideede genereerimine
ideede mudeldamine, ideede realiseerimine ja
arendamine
võime näha protsessi mõjutavaid tegureid ja
raamtingimusi uutest aspektidest
9. Projektitöö kui meeskonnaõpe
Dialoogist välja kasvav vestlus on
meeskonnaõppe kõige tõhusam vorm
Dialoog õpetab:
– koos mõtlema, analüüsima, teadmisi jagama
– kollektiivset tunnetust ühistest mõtetest,
emotsioonidest
Dialoog saab alguse kutsest
"Sisseregistreerimine" on oluline - andke igale
osalejale minuti vältel lihtsalt rääkida sellest,
mida ta mõtleb, tunneb või on märganud.
10. Projektitöö kui meeskonnaõpe
Õpilaste ülesanne ei ole rääkida õpetajaga, vaid
üksteisega.
Moderaator jälgib, et probleemi lahendusest ei
kaldutaks kõrvale.
Õpetage õpilasi kuulama, millist arusaama teised
püüavad meiega jagada.
Tunnistame vaikuse tähtsust, et mõelda öeldu
üle.
Keegi ei katkesta kedagi.
Keegi ei kritiseeri teiste kommentaare.
Keelame fraasi "Jah, aga…„.
Kasutame fraasi "Jah, ning…„.
11. Koostöö võtmed projektitöös
Meeskonna juht - eeskuju, positiivse ja loova
töökeskkonna looja, motiveerija ning inspireerija
Kindlad rollid - mida konkreetsemalt on
meeskonna siseselt määratud rollid, seda
väiksem on tõenäosus, et tekib eksitusi ja
konflikte.
Kooperatiivne või kollaboratiivne õppimine?
12. Soovitused koostöö paremaks
toimimiseks
Ärge valige rühma liialt konkureerivaid õpilasi.
Premeerige tegevusi, mis edendavad pigem
meeskondlikku kui individuaalset sooritust.
Looge koostööd toetav sümboolika, legendid,
keel.
Korraldage rühmale ülesande kontekstiväliseid
üritusi.
13. Mõned tehnikad
mõttetalgud
ajurünnak
ideeotsimiskõnd
mängud
loovuse arendamine läbi kunsti
14. Kirjalik ajurünnak
sinu ees tühi paber – New Email
laua keskel tühi paber (õpetaja ootab)
oma ideed paberile (meili)
ideed on otsas, siis vaheta paber laua keskel oleva
paberiga (Send Email to Õpetaja, õpetaja teeb Forward)
arenda paberil (kirjas) edasi - ära kritiseeri,
vaid arenda nende põhjalt uusi ideesid
protseduur kordub
kui kõikidel ideed lõppenud, siis paberid (meilid) kokku
protseduuri võib kohandada vastavalt kasutatavatele
ühistöö vahenditele
15. Ideeotsimise kõnd
ruumi seinale kinnitatakse kümmekond A1
formaadis paberit
liigutakse pidevalt
ideekogumise ajal ei vestelda
ideed kirjutatakse märkmepaberile
kõik loevad teiste ideesid ja täiendavad neid
Ideede lõppemisel jäädakse paigale
järgneb ideede sõelumine
Praktiline harjutus
ideeotsimiskõnd teemal: Kuidas seda sama teha
innovaatiliselt IKT vahenditega?
16. Mängud:
Erinevad rollimängud.
Tervitused ja kohtumised.
Pantomiim (elukutsed, tehnoloogilised vidinad…).
Tuntud asjade uute ja ebaharilike kasutusviiside
väljanuputamine (nt telliskivi, mikser, püksirihm jne).
Etteantud juhuslike sümbolite või piltide järgi koos
(kindlas järjekorras) loo jutustamine.
Tagurpidi muinasjututegelased (näit. Punamütsike
oleks negatiivne ja Hunt positiivne).
