2. Abstraktselt. Ühisvara tragöödia? Poliitika?
1. Kui ressursid on ühised, aga kasu mis neist
saadakse, on sügavalt isiklik, üleilmastunud
maailmas ka globaalne.
2. Maailma pole hukka ajanud tööstus või
kapitalism, vaid seesama nullsumma mäng,
kus trügimisega hõivatakse ressursid (kasu
privatiseeritakse) kuid tagajärjed
sotsialiseeritakse. Sel juhul tekib kiiresti
konflikt.
3. Naftašeikidel, kaevanduste omanikel,
maaomanikel jne. pole absoluutset mingit
teenet nafta, põlevkivi, paekivi, mulla, metsa
ja turba tekkel. Kuid nad privatiseerivad selle.
Bioloog Kristjan Zobel ja metsamees Kaido Kama
saates “Ühispõllu tragöödia” Burke'i Selts
1. Poliitika üks lihtsamaid definitsioone:
“Poliitika on kord, mille alusel otsustatakse
mis tingimustel ja kellele, kui palju ja mida
antakse või võetakse”
2. “Võimule pürgijaid saadab edu, kui nad
pakuvad toetajatele kõrgemat tasu kui
ametisolev valitsus.”
3. Poliitikas on kesksel kohal üksikisikud, kes
tahavad head endale, mitte teistele.
4. Poliitikast rääkides peame õppima
mõtlema konkreetsete juhtide tegudest ja
huvidest, mitte hägustest ideedest nagu
riigi huvid, rahva hüvang ja üldine heaolu.
“Diktaatori käsiraamat.” Bruce Bueno de
Mesquita ja Alastair Smith
3. Harmoonia eelduseks ühiskonnas on pingete ärahoidmine
1. Põhivabaduste säilimine, sh. vaba
liikumine, avaliku ruumi (looduse)
kasutamise õigus, vaba ligipääs
loodusele, läbipääsud jõgedele,
järve- ja mererannikule, allikatele jt.
loodusobjektidele ja
loodusressurssidele (toit, vesi,
puhas õhk, lõõgastuskeskkond)
2. Hüvede kuhjumise vältimine
väheste kätte. Ka institutsioonide
kätte (k.a. riigifirmad energia/mets)
4. Lähe ja asjade kulg (epikriis)
1. Lähtekoht Euroopas. Loodusvarad ja
avalik ruum koondunud rikaste kätte.
Loetud maades igaüheõigus, mujal
tarastatud loodus, väga piiratud liikumine,
peamiselt (või ainult) teid pidi.
2. Lähtekoht Eestis. Eraomand hakkas
tekkima, avalik ruum ühiskasutuses,
kultuuriliselt juurdunud vaba liikumise
traditsioon. Unikaalne võimalus alustada
asju uudsel moel.
3. KM-is kasutab V.Ranniku võimalust
igaüheõiguse põlistamiseks.
4. Maareform algab vigadega. Läbipääsud
mõõdetakse eraomandisse
12. Peamine takistus muutuste ees - hüvesid krabav inimene
“Muutustega seotud probleem seisneb
paraku selles, et ühe inimrühma
elukvaliteeti parandades halvendame
vähemalt ühe teise inimese olukorda ja see
kannataja on tõenäoliselt juht, kui me
tõepoolest rahva probleemi lahendame.
Kui muutused kahjustavad valitsejat või
ettevõtte juhti - sedasama inimest, kes
peab muudatusi tegema –, võime kindlalt
öelda, et muutusi me ei näe iialgi.”
Bruce Bueno de Mesquita & Alistair Smith.
Diktaatori käsiraamat
14. Tegevused harmoonia hoidmiseks, allakäigu ärahoidmiseks
● Ole muutus. Juuruta piisavuse ja
mõõdukuse paradigma kultuuri. Iga päev.
Enda käitumise, kuvandi ja
informeerimisega
● Survesta. Avalikusta järjepidevalt
spinndoktorite ja demokraatiärikate võtteid
oma ringkonnas. Arvamuslood, info
ajakirjandusele, sotsiaalmeedia.
● Survesta, demonstreeri huvi. Algata, jaga
ja allkirjastada petitsioone
● Osale KAH alade/planeeringute
koosolekutel. Küsi ebamugavaid küsimusi.
● Anneta looduse eest kohutkäivatele
organisatsioonidele
● Suuna osa ettevõtte tulust ja vabast ajast
avaliku ruumi piiramisele sihitud juriidiliste
küsimuste lahendamiseks
(veeskamiskohad, ligi- ja läbipääsude
avatuna hoidmine)
● Hari, ava klientide silmi. Seleta looduse
kõrval lahti ka abstraktse
nähtuste/väärtuste tagamaid
● Kannusta ettevõtte katusorganisatsioone
võtma sõna avaliku ruumi kaitseks
● Pöördu riigiametite, õiguskantsleri poole
ebaõiglase suhtumise kohta hinnangute
saamiseks. Turbakaevandus vs.
räätsamatk
15. Abstraktne kokkuvõte
1. “Inimene on võistlev olend. Kogu bioloogia on võistlus. Evolutsioon on
võistluse tulemus. Iga isend püüab olla parem kui teine
2. Teise inimese üle võib domineerida teda lüües, olles vägivaldne: see on üks
viis. Ent koostööd tegevate isendite hulgas on võimalik võistlejate üle
domineerida ka altruistlik olles, teisi aidates.
3. Praegu ei näe ma muud varianti kui seadused. Tuleb ülal pidada
korrakaitsjaid ja hoida vangis neid, kes on võtnud liiga palju. Kõik see maksab
ja kõik me maksame selleks makse. Me ei saa tagasi pöörduda aega, mil
ühiskonnas hoidis altruismi üksnes hea tava.”
Signaliseerimise lahtimõtestaja, zooloog Amotz Zahavi
16. Lõpetuseks
Kui su elu tehakse nii mugavaks, et sinu
ebamoraalsel käitumisel pole otsekohe
tagajärgi, siis tagajärg ei kao ära, vaid tagajärg
nihkub tulevikku.
Refereering kliiniliselt psühholoogilt Jordan
Petersonilt