SlideShare a Scribd company logo
1 of 13
Viia Hang
Loodusõpetus 5. klassile
2013
Õhk ja õhu koostis
Kasutatud materjal:
http://www.avita.ee/pdf/loodus5.pdf
Pildid: Flickr.com
Õhu omadused
Õhku leidub kõikjal meie ümber – nii õues, klassis,
tühjas tassis kui ka sussis.
Õhku me tavaliselt ei näe ega haista, sest puhas
õhk on läbipaistev ja lõhnata.
Küll aga võime oma
nahaga tunda õhu
liikumist, kuulda,
kuidas tuul puulehtedes
sahistab või näha tormi-
tuules vahutavat merd.
Katse
Kui pistad tühja korgita pudeli vee alla, siis
tulevad sealt välja mullid. See kõige lihtsam
teaduslik katse. Esitame pudelit vee alla surudes
küsimuse „Kas pudel on tühi?”, Katse annab meie
küsimusele vastuse: pudel ei ole tühi.
Selles on miski, mida tundub mõistlik õhuks
pidada.
Õhu koostis
Õhk on gaas – erinevate gaaside segu. Õhk
koosneb põhiliselt kahe aine, lämmastiku ja
hapniku molekulidest.
Õhus leidub vähesel määral veel süsihappe-
gaasi, mis lisandub atmos-
fäärielusorganismide hinga-
misel ja kütuste põlemisel.
Talvel, kui loodus puhkab
ja inimesed hoolega tube
kütavad, on süsihappegaasi
õhus rohkem kui suvel.
Õhus on alati ka vett. Enamasti uitavad vee
molekulid auruna teiste õhuosakeste vahel.
Koondudes võivad
nad moodustada
väikesi veepiisakesi
ja jääkristalle.
Nendest koosnevad
ka pilved.
Õhu koostis
Õhu koostis
Õhus on ka tolmu.
Liikuv õhk viib kerged tolmuosakesed endaga
kaasa. Nii on mõnigi tolmukübe meie toanurka
kantud kes teab kui kaugelt.
Tolmus on ka selliseid osakesi, mis põhjustavad
paljudel inimestel hingeldust, sügelust või isegi
palavikku. Kõige sagedamini tekitab taolisi vaevusi
taimede õietolm. Ülitundlikkust tolmu mõnede
koostisosade suhtes nimetatakse allergiaks.
Õhkkond
Maad ümbritsevat õhukihti nimetatakse
õhkkonnaks ehk atmosfääriks.
Maakera asub justkui ühe suurema, õhuga
täidetud kera ehk sfääri sees, mis pöörleb ja tiirleb
koos Maaga.
Kuna õhkkonna
ülemised kihid
rõhuvad alumistele,
siis on õhk Maa
pinna lähedal kõige tihedam.
Õhkkond
Maast kaugenedes muutub õhk üha hõredamaks
ja hõredamaks. Nii ei saagi öelda, kus atmosfäär
täpselt lõpeb. Isegi 1000–1200 km kõrgusel Maast
on aineosakesi palju tihedamalt kui avakosmoses
Õhkkond
Sellise tihedusega õhk, mida on võimalik vabalt
hingata, lõpeb märksa madalamal. Maailma
kõrgeimaid, üle 8-kilomeetriseid mäetippe
vallutavad alpinistid peavad kasutama
hapnikumaske. Ka õhutemperatuur muutub
kõrgemale liikudes üha madalamaks.
Atmosfäär
Õhkkond kaitseb elu meie koduplaneedil.
Maa õhkkonnas leidub küllaldaselt hapnikku tänu
taimedele. Elusolendite tegevus aitab säilitada
õhus ka teiste gaaside hulka. Samas hoiab ja
kaitseb Maa õhkkond elu meie koduplaneedil.
Õhkkond
* Õhkkond sisaldab taimede toodetud hapnikku ja
taimedele vajalikku süsihappegaasi.
* Õhkkond hoiab soojust, mida Maa saab
Päikeselt.
* Õhkkond kaitseb meid liiga tugeva
päikesekiirguse eest.
Õhkkond
* Õhkkonnas põlevad tuhaks Maale lähenenud
meteoorid. Neid „lendtähti” võid näha kirkal ööl
tähistaevas heledate sähvatustena. Mõnikord
näeb neid sagedamini, siis räägitakse
meteoorisajust. Vaid üksikud neist
jõuavad maapinnale.
Neid taevakive kutsu-
takse meteoriitideks.

More Related Content

What's hot (20)

Loomad jões
Loomad jõesLoomad jões
Loomad jões
 
Tuul 5.klassi loodusõpetus
Tuul 5.klassi loodusõpetusTuul 5.klassi loodusõpetus
Tuul 5.klassi loodusõpetus
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
Eesti järved
Eesti järvedEesti järved
Eesti järved
 
Jõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeniJõe teekond lähtest suudmeni
Jõe teekond lähtest suudmeni
 
Sood Ja Rabad
Sood Ja RabadSood Ja Rabad
Sood Ja Rabad
 
Järved 6. klass
Järved 6. klassJärved 6. klass
Järved 6. klass
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 
Tuul 6.klass
Tuul 6.klassTuul 6.klass
Tuul 6.klass
 
Voolamine
VoolamineVoolamine
Voolamine
 
Eesti jõed
Eesti jõedEesti jõed
Eesti jõed
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
Tihedus
TihedusTihedus
Tihedus
 
Maailmaruum 4. kl
Maailmaruum 4. klMaailmaruum 4. kl
Maailmaruum 4. kl
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
Asula1
Asula1Asula1
Asula1
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetusÕhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
 
Aed
AedAed
Aed
 

Viewers also liked (11)

