SlideShare una empresa de Scribd logo
1 de 16
ÄRIPIIRKONDADE JA
TÖÖSTUSALADE ROLL
OHUSTATUD LIBLIKALIIKIDE
KAITSEL

Allan Aksiim, Tõnu Vabrit
Taust
   Põhineb ajakirja
    Landscape and Urban
    Planning artiklil
   Autoriteks Hollandi
    teadlased Robbert
    P.H. Snep, Michiel F.
    WallisDeVries ja Paul
    Opdam
Põhiküsimus

 Kuidas kaitsta
 loodust
 linnakeskkonnas?
Vana ja uus lähenemine
   Ajalooliselt on           Uuem lähenemine
    põhiidee kaitsta           kaasab ka varem
    alasid, kus on olnud       kasutamata alasid
    pikaajaliselt               Tööstuspargid

    bioloogiline                Äripiirkonnad
    mitmekesisus                Sadamaalad
     Pargid

     Kaitsealad
Jõgitiir Rhine-Meuse-Scheldt deltas
   Rhine-Meuse-Scheldt deltas leidub 40% jõgitiiru
    põhipopulatsioonidest,
   Jõgitiir on Euroopa Liidu elupaikade direktiivi lisas
    IV ja leidub tihti tööstussadamates
Kõre Antwerpeni sadamas
   Belgia suurim kõre populatsioon asub Antwerpeni
    sadamas
Mida sellised näited


ütlevad?
   Uued lähenemised
     Hoolikas tööstusmaa kasutamine
     Tööstusökoloogia

   Probleemiks
     Looduse säästmise algatused ärimaal on tihti piiratud
      kõnealuse krundiga; jättes tihti unarusse võimalused
      panustamiseks bioloogilisse mitmekesisusse suures pildis
   Liblikate kaitse?
   Vähesed ärialad kasutavad maad, mis on nende
    kasutuses kogu aeg
   Liigigrupina on liblikad avalikkuse poolt vägagi
    hinnatud
   Liblikad suudavad säilitada kohalike populatsioone
    suhteliselt väikese eluala suurusega
Probleemid
   Paljud liblikaliigid ei suuda ellu jääda vaid ühe
    maalapi peal.
     Nad   vajavad maalappide võrgustikku, luues
      niinimetatud metapopulatsioone maastikuskaalal
   Looduskaitse mõttes pakub see huvitavat väljakutset
    olemasolevate kaitsealuste populatsioonide
    tugevdamiseks luues lisaelualasid
    lähedalasuvatesse äriparkidesse.
Uuringu aluseks võetud liigid:
   Articia agestis (pildil)
   Hesperta comma
   Hipparchia semele
   Issorta lathonia
   Lycaena tityrus
   Ochlodes sylvanus
   Plebeius argus
   Pyrgus malvae
Tulemused
   Rohkem kui 400 ärikohta on sobivad liblikate
    elualade jaoks ja seega tugevdaksid naabruses
    olevaid ohustatud liblikaliikide populatsioone
   Tuvastati 187 liblikate võrguala, kus naabruses
    olevad äripaigad pakkusid võimalikku eluala
     Nelja liigi jaoks (Aricia agestis, Hipparchia semele, I.
      lathonia and O. sylvanus) oli see märkimisväärne osa
      (19-33%) haavatavatest liikidest elualadest
   Lisaks tuvastati alamhulk 93 äripaika (2,5%
    kõikidest Hollandi paikadest