1. Energia
Rapla Ühisgümnaasium
2006

2. Energia.
Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd.
Mehaaniline energia
Kineetiline energia Potentsiaalne energia
•Energiat, mida kehad omavad liikumise tõttu,
nimetatakse kineetiliseks energiaks.
•Energiat, mis kehadel on nende omavahelise sideme
tõttu, nimetatakse potentsiaalseks energiaks.
•Energia võib muutuda ühest liigist teiseks.

3. Energia.
 Energia näitab, kui suurt tööd keha või
vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada.
 Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J.
 Energia jäävuse seadus. Energiat ei teki juurde
ega kao kuhugi – energia võib muutuda ühest
liigist teise.

4. Kineetiline energia
 Kõik liikuvad kehad
omavad kineetilist
energiat

5. Mees, kes jookseb, omab kineetilist
energiat oma liikumise tõttu.

6. Tõstja pea kohale tõstetud kangil on
potentsiaalset energiat

7. Hüdroelektrijaam
 Hüdroelektrijaamas
muundatakse vee
energia (mehaaniline
energia)
elektrienergiaks.
Linnamäe hüdroelektrijaam

8. Soojuselektrijaam
 Soojuselektrijaamades
põletatakse kütust.
 Kütuse siseenergia
muutub
soojusenergiaks.
 Soojusenergia
omakorda auru
kineetiliseks
energiaks.
 Auruturbiin käivitab
elektrigeneraatori, kus
kineetiline energia
Balti Soojuselektrijaam omakorda muutub
elektrienergiaks.

9. Generaator
 Sellises
generaatoris
muundatakse
kütuse siseenergia
elektrienergiaks.

10. Tuulegeneraator
 Tuulegeneraator
muundab tuule
kineetilise energia
elektrienergiaks.
 Selline taastuva
energia kasutamine
on väga
loodussõbralik.
Tahkuna tuuleelektrijaam
Hiiumaal.

11. Tuumaelektrijaam
 Tuumakütusel
töötavas
elektrijaamas on
energia muundamine
ühest liigist teise
mitme etapiline.
Tuumaelektrijaam Cattenom'is, Prantsusmaal

12. Tuumaenergia
 Aatomituum koosneb
prootonitest ja
neutronitest.
 Kergete tuumade
ühinemisel ja
raskete tuumade
lagunemisel vabaneb
palju energiat.

13. Tuumareaktsioon
 Siin toimuval
tuumareaktsioonil
lõhustub uraani
tuum ja moodub
kaks uut keemilist
elementi, mille
käigus vabaneb palju
energiat.

14. Termotuumareaktsioon
 Raske vesiniku ja üliraske vesiniku
tuumade ühinemisel tekib heeliumi aatomi
tuum ja vabaneb väga palju energiat.

15. Eestile lähimad tuumaelektrijaamad
 Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam
Leningradi oblastis on lähim Kirde-
Eestile
 Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on
lähim Tallinnale
 Ignalina tuumaelektrijaam Leedus
(plaanitakse sulgeda 2012)

16. Seoseenergia keemias
Liitumisreaktsioonides vabaneb energia.
Energia
C O2 CO2
Liitainete lagunemiseks on vajalik
teha tööd – kulutada energiat.
Energia

17. Fotosüntees
 Rohelistes taimedes
muundub fotokeemilise
reaktsiooni tulemusena
päikeseenergia
keemiliseks energiaks.
6CO2 6 H 2O C6 H12O6 6O2

18. Glükoosi lagunemine
 Organism saab oma energia glükoosi
reageerimisel hapnikuga toimuval
põlemisel, mille käigus vabaneb energia.
C6 H12O6 6O2 6CO2 6 H 2O

19. Ühe reaktsiooni kaks poolt
6CO2 6 H 2O C6 H12O6 6O2
C6 H12O6 6O2 6CO2 6 H 2O
 Fotosünteesi käigus rohelistesse
taimedesse talletunud energia vabaneb
organismis seedimise teel.

20. Energia jäävuse seadus
Energia
põhiomadused
Kandub ühelt Muundub ühest Ei teki juurde ega
kehalt teisele liigist teise kao kuhugi

21. Soojusülekanne
 Soojusülekanne võib toimuda soojusjuhtivuse
teel.

22. Soojusülekanne
 Sellist energia ülekandmise viisi nimetatakse
konvektsiooniks.

23. Soojusülekanne
 Soojusülekanne
ühelt kehalt teisele
võib toimuda ka
soojuskiirguse teel.

24. Tänan tähelepanu eest!