Más contenido relacionado La actualidad más candente (11) Kaur Lass, OÜ Head - Detailplaneeringuga fikseeritakse üldisemal tasandil kokkulepitud transpordilahendused2. www.headandlead.com
©KaurLass,OÜHead2015
PLANEERIMISSEADUS
RT I 30.06.2015, 54
§1 Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi
planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava,
demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,
kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut.
3. www.headandlead.com
©KaurLass,OÜHead2015
PLANEERIMISSEADUS
RT I 30.06.2015, 54
§ 124 Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta
ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga
funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse
alus.
(3) Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(4) Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on
detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.
4. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 124 Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(5) Detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
(7) Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine,
lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud
nõuetest.
©KaurLass,OÜHead2015
5. www.headandlead.com
©KaurLass,OÜHead2015;illustratsioonidASEntecEestijaOÜHead
PLANEERIMISSEADUS
§3 Planeering
(1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik
ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja
ehitustingimused.
(2) Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
(3) Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
6. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§3 Planeering
(1) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra
kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui
planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa.
(2) Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib
sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende
järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse
hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele.
©KaurLass,OÜHead2015
7. www.headandlead.com
HALDUSMENETLUSE SEADUS
RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336, 61, 375; 2003 , 20, 117, 78 527; 2005 39, 308;
2007 15, 76; 16, 77, 24, 127; 2009, 1, 3; 27, 164; 23.02.2011, 3
§56 Haldusakti põhjendamine
(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema
kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või
menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
(2) haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,
millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
ERINEVALT PROJEKTEERIJAST PEAB PLANEERIJA ALATI PLANEERINGUS
PÕHJENDAMA KONKREETSEID VALIKUID.
©KaurLass,OÜHead2015
8. www.headandlead.com
DETAILPLANEERING EI OLE PROJEKT!
DETAILPLANEERINGUS TRANSPORDI PLANEERIMINE TÄHENDAB:
• ÜLDISEMAL TASANDIL (ÜLDPLANEERINGUS, MAAKONNAPLANEERINGUS)
KOKKULEPITUD TRANSPORDILAHENDUSTE ELLUVIIMIST LOKAALSETE
LIIKLUSLAHENDUSTENA;
• TÄNAVA MAA-ALADE PIIRIDE MÄÄRAMIST;
• LIIKLUSKORRALDUSE MÄÄRAMIST (SH PARKIMISE PÕHIMÕTTED JA
JUURDEPÄÄSUDE ASUKOHAD);
• EDASISE PROJEKTEERIMISE JAOKS REEGLITE JA NÕUETE SÄTESTAMIST
(NB! HILJEM LISANÕUDEID ESITADA EI SAA);
• EDASISEKS PROJEKTEERIMISEKS JA UURINGUTEKS ÜLESANNETE
SEADMIST;
• TEE SERVITUUDI VAJADUSE MÄÄRAMIST;
• OTSUSTE MOTIVEERIMIST - MIKS ÜKS VÕI TEINE LIIKLUSLAHENDUS
KONKREETSEL JUHUL ON EELISTATUD (ENNEKÕIKE KIRJALIKULT AGA
AVALIKEL ARUTELUDEL TULEB SEDA TEHA KA SUULISELT).
HEA DETAILPLANEERING EI OLE LIIGA JÄIK.
©KaurLass,OÜHead2015
9. www.headandlead.com
OMADA HAJASALA VÕI TEED LINNA KESKEL TÄHENDAB VÄLJAMINEKUID.
OMADA MAAD HOTELLI, BÜROO, KAUBANDUSKESKUSE, TOOTMIS-
HOONE, PARKLA VMS EHITAMISEKS TÄHENDAB VÕIMALUST TEENIDA.
PLANEERING MÄÄRAB MIDA KONKREETSEL MAA ALAL TEHA SAAB,
MÕJUTADES NII OTSESELT MAA HINDA.
http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
©KaurLass,OÜHead2012;illustratsioonidASEntecEestijaOÜARSProjekt2003
10. www.headandlead.com
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST REGULEERIB SEADUS, MIS
KAUDSELT MÄÄRAB ÄRA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE
MIINIMUMAJA.