„Peedist pesumasinale trummel.“
17. Kasutatud materjalid
Eda Heinla – Loovus koolikeskkonnas -
http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=5070/25.okt._Loeng2_Eda.
pdf
Kari Uusikylä – Mis on loovuspedagoogika? - Loovuspedagoogika 2006-
http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf
Hannele Levävaara – Loovust õhutavad õpetamismeetodid. – Loovuspedagoogika 2006
http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf
Peter Senge - Õppiv Kool
Kai Pata, Mart Laanpere – Haridustehnoloogia käsiraamat
Õppekava läbiva teemaT&I käsitlemisel suunatakse õpilast arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel erinevates projektides, osalema koostöös kaasõpilaste ja/või tehnoloogiafirmaga innovaatilises arendusprojektis.Eesti Entsüklopeedia annab loovuse mõistele järgmise selgituse: „Loovus, kreatiivsus, on omaduste kogum, mis annab eeldused mis tahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Uudsus võib küündida tuntud meetodi, materjali vms seniolematust rakendamisest inimtegevust ja teadmisi põhjalikult muutvate tulemusteni. Loovisiksust iseloomustavad nt assotsiatsioonide ja ideede voolavus, kujundlik ja paindlik mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, tähelepanu avarus, iseseisvus, mitmemõttelisuse talumine. Loovus on looduslike eelduste (andekuse), teadmiste, tegevuse, keskkonna ja kasvatuse ühismõju tulemus.”Koolis sõltub õpilaste loovuse areng ennekõike õpetajast, aga ka üldisest koolikeskkonnast. Kuigi loovust on võimalik teatud pedagoogiliste võtetega edendada, on siiski oluline, et loovus oleks lubatud ja tunnustatud kogu koolielus. Loovus eeldab uudset ideed, millele järgneb tähendust omav ja väärtuslik tulemus. Kooli kontekstis on õpilasele tulemus loov ka siis, kui see on uudne õpilase enda kui ka teiste õpilaste jaoks ehk uudne antud keskkonnas.HelsingiÜlikooli professor Kari Uusikyläütleb, et loovisiksustegutsebiseseisvalt, toodabmidagiuutjaisikupärastmistahesalalninglisab, et loovuses on mitmeidtasandeid lapse eneseväljendusestteadurivõikunstnikukvalitatiivseltkõrgetasemelisteloovateteosteni. Hea võimaluse loovuse olemusega tutvumiseks õppematerjal pakub Õppematerjal ”Loovuspedagoogika”http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf See on artiklitekogumik, kus autoritepraktilisednäitedaitavadõpetajalkoolisluuaõpikeskkonna, kusarendatakseõpilasteloovatjauuenduslikkumõtlemistningtegutsemist.
Eesti Entsüklopeedia annab järgmise selgituse: „Loovus, kreatiivsus, on omaduste kogum, mis annab eeldused mis tahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Uudsus võib küündida tuntud meetodi, materjali vms seniolematust rakendamisest inimtegevust ja teadmisi põhjalikult muutvate tulemusteni. Loovisiksust iseloomustavad nt assotsiatsioonide ja ideede voolavus, kujundlik ja paindlik mõtlemine, intuitsioon, oskus probleeme näha, sünteesiv mõttelaad, positiivne suhtumine uudsesse, üksteisest kaugete nähtuste seoste märkamine, tähelepanu avarus, iseseisvus, mitmemõttelisuse talumine. Loovus on looduslike eelduste (andekuse), teadmiste, tegevuse, keskkonna ja kasvatuse ühismõju tulemus.”Näited igapäeva elust: Nipiraamat; Pinterest (pildid!!!) enda elust: remont, maja sein oli maas- kaks skype kontot ja mul oli ülevaade olemas, mis toimub