Hapnik. 5.klassi loodusõpetus
Hapnik. 5.klassi loodusõpetusHapnik. 5.klassi loodusõpetus
Hapnik. 5.klassi loodusõpetus
 
Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetusÕhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus
 
Mihklipäev
MihklipäevMihklipäev
Mihklipäev
 
õHk Elukeskkonnana
õHk ElukeskkonnanaõHk Elukeskkonnana
õHk Elukeskkonnana
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlus
 
Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014
Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014
Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014
 
Flubaroo
FlubarooFlubaroo
Flubaroo
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused Eestis
 
Õhk, selle liikumine, õhumassid
Õhk, selle liikumine, õhumassidÕhk, selle liikumine, õhumassid
Õhk, selle liikumine, õhumassid
 
Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäär
 
Ilm
IlmIlm
Ilm
 

More from Tallinna Kuristiku Gümnaasium (8)

2. B klass 2015
2. B klass 20152. B klass 2015
2. B klass 2015
 
Tulikalised
TulikalisedTulikalised
Tulikalised
 
Raamatukogud
RaamatukogudRaamatukogud
Raamatukogud
 
Õigus
ÕigusÕigus
Õigus
 
Lindgren
LindgrenLindgren
Lindgren
 
Latimaa
LatimaaLatimaa
Latimaa
 
Meie 1.b 2013/2014
Meie 1.b 2013/2014Meie 1.b 2013/2014
Meie 1.b 2013/2014
 
Tartu
TartuTartu
Tartu
 

Õhk ja õhu_koostis

  • 1. Viia Hang Loodusõpetus 5. klassile 2013 Õhk ja õhu koostis
  • 3. Õhu omadused Õhku leidub kõikjal meie ümber – nii õues, klassis, tühjas tassis kui ka sussis. Õhku me tavaliselt ei näe ega haista, sest puhas õhk on läbipaistev ja lõhnata. Küll aga võime oma nahaga tunda õhu liikumist, kuulda, kuidas tuul puulehtedes sahistab või näha tormi- tuules vahutavat merd.
  • 4. Katse Kui pistad tühja korgita pudeli vee alla, siis tulevad sealt välja mullid. See kõige lihtsam teaduslik katse. Esitame pudelit vee alla surudes küsimuse „Kas pudel on tühi?”, Katse annab meie küsimusele vastuse: pudel ei ole tühi. Selles on miski, mida tundub mõistlik õhuks pidada.
  • 5. Õhu koostis Õhk on gaas – erinevate gaaside segu. Õhk koosneb põhiliselt kahe aine, lämmastiku ja hapniku molekulidest. Õhus leidub vähesel määral veel süsihappe- gaasi, mis lisandub atmos- fäärielusorganismide hinga- misel ja kütuste põlemisel. Talvel, kui loodus puhkab ja inimesed hoolega tube kütavad, on süsihappegaasi õhus rohkem kui suvel.
  • 6. Õhus on alati ka vett. Enamasti uitavad vee molekulid auruna teiste õhuosakeste vahel. Koondudes võivad nad moodustada väikesi veepiisakesi ja jääkristalle. Nendest koosnevad ka pilved. Õhu koostis
  • 7. Õhu koostis Õhus on ka tolmu. Liikuv õhk viib kerged tolmuosakesed endaga kaasa. Nii on mõnigi tolmukübe meie toanurka kantud kes teab kui kaugelt. Tolmus on ka selliseid osakesi, mis põhjustavad paljudel inimestel hingeldust, sügelust või isegi palavikku. Kõige sagedamini tekitab taolisi vaevusi taimede õietolm. Ülitundlikkust tolmu mõnede koostisosade suhtes nimetatakse allergiaks.
  • 8. Õhkkond Maad ümbritsevat õhukihti nimetatakse õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Maakera asub justkui ühe suurema, õhuga täidetud kera ehk sfääri sees, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Kuna õhkkonna ülemised kihid rõhuvad alumistele, siis on õhk Maa pinna lähedal kõige tihedam.
  • 9. Õhkkond Maast kaugenedes muutub õhk üha hõredamaks ja hõredamaks. Nii ei saagi öelda, kus atmosfäär täpselt lõpeb. Isegi 1000–1200 km kõrgusel Maast on aineosakesi palju tihedamalt kui avakosmoses
  • 10. Õhkkond Sellise tihedusega õhk, mida on võimalik vabalt hingata, lõpeb märksa madalamal. Maailma kõrgeimaid, üle 8-kilomeetriseid mäetippe vallutavad alpinistid peavad kasutama hapnikumaske. Ka õhutemperatuur muutub kõrgemale liikudes üha madalamaks.
  • 11. Atmosfäär Õhkkond kaitseb elu meie koduplaneedil. Maa õhkkonnas leidub küllaldaselt hapnikku tänu taimedele. Elusolendite tegevus aitab säilitada õhus ka teiste gaaside hulka. Samas hoiab ja kaitseb Maa õhkkond elu meie koduplaneedil.
  • 12. Õhkkond * Õhkkond sisaldab taimede toodetud hapnikku ja taimedele vajalikku süsihappegaasi. * Õhkkond hoiab soojust, mida Maa saab Päikeselt. * Õhkkond kaitseb meid liiga tugeva päikesekiirguse eest.
  • 13. Õhkkond * Õhkkonnas põlevad tuhaks Maale lähenenud meteoorid. Neid „lendtähti” võid näha kirkal ööl tähistaevas heledate sähvatustena. Mõnikord näeb neid sagedamini, siis räägitakse meteoorisajust. Vaid üksikud neist jõuavad maapinnale. Neid taevakive kutsu- takse meteoriitideks.