DETAILPLANEERINGUTEL ON SEE REEGLINA ALATES 6 KUUST. TALLINN
ERINEB ÜLEJÄÄNUD EESTIST, PEALINNAS LOETAKSE 2-3 AASTAST
PLANEERINGU MENETLEMIST VÄGA KIIREKS.
EELTOODUD MIINIMUMAJAD KEHTIVAD EELDUSEL, ET KÕIK
ASJAAJAMISED LAABUVAD IDEAALSELT. KUNA PLANEERINGU
KOOSTAMISSE KAASATAKSE ERINEVAID OSAPOOLI, SIIS ON SELLE
MENETLEMISE TEMPO HARVA IDEAALNE.
KUNA PLANEERIMISE PROTSESS ON PIKK, ON HEA JÄTTA TEATAV
VABADUS PROJEKTEERIJALE. SEDA ERITI TEEDE PUHUL, KUS
LIIKLUSKOORMUSED MUUTUVAD! SELLEKS TULEB PLANEERING
SÕNASTADA KUI PROJEKTEERIMISE JUHIS, MITTE KUI LÕPLIK
PROJEKTLAHENDUS.
©KaurLass,OÜHead2015
11. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldaja
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele
Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku
omavalitsuse üksus.
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on:
1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine;
2) planeeringu koostamise korraldamine;
3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine;
5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine;
6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis
puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete
täitmist.
©KaurLass,OÜHead2015
12. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI EI OLE VALLA VÕI LINNA EHITUSMÄÄRUS
ENAM OTSESELT NÕUTAV
Valla või linna ehitusmääruseid koostati:
1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite
seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine;
2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning
menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
= 213 viisi koostada planeeringuid,
kui arvestada kõiki nüansse.
+ ametkondliku asjaajamise
regionaalsed erinevused
©KaurLass,OÜHead2015
13. www.headandlead.com
ARENGU KÄSITLEMINE SEOTUNA VAID ÜKSIKUTE KINNISTUGA VIIB
SIHIPÄRASE ARENGU KADUMISENA. KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI
KINNISTUTE ARENDAMISE, EI TEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE
ARENDUSTEGEVUSEGA.
Hea näide: Jõhvi Linna planeeringud, sh tööstuspark
www.ivia.ee
©KaurLass,OÜHead2015,foto:ASEntecEestijaasendiskeem:www.ivia.ee
15. www.headandlead.com
LIIKLUSE PROJEKTEERIMISEL HAJAASUSTUSES LÄHTUTAKSE SEEGA
ÜLDPLANEERINGUST JA ERIPLANEERINGUST (ENNE 01.07.2015
JOONOBJEKTI KÄSITLEVAST MAAKONNAPLANEERINGUST).
LIIKLUSE PROJEKTEERIMISEL TIHEASUSTUSES (LINNAD, ALEVID) JA
DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALADEL LÄHTUTAKSE AGA
DETAILPLANEERINGUST.
http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
©KaurLass,OÜHead2015
16. www.headandlead.com
©KaurLass,OÜHead2011
RAHASTAMINE JA ALGATAMINE TULENEVALT KOHTUPRAKTIKAST
Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2010. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-26-10
tulenevad kolleegiumi järgmised põhiseisukohad:
1) detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning
finantseerimise küsimused tuleb reeglina lahendada detailplaneeringu
algatamisel;
2) juhul, kui kohalik omavalitsus ja planeeringu taotleja kokkulepet ei saavuta ning
kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused EhS §-st 13 tulenevate kohustuste
täitmiseks, on õiguspärane jätta planeering algatamata;
/.../
5) kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate
tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel;
6) juhul kui EhS §-s 13 nimetatud tööde teostamise ja rahastamise kohustus lasub
kohalikul omavalitsusel, kuid planeerimismenetluse kestel ilmnevad ettenägematud
objektiivsed asjaolud, mis välistavad valla kohustuse täitmise, võib detailplaneeringu
kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane;
7) planeeringu kehtestamata jätmise otsus peab olema kaalutletud ja põhjendatud;
8) eelnimetatud asjaoludel planeeringu kehtestamata jätmine võib kaasa tuua
kohustuse hüvitada planeeringu taotleja poolt kantud põhjendatud kulutused.