Luba vigade tegemist. Räägi, kuidas tuntud loovad isikud on riskeerinud ja vigu teinud. Lase lastel analüüsida ja vaielda oma vigade sisu üle. Vigades võivad olla heade ideede alged.Õpeta vastutamist ka läbipõrunud lahenduste eest. Seeläbi õpib laps mõistma oma loomeprotsessi, olema kriitiline/uhke oma loova töö üle.Arenda konstruktiivset kriitikatVõta laste küsimusi tõsiselt, näita välja, et laste mõtted on olulised ja asjalikudVäldi väiteid: see ei ole see teemaÄra kiirusta tagasiside andmisegaStimuleeri ja toeta vaba mängu objektide ja ideedega (Mis siis kui…, Mis juhtuks, kui …..)Tunnusta huumorit, mis toeatab emotsionaalse komponendi avaldumist
Robert Jeffrey Sternberg is an American psychologist, and psychometricianLoovuse arendamine (Urban, 2000, Sternberg, 2007) kes need olid?Vähem fakte ja rohkem küsimusi. Esita avatud küsimusi. Ole tundlik ja avatud õpilaste poolt esitatud probleemideleToo esile iga idee uudsed aspektidÕpeta lastele oma ideede õigustamist, esitamist (kasulikkus, uudsus, eelised)Õpeta takistuste ära tundmist ja julgusta nendega toimetulemist. Räägi, too näiteid meelekindlusest ja jonnakusest oma ideede teostamisel. Tõeliselt loovalt mõtlejad teavad, et võivad tekitada kaua kestvaid lahkarvamusi, võtab aega kuni loovat lahendust hinnatakse.Aktsepteeri ja stimuleeri uudishimulikkust.Julgusta mõistlikku riskeerimist.Julgusta sallivust ja mitmetähenduslike olukordade taluvust. Loovas töös tuleb taluda segaseid olukordi, enne õige ideeni jõudmist. Loovad ideed tulevad tavaliselt tükikeste kaupa ja arenevad aja jooksul. Kiirustades võime takerduda vähem optimaalsetesse lahendustesse.Anna mitmeid probleemi lahendamise võimalusi. Aita igal lapsel leida see, milles ta saab näidata oma oskusi ja võimeid kõige paremast küljest. Oluline on , et see tegevus lapsele meeldib. Raske on teha suurepärast tööd selles valdkonnas, mis sind ei huvita.Toeta metakognitiivset mõtlemist (anna ülesandeid, mis on suunatud taju mitmekülgsusele).Atmosfäär, mis võimaldab mõelda ja rääkida pinge,- karistuse- ja ärevuse vabaltVältida kadedust, võistlemist, grupi survetVältida negatiivseid reaktsioone - uued ideed võivad olla nhullumeelsed
Kümneid aastaid loovust uurinud Teresa M. Amabile nimetab loovuse hukutajatena järgmisi tegureid: oodatav arvustamine, soorituste karm kontrollimine, konkurentsi tekitamine, piiratud valikuvõimalused, ajaline surve ja loovuse eest pakutud tasud.Innusta töötama õpilasi töötama otsese hüvitiseta.
Tähtis slaid. Erinevad projekti etapid toovad esile erinevat liiki loovusIga uuendusprotsess on sündmus, kus tegija peab eelnevalt “nägema” ja looma midagi täiesti uut. Uuendusprotsessidel ei ole lisaks sellele ka ainsatki kõike katvat ühtset meetodit, seega on iga protsess selles mõttes ainukordne. Samuti on igas protsessis loovusel ja uuenduslikkusel äärmiselt oluline roll. Erinevate etappide aspektist on protsessis vajalik ka erinevat tüüpi loovus.Protsess algab ideest või väljakutsest, millele otsitakse