Kolleegium leiab, et need seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas asjas.[1]
[1] RKHKo 28.10.2010 nr 3-3-1-37-10
17. www.headandlead.com
ARENDAJA KOOSTÖÖVALMIDUS OMAVALITSUSEGA MÄÄRAB
PLANEERINGU KOOSTAMISE VÕIMALIKKUSE.
PRAKTILISEL PLANEERIMISEL ON VAJA KOHE ALGUSES VASTATA
KÜSIMUSTELE:
1. MIS ON PLANEERINGU EESMÄRK?
2. MILLISED ON ERINEVATE OSAPOOLTE OTSESED JA KAUDSED
HUVID? KAS NEED ON ÜHENDATAVAD? KUI JAH, SIIS MILLINE ON
KÕIGI JAOKS VÕITU KAASA TOOV LAHENDUS?
3. MILLISED ON OSAPOOLTE ROLLID JA KES JUHIB PLANEERINGU
KOOSTAMIST?
KUI EELNEV ON TEHTUD VÕIB PLANEERINGU ALGATADA.
©KaurLass,OÜHead2015
18. www.headandlead.com
OSAPOOLTE ROLLIDE TUVASTAMINE JA KÕIGI JAOKS VÕITU KAASA
TOOV LAHENDUSE LEIDMINE ON OLULINE.
ÜLDPLANEERINGUT MUUTVA DETAILPLANEERINGU PUHUL ON ÜHISHUVI
TUVASTAMINE ERITI OLULINE (ENNEKÕIKE TULEB TUVASTADA
ARENDAJA VÕI MAAOMANIKU JA VALLA/LINNAVALITSUSE NING
VOLIKOGU ÜHINE HUVI). SEDA, SEST ÜLDPLANEERINGUT MUUTVA
DETAILPLANEERINGUGA KAASNEB SAGELI VAJADUS RAJADA UUSI TEID,
MUUTA OLEMASOLEVAID TRANSPORDILAHENDUSI, RAJADA UUSI
KOOLE, TEHNOVÕRKE JNE.
©KaurLass,OÜHead2015
19. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 126 Detailplaneeringu ülesanded
(1) Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
9) kuja määramine;
10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine;
Ülesanded jätkuvad järgmisel slaidil
©KaurLass,OÜHead2015
20. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 126 Detailplaneeringu ülesanded
(1) Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
… jätk eelmisele slaidile
15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade
määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole
üldplaneeringuga määratud;
16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks
teeks määramise vajaduse märkimine;
18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine;
19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult
kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine;
20) eespool loetletud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse
seadmise vajaduse märkimine;
21) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav;
22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
©KaurLass,OÜHead2015
21. www.headandlead.com
Eduka planeeringuprotsessi eelduseks on planeeringuülesande täpne
formuleerimine. Detailplaneeringu koostamise üheks aluseks on valla- või
linnavalitsuse poolt väljastatavad (vastav kohustus seaduses puudub)
detailplaneeringu lähtekohad või -ülesanded, kus määratakse mida vald või linn
soovib ise läbi algatatud planeeringu saavutada.
©KaurLass,OÜHead2015
22. www.headandlead.com
Detailplaneeringu koostamise
aluseks on praktikas enamasti
vaja tehnilisi tingimusi.
Tingimused määravad
tehnilised võimalused
planeeringu alale
kavandatavate ehitiste
lahendamiseks. Neist
lähtuvalt saab paika panna
teede ja trasside asukohad.
Igal võrgu valdajal on selleks
oma kord. See võib regiooniti
erineda. Nagu ka tingimuste
väljastamise kiirus. Tehnilised
tingimused tuleb
omavalitsusel küsida lisaks ka
Maanteeametilt, kui tahta
kavandada peale ja mahasõite
riigi maanteelt.
©KaurLass,OÜHead2011
23. www.headandlead.com
Lisaks lähteülesandele
võivad osutuda
vajalikuks geodeetiline
mõõdistamine ja mitmed
uuringud.
Näiteks: geoloogilised
uuringud, ajaloolise tausta
uuringud, ekspertarvamus
KSH vajalikkusest, müra ja
õhusaaste leviku uuringud,
liiklusprognoosid,
haljastuse hinnang jne),
mille alusel saab langetada
edasisi motiveeritud
otsuseid. Millised uuringud
vajatakse määrab
planeeringu sisuline
eesmärk.
©KaurLass,OÜHead2012,fotod:ASEntecEestijaASTuulepargidningRiigiArhiiv
24. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 127 Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
(1) Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
(2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui
detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine,
kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka asutused, keda detailplaneeringu
rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas
valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning
planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
(3) Detailplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib
puudutada. Kui detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab käesolevas lõikes
nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku
ja asutuse suhtes sätestatut.
©KaurLass,OÜHead2015
26. www.headandlead.com
Valla või linna üldplaneeringu (v.a juhul, kui muudetakse üldplaneeringut), lähteülesande,
tehniliste tingimuste, kinnistu või krundi omaniku soovide, koostöö tulemuse,
keskkonnatingimuste ja avalikkuse poolt esitatud arvamuste alusel valmib detailplaneering:
Planeerimisjoonise alusel
valmib tehnovõrkude plaan:
©KaurLass,OÜHead2012,Joonised:JanneTekku,ASEntec2006
27. www.headandlead.com
Valla või linna üldplaneeringu (v.a juhul, kui muudetakse üldplaneeringut), lähteülesande,
tehniliste tingimuste, kinnistu või krundi omaniku soovide, koostöö tulemuse,
keskkonnatingimuste ja avalikkuse poolt esitatud arvamuste alusel valmib detailplaneering:
video:KinnisvaraTV:http://tv.ikodu.com/video/186
29. www.headandlead.com
Planeeringu tekst (seletuskiri) ja joonised täiendavad üksteist ning moodustavad
ühtse terviku, mis peavad sisaldama detailplaneeringu puhul nii alale ehitamise kui ka
keskkonnatingimusi. Planeeringu eesmärgi tundmine võimaldab tekitada planeeringule
korrektse sisu. Sisu tugevus või nõrkus ei sõltu vaid planeerijast vaid meeskonnatöö
kvaliteedist.
TAGAMAKS HÄID TRANSPORDILAHENDUSI, PEAVAD LIIKLUSE PROJEKTEERIJAD
JT TRANSPORDISPETSIALISTID SUUTMA OMA SEISUKOHTI ESITLEDA, SELGITADA
JA KAITSTA.
HOONESTUSE JA TRANSPORDIKORRALDUSE KÕRVAL ON OLULINE:
• LOODAVA KESKKONNA ILME (SH VÄIKEVORMID – NT PINGID, OOTEPAVILJONID,
HALJAKUD, HOONED, RAJATISED JMS);
• LAHENDUSTE ENERGIATÕHUSUS (SH ÜHISTRANSPORDI EELISTAMINE);
• LOODUD LAHEDUSTE OPTIMAALSUS JA KASUTAJASÕBRALIKKUS.
Keerukamatel juhtudel on keskkonnamõju strateegiline hindamine hea abivahend
parima lahenduse leidmiseks.
PLANEERINGU EESMÄRK MÄÄRAB PLANEERINGU SISU
©KaurLass,OÜHead2015
30. www.headandlead.com
Keskkonnatingimused peavad olema planeeringu osa. Näiteks
Tallinnas Veerenni 36 detailplaneeringus (Koostaja: AS Pöyry Entec 2009, nüüd edasi
tegutsev ärinimega AS Entec Eesti) on kehtestatud järgmised tingimused:
• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb samuti arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad akendes, värske-õhuklapid seinas jms) ei vähendaks
välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis tekiks lubatava mürataseme ületamine.
• Planeeringujärgsetel lammutus- ja ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude
alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist.
NEED TINGIMUSED TULID LIIKLUSMÜRAST JA VAJADUSEST KAITSA MUU HULGAS
TEE ÄÄRSET HALJASTUST.
KSH ON PLANEERIJA TÖÖ TUGIPROTSESS
.
©KaurLass,OÜHead2012,illustratsioonidASEntecEesti
31. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 133 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
(1) Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1
nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi
võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
(2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust
avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) ui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse
detailplaneering kooskõlastatuks.
©KaurLass,OÜHead2015
32. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 134 Detailplaneeringu vastuvõtmine
Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja
detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab
õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele.
©KaurLass,OÜHead2015
33. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 135 Detailplaneeringu avalik väljapanek
(1) Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldab detailplaneeringu koostamise
korraldaja vähemalt ühe detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Täiendava avaliku
väljapaneku korraldamise otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige avalikust huvist,
planeeringuala suurusest ja muudest planeeringu koostamise korraldaja hinnangul
olulistest asjaoludest. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala:
1) valla või asula keskuses;
2) linna või linnaosa keskuses.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta
arvamust.
(3) Avalikule väljapanekule esitatavast detailplaneeringust peavad selguma kavandatavad
muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu
elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos
detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 133
lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
(4) Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks
esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
(5) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva. Üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu, mille koostamise aluseks puudub
kehtestatud üldplaneering, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.
©KaurLass,OÜHead2015
34. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 135 Detailplaneeringu avalik väljapanek
(7) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse hiljemalt 14
päeva enne avaliku väljapaneku algust valla- või linnalehes või linnaosadega linnade
puhul linnaosa lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille
kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise
kohaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole
teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku
väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku
väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu avalikust
väljapanekust avaldatakse detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
©KaurLass,OÜHead2015
36. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 138 Detailplaneeringu heakskiitmine
(1) Detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale. Koos detailplaneeringuga
esitatakse maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida
planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja
põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on koostatud kooskõlas
üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta ühtegi
arvamust või kõik avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused on arvesse võetud.
(3) Maavanem kiidab detailplaneeringu heaks või keeldub selle heakskiitmisest 60 päeva
jooksul detailplaneeringu maavanemale esitamisest arvates.
(4) Detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maavanem: 1) kontrollib
detailplaneeringu õigusaktidele vastavust; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja
detailplaneeringu koostamise korraldaja.
SIIT TULENEB, ET ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ON OOTUSPÄRANE TEGEVUS.
©KaurLass,OÜHead2015
38. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 139 Detailplaneeringu kehtestamine
(1) Detailplaneeringu kehtestab valla- või linnavalitsus. Detailplaneeringu koostamisel
käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul kehtestab selle kohaliku
omavalitsuse volikogu.
(2) Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme
aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
©KaurLass,OÜHead2015
39. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 139 Detailplaneeringu kehtestamine
(3) Detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul detailplaneeringu
kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes
või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise
levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna
ametlike teadete avaldamise kohaks. /…/ Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või
linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest
arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade detailplaneeringu kehtestamisest
avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes
Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
©KaurLass,OÜHead2015
40. www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 139 Detailplaneeringu kehtestamine
(4) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud detailplaneeringu saadab
planeeringu koostamise korraldaja maavanemale ja maakatastri pidajale 30 päeva
jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Koos kehtestatud detailplaneeringuga
saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale andmed masinloetaval
kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning
kitsenduste kohta
(6) Detailplaneeringu koostamise korraldaja teatab detailplaneeringu kehtestamisest 14
päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1)
isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud arvamusi planeeringu kehtestamisel ei
arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja detailplaneeringu
elluviimiseks sundvõõrandada või seada selle suhtes sundvaldus; 3) kinnisasja
omanikule, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine
planeerimis- ja ehituskeeld; 4) käesoleva seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
isikutele ja asutustele.
©KaurLass,OÜHead2015
41. www.headandlead.com
PLANEERINGU KEHTESTAMISE OTSUSES MÕISTLIK LAHTI KIRJUTADA
KA SEE, KUIDAS OSAPOOLI KAASATI JA MIS OLID NENDE SEISUKOHAD.