lahendust. Idee tuleneb enamasti kellegi probleemist või vajadusest, mis võib kuuluda mistahes teadus-, ühiskondliku sektori või kultuurialasse.Etapp eeldab teatud laadi loovust, võimet näha väljakutseid või ideid oma keskkonnas, tundlikkust probleemide märkamisel ning võimet tegelikkust küsimärgi alla seada. Probleemide ja ülesannete identifitseerimine suunab teist tüüpi loovust ja uuenduslikkust eeldava protsessini, mis toodab vähemalt tehnoloogilisi ideesid. Parimal või pigem soovitud juhul jõuab protsess ideede mudeldamise, realiseerimise ja arendamise kaudu uuenduseni. Ideede mudeldamine, ja eeskätt ideede realiseerimine ja arendamine, hõlmavad testimist, uurimist ja uusi ideid. Sageli tuleb pöörduda tagasi protsessi alguspunkti. Selles etapis on ka oskusteabel, eelkõige loodusteaduste ja matemaatika alastel teadmistel ja oskustel, oluline roll.Kogu protsessi koos uuendustega hinnatakse, parendatakse ja seda juhivad erinevat tüüpi raamtingimused. Hindamise aspektideks on näiteks jätkusuutlik areng, toote kasutatavus ja kasulikkus, seadusandlus ja erinevad kultuurid. Raamtingimustest võiks nimetada kogu inimkonna, ühiskonna või teatud inimgrupi väärtusi ja eetilisi arusaamu ning majanduslikke, sotsiaalseid, religioosseid ja poliitilisi tegureid. Nende tegurite ja uuenduste kokkusobitamine nõuab teatud tüüpi loovust, võimet näha protsessi mõjutavaid tegureid ja raamtingimusi uutest aspektidest.Et uuendusprotsessis edasi jõuda, on vaja mitme erineva teadusharu spetsialistide, kooli kontekstis koostööd mitme õppeaine õpetaja vahel.uuendusprotsess ja õppeainedUuendusprotsess on õppemeetodina teatud määral kasutusel juba vähemalt matemaatik füüsika, keemia ja käsitöö tundides, kuid üsnagi lihtsustatud kujul. Loodusteaduste, eelkõige füüsika tundides, väljendub meetod eeskätt avatud ülesannetena, näiteks tuleb projekteerida teatud otstarvet täitev seade või leida, mis kasu on igapäevaelus ühest või teisest füüsikaseadusest või -nähtusest. Uuendus jääb sageli idee tasandile, kuigi vähemalt mingil määral on või-malik ideest ka edasi liikuda. Matemaatikas kasutatakse seda meetodit sarnasel viisil. Käsitöötunnis pakutakse uuendusena välja näiteks uusi viise, kuidas kerisele vett visata.Õppemeetodite levimise teed erinevate õppeainete õppimise juurde saavad selgemaks, kui arutleda uuenduslikkuse ja loovuse väljendumisvorme. Väljendumisvorm võib olla kasvõi uus idee, tähendus, tõlgendus, menetlusviis, toode või protsess. Milline üldhariva õpetuse õppeainetest on selline, et ühtki loovuse väljendusviisi selle puhul rakendada ei saa? Just uute tähenduste ja tõlgenduste arutelu sobib koolis mis tahes aine käsitlusse, ka humanitaarainete tundides.Traditsiooniliselt on uuendusliku protsessi lõpptooteks peetud esemelist toodet. See arusaam on uuendusprotsessi kasutuselevõttu kooli õpetusmeetodina oluliselt kitsendanud. Tehnoloogiline toode, uuendus, võib olla ka materiaalne, info- või teenustoode või nende mis tahes kombinatsioon. Uuenduse mitmekülgne mõistmine laiendab uuendusprotsessi rakendatavust õppetöös. Esemelise toote uuendamine sobib suurepäraselt nt käeliste oskuste ja kunstiainete õpetamisel, matemaatika ja loodusteaduste puhul. Info- ja teenustoote uuenduslik arendamine sobib mis tahes õpetusega.Ühtlasi võib uuendusprotsessi kaasamist erinevatesse õppeainetesse kaaluda ka minu joonisel kujutatud protsessi erinevate etappide aspektist. Iga etapp õhutab erinevat tüüpi loovust, nii et iga etappi saab tegelikult õpetamismeetodiks pidada. Protsessi ideed ja väljakutsed on olemas mis tahes teaduse, ühiskondliku sektori või kultuuri alal. Ka hindamine ja raamtingimused esindavad nt ühiskonda, meie väärtuste maailma ja meie eetilisi arusaamu nii ulatuslikult, et loov arutlemine neil teemadel sobib kõikide ainete õpetamisse.Mida paremini õpilased ja üliõpilased valdavad erinevate õppeainete mõisteid ja oskusi, seda mitmekülgsemaid ja sügavamaid innovaatilisi protsesse suudavad nad käivitada ja seda rohkem suudavad ka loovusest, uuenduslikkusest, mõtlemisest, oskustest ja mõistetest juurde õppida.uuendusprotsess loob tehnoloogilise kultuuriInimesele iseloomulik uudishimu, teadmistejanu ja mugavuse soov on viinud vähemalt kahe kultuurilise protsessini, teadusliku ja tehniliseni. Teadusliku protsessi abil püüab inimene ikka paremini mõista universumitja selle nähtusi. Tehnoloogilise protsessiga, mis on samuti kultuuriprotsess, püüab ta muuta maailma enda jaoks kasulikumaks ja meelepärasemaks. Teadusliku protsessi suhtes vastassuunaline tehnoloogiline protsess loob tehnoloogilise kultuuri,
Projektitöö kui meeskonnaõpe (Senge 2000)Projektõppeedukakulgemiseeelduseks on õpilastekoostööoskutearendamine. Koostöö seostub laialipaisatud elementide korraldamisega üheks toimivaks tervikuks, lähtudes üksteise olemasolu, ühise eesmärgi ja käesoleva tegelikkuse teadvustamisestKoos tegutsedes luuakse üksikutest ideedest, teadmistest, oskustest, meetoditest ja nende rakendustest üks toimiv tervik. Selles protsessi lähtekohaks on ühine eesmärk ja arvestamine üksteise olemasoluga.Dialoogist välja kasvav vestlus - meeskonnaõppe kõige tõhusam vormDialoogi käigus õpivad inimesed, kuidas koos mõelda - mitte üksnes ühise probleemi analüüsimise või teadmise jagamise, vaid kollektiivsest tunnetusest osa saamise tähenduses, kus mõtted, emotsioonid ja nendest lähtuvad toimingud ei kuulu ainult ühele inimesele , vaid kõigile koos.Dialoog saab alguse kutsest. Dialoogi ei saa peale suruda, kuna see tooks kaasa varasemad mälestused sellest, mil neid millekski sunniti."Sisseregistreerimine" on oluline - andke igale osalejale minuti vältel lihtsalt rääkida sellest, mida ta mõtleb, tunneb või on märganud. Rõhutage isiklikust kogemusest rääkimise väärtust.
Õpetaja (või ka vastavate omadustega õpilane) kui moderaator - jälgib, et probleemi lahendusest ei kaldutaks kõrvale, meenutab tegelikku eesmärki, aitab vältida mõttetuid vaidlusi, et ei laskutaks manipuleerivasse "konsensuse otsimisse„.Õpilaste ülesanne ei ole rääkida õpetajaga, vaid üksteisega.Õpetage õpilasi kuulama, millist arusaama teised püüavad meiega jagada.Tunnistame vaikuse tähtsust, et mõelda öeldu üle.Keegi ei katkesta kedagi.Keegi ei kritiseeri teiste kommentaare.Keelame fraasi "Jah, aga…„.Kasutame fraasi "Jah, ning…„.
Meeskonnajuht- eeskuju,positiivsejaloova töökeskkonna looja, motiveerijaninginspireerijameeskonna liikmed julgevad, tahavad juhi poole pöörduda.Kindladrollid - midakonkreetsemalt on meeskonnasiseselt määratudrollid, seda väiksem on tõenäosus, et tekibeksitusijakonflikte. Kui tööjaotus on selge, tunnebkaigaliige, mille eest täpselttemavastutav on ning täidabtalleusaldatudülesandeidkasuurema pühendumusega.Kooperatiivne või kollaboratiivne õppimine?Kooperatiivne või kollaboratiivne õppimine?Kooperatiivne - Ühisõppeseeldatakse, et rühmas on edukastööülesandedrühmaliikmetevaheljaotada, jõudmaksparimaletulemusele. See tagabkõigirühmaliikmetevastutuseühiseeesmärgisaavutamiseeestjavõimaldabüksikutelrühmaliikmetelspetsialiseerudateatudtegevustesooritamisele. Meetodimiinuseks on see, et rühmaliikmedeisaaproovidaerinevatetegevusteläbiviimistjareguleerimistrühmas. Samutivõibühinetegevusebaõnnestuda, kuirühmajuht on liigaautoritaarne, kuirühmaliikmedeisaavutakooskõlategevustejaotusesjakoordineerimisesningkuimõniliikmetestomakohustusieitäida. Ühisõppekoolkonnapoolt on väljatöötatudmitmeidmeetodeid: Sik-sak meetod (vt.näited 1 ja 2), midasaabrakendadaniiklassiskuikaarvutikeskkonnassamaväärselt.KOLLABORATIIVNE -Ühesõppeerinevuseelnevaltkirjeldatudühisõppest on see, et rühmtöötabühiseltomaeesmärginimel, ningesilekerkivadülesandedjarühmaliikmeterollidjagatakseülesandelahendamisekäigusmitmelkorraldünaamiliseltringi. See võimaldabkõigilrühmaliikmetelproovidatäitaerinevaidülesandeidningvältidaspetsialiseerumist, tagadesühisetegutsemiseparemakoordineerimise. Ühesõppekoolkonnateoreetiliseksaluseks on kogukonnapõhiseteadmusloome (Knowledge Building) pädevustekujundamine Carl Bereiterija Marlene Scardamalia (1984) poolt, kestõidväljakogukonnapõhiseteadmusloomeõpetamiseeesmärgid:lubadaõppijalkogeda, et teadmised pole kellegipooltvaremloodudjalõplikud, vaidvaieldavadningdünaamiliseltkogukonnapooltühiseltmuudetavad;muutanähtamatuõppimiseprotsessnähtavaksteadmuseloomiseprotsessiks, midasaabedukalttoetadafoorumite jt. üheskirjutamisetarkvaradega;võimaldadaõppijalteadmusekujunemiseprotsessijälgidajastruktureerida, toetadesteadmusekujunemistfoorumiteserinevateteadmustüüpideeristamisevahenditega (näit. Fle 3 õpikeskkonnateadmustüübid).Scardamalia (2002) järgivõibloetledaühesõppemetoodikatesolulisedaspektid:1. Probleemidpeavadolemaautentsed, siispakuvad need huvikaõppijalejaõpitu on hiljemülekantavsarnastesolukordadesettetulevateprobleemidelahendamiseks.2. Õppijateideed on alatiedasiarendatavadteadmusobjektid.3. Vajalik on õpilastepooltloodudideedemitmekesisuseesilekutsumineklassis.4. Õppijadloovadkõrgemaidteadmusstruktuureideededünaamiliseedasiarendamisekaudu.5. Õppijadleiavadiseviisi, kuidasliikudaedasiomateadmusearendamisel.6. Õppijatepidevpanustaminejakollektiivnevastutuskogukonnateadmuseedasiarendamisseklassis on teadmusloomejuuresesmatähtis.7. Teadmusloome on demokraatlikprotsess, millessekaasataksekõikklassikaaslased.8. Teadmuseloomiseprotsess on sümmeetriline – indiviididpanustavadaktiivseltühiseklassikogukonnateadmuseloomissejakasutavadsedaomauueteadmuseloomisel.9. Teadmuseloomiseühineprotsess on kõikehaaravjakõikjaleulatuv.10. Kõikkogukonnaliikmedõppijatestõpetajanirakendavaduurimuslikkulähenemisviisiomateadmuseloomisel.11. Teadmustluuakse, jagataksejaarendataksearuteludekauduklassiruumis.12. Õpilased on kaasatudomateadmusloomehindamiseprotsessi, otsustadeskuidasnendeteadmisijateadmusloometegevusi peaks hindama.
MÄNGUREEGLID:ÄrakritiseeriomiegateisteideesidKõikideed on teretulnud; võimatud , hulludjaisegimetsikudEesmärgiks on kogudavõimalikultsuur hulk ideesidÄravestleideekogumiseajalIDEEKOGUMISE PROTSEDUUR:Osavõtjadistuvadlauaümber (oma arvuti taga), igaüksvõtabendaettetühjapaberilehe (uue tühja meili)Lauakeskeleasetataksetühipaber (meilide ootel õpetaja)Kirjutaideedpaberile (meili)Kuiideed on otsas, siisvahetapaberlauakeskelolevapaberiga (saada meil õpetajale, õpetaja saadab vastu)(esimenevahetajasaabtühjapaberi, tühja kirja pole mõtet saata)Loepaberil (kirjas)olevadideedülejaarendaneidedasi - ärakritiseeri, vaidarendanendepõhjaltuusiideesidVahetataaspaberlauakeskeloleva paberigajajätka sedaniikauakuiideidjätkub (saada taas meil õpetajale ja saad temalt uue vastu)Kuikõikidel osavõtjatel on ideedlõppenud, siiskogutaksepaberid (meilid) kokkuIdeedetekitamise protseduuri võib kohandada vastavalt kasutatavatele ühistöö vahenditele.SUULINE AJURÜNNAKMÄNGUREEGLID:Ärakritiseeriomiegateisteideesid.Kõikideed on teretulnud; võimatud, hulludjaisegimetsikud.Eesmärgiks on kogudavõimalikultsuur hulk ideesid.IDEEKOGUMISE PROTSEDUURÜksosavõtjavalitaksesekretäriks, keskirjutabideedülesriputatudpaberilevõiühiskasutuses olevasse dokumenti (kui kasutatakse näiteks Skype´i).Osavõtjadpilluvadideesidjasekretärkirjutab need üles.PROBLEEMID: - Räägitakseläbisegi. - Sekretäreijõuaideedesündimise tempos neidüleskirjutada.Üherühmaliikmevõibvalida “juhatajaks”, keshoiabkorda
MÄNGUREEGLID:Ärakritiseeri omiegateisteideesid.Kõikideed on teretulnud; võimatud, hulludjaisegimetsikud.Eesmärgiks on kogudavõimalikultsuur hulk ideesid. IDEEKOGUMISE PROTSEDUUR:Ruumiseinalekinnitataksekümmekond A1 formaadispaberit.Liigu (väljaarvatudkirjutades), see stimuleeribajusidliigutama.Äravestleideekogumiseajal.Kirjutaideedliimigamärkmepaberile =>see hõlbustabideedejärjestamist.Loeteisteideesidjatäiendaneid - ärakritiseeri!Liigu - äraistuegaseisa.Kuiideed on otsas, võidlõpetada.Praktiline harjutus: ideeotsimiskõnd teemal: Kuidas seda sama teha IKT-ga?
Tervitused ja kohtumised (kõik osalejad käivad sihitult ruumis ringi ja märguande (näiteks kaks plaksu peale elavad rolli sisse, ning järgmise märguande peale liiguvad taas vabalt ringi , märguanded : kohtad head sõpra, kohtuvad hispaanlased, kohtuvad pensionärid, kohtuvad äripartnerid, kohtuvad teekannud, lõpus kohtuvad selle kursuse pärast ärevil olevad koolitatavad)pantomiim (elukutsed, tehnoloogilised vidinad…)tuntud asjade uute ja ebaharilike kasutusviiside väljanuputamine (nt telliskivi, mikser, püksirihm jne),etteantud juhuslike sümbolite või piltide järgi koos (kindlas järjekorras) loo jutustaminetagurpidi muinasjututegelased (näit. Punamütsike oleks negatiivne ja Hunt positiivne)„peedist pesumasinale trummel(võimalus mängida ettevõtet, teenusepakkujat, koostöö võib laabuda paremini, kui oma tavarollis olles)Uus roll inspireerib loovust ja koostöö võib laabuda paremini, kui oma tavarollis olles)rollide määratlemine - ajurünnaktegelaste määratlemisel arvestada konkreetse tegevuse tulemusirollid kirjeldus - selge ja lühikerollimängu edu seisneb lihtsuseslõpudiskussioon