ENDA KAITSMISEKS ON MÕISTLIK DOKUMENTEERIDA SEE, KUIDAS
KOKKULEPPED TEKKISID (MEMOD, PROTOKOLLID, KOKKULEPPED,
LEPINGUD, SALVESTUSED JMS). SAMUTI SEE KES JA MILLISEID
SEISUKOHTI ESITAS. ERITI OLULINE ON DOKUMENTEERIDA
ERIARVAMUSED JA NENDE LAHENDAMISEKS TEKKINUD KOKKULEPPED
NING AVALIKKUSE OSALEMINE (ISIKUD NIMELISELT).
©KaurLass,OÜHead2015
42. www.headandlead.com
OLULINE ON TALLETADA
PLANEERINGU LÄBIVIIMISE
KORREKTSUST TÕENDAVAD
MATERJALID
(AJALEHEKUULUTUSED,
TEATED, KIRJAD JMS). NEED
OSUTUVAD VAJALIKUKS
JÄRELEVALVE KÄIGUS JA
VÕIMALIKE VAIDLUSTE
KORRAL.
REEGLINA ON SEDA
ODAVAM JA LIHTSAM TEHA
KOHE KUI AASTAID HILJEM.
©KaurLass,OÜHead2015
44. www.headandlead.com
Detailplaneeringule järgnevad tegevused (järjestus võib muutuda):
1. TEHNOVÕRGUD (SAGELI ON NENDE PROJEKTEERIMINE SEOTUD
TEEDE PROJEKTEERIMISEGA):
a. projektide jaoks tehniliste tingimuste küsimine võrgu haldajalt.
b. projekteerimise hange.
c. vastavalt vajadusele: vee-, kanali-, side-, elektri-, gaasi- ja sooja- võrkude/
trasside projekteerimine (võib jaguneda: eskiisprojekt, põhiprojekt,
tööprojekt).
d. ehitusloa taotlemine projekti alusel.
e. ehitushange ja ehitus (ehituse alustamisel omavalitsuse teavitamine ehituse
algusest).
f. omaniku poolne ehitusjärelevalve.
g. kasutamine.
Märkus: etapid b, c, d, e ühendatakse vahel ka ühiseks projekteerimis- ja
ehitushankeks.
©KaurLass,OÜHead2012
45. www.headandlead.com
Detailplaneeringule järgnevad tegevused (järjestus võib muutuda):
2. TEED, TÄNAVAD, PLATSID:
a. projekteerimise hange.
b. projekteerimine (võib jaguneda: eskiisprojekt, põhiprojekt, tööprojekt).
c. ehitusloa taotlemine projekti alusel.
d. ehitushange ja ehitus (ehituse alustamisel omavalitsuse teavitamine ehituse
algusest).
e. omaniku poolne ehitusjärelevalve.
f. kasutamine.
Märkus: etapid a, b, c, d ühendatakse vahel ka ühiseks projekteerimis- ja
ehitushankeks.
©KaurLass,OÜHead2012
47. www.headandlead.com
HUVITATUD ISIKU JAOKS INFO PLANEERINGUST PAARI HIIREKLÕPSU
KAUGUSEL. TA VÕIB PLANEERINGUGA NÕUSTUDA VÕI SEDA VAIDLUSTADA.
VAIDLUSTE ENNETAMISEKS ON VAJA HUVITATUD ISIKUID TUNDA. UUS
SEADUS TEEB INFO SAAMISE LIHTSAMAKS AGA SISULISELT KAASATUD
OLEMISE KEERUKAMAKS. SEDA ENAM VÕIB TEKKIDA KONFLIKTE.
... JA VAJADUSEL KAASATA. TEADMINE KUIDAS TEHA TULEMUSLIKKU
KOOSTÖÖD ON MUUTNUD ÜLIOLULISEKS. KOOSTÖÖ TEGEMINE JA
HILISEM TÕENDAMINE AITAB TAGADA PLANEERINGU KEHTIVUSE KA
KEERUKATE VAIDLUSTE KORRAL.
©KaurLass,OÜHead2015
49. www.headandlead.com
OLULINE ON TEADA, ET EHITUSÕIGUST JA SIHTOTSARVET ON VÕIMALIK
MUUTA PEALE DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMIST AINULT LÄBI UUE
DETAILPLANEERINGU. SEADUS DETAILPLANEERINGUT KORRIGEERIDA
VÕI MUUTA EI VÕIMALDA. SEEGA TULEB ARVESTADA, ET
DETAILPLANEERINGUGA EI OLE OTSTARBEKAS MÄÄRATA TÄPSET HOONE
VÕI RAJATISE KUJU. HEA PLANEERING JÄTAB PROJEKTEERIJALE
VÕIMALUSE PROJEKTI KOOSTAMISEL HOONE KUJU KORRIGEERIDA
MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSE PIIRES. PLANEERING PEAB KÜLL OLEMA
SIDUV AGA MITTE NII JÄIK, ET HILJEM SIHIPÄRAST PROJEKTEERIMIST
TAKISTAMA HAKKAB.
ÜP DP projekt ehitamine ehitatud keskkonna muutmine
©KaurLass,OÜHead2012
50. www.headandlead.com
DETAILPLANEERINGU HINDA MÕJUTAVAD ASJAOLUD:
1. OBJEKTI ASUKOHA OMAVALITUSES KUJUNENUD ASJAAJAMISE TAVAD.
2. OBJEKTI ASUKOHT. RANNA JA KALDA KAITSEVÖÖNDIS, KAITSEALAL, HOIUALAL VMS
LOODUSKAITSEGA HÕLMATUD KOHAS ASUVA VÕI MUINSUSKAITSE ALL OLEVA OBJEKTI
VÕI ALA PLANEERIMINE ON TUNDUVALT KALLIM JA AJAMAHUKAM. SAMUTI ON LINNAS
(ERITI TALLINNAS, PÄRNUS, TARTUS) PLANEERINGU TEGEMINE KEERUKAM.
3. OBJEKTI SPETSIIFIKA – REEGLINA ON KALLIM TÖÖSTUSALADE, SADAMATE JT
INFRASTRUKTUURIOBJEKTIDE VMS KESKKONDA OHUSTADA VÕIVATE OBJEKTIDE
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMINE (VÕIB LISANDUDA KSH KOOSTAMISE MAKSUMUS).
4. TELLIJA ERISOOVID – ERILAHENDUSE NÕUAVAD PÄDEVATE EKSPERTIDE KAASAMIST.
5. TEHNILISED TINGIMUSED. NENDEGA MÄÄRATAKSE ÜHENDUSPUNKTIDE JA -TEEDE
ASUKOHAD. SIIT TULENEB TÖÖMAHUKUS (NÄITEKS: TEHNOVÕRKUDE ÜMBER
TÕSTMINE, MAANTEELE PEALE- JA MAHASÕITUDE LAHENDAMISE ULATUS JMS).
6. KAASATAVATE ISIKUTE HULK – EHK TÖÖMAHT KOOSTÖÖ TEGEMISEKS.
7. ÜLDPLANEERINGU OLEMASOLU KORRAL ON SELLE KOHASE DETAILPLANEERINGU
KOOSTAMINE PALJU ODAVAM, KIIREM JA RISKIVABAM KUI DETAILPLANEERINGUGA
ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE.
8. MAA-ALA SUURUS. OTSESELT ON PINDALAGA SEOTUD MAA-ALA MÕÕDISTAMISE HIND
(HINDA MÄÄRAB ENAM PROTSESSI KORRALDAMINE JT SIINSED TEGURID).
9. NÕUDED KOOSTAMISE AJALE. KIIRUS TÕSTAB TÖÖ MAKSUMUST. TAHTES ODAVAMAT
HINDA TULEB DETAILPLANEERING TELLIDA VÄHEMALT AASTA (JÕELÄHTME VALLAS JA
TALLINNAS NING PÄRNUS 3-5 AASTAT) ENNE PROJEKTEERIMISE ALUSTAMIST.
NB! EHITUSLUBA ENNE PLANEERINGU KEHTESTAMIST KÜSIDA EI SAA.
©KaurLass,OÜHead2015
51. www.headandlead.com
"The future depends on what we do in the present"
Mahatma Gandhi
PLANEERIMINE EELDAB TEADLIKU TEGUTSEMIST JA PIDEVAT VALIKUTE
TEGEMIST HETKES.
VALIKUTE ALUSEKS ON VAJA TUNDA OMA VISIOONI (SIHTI).
©KaurLass,OÜHead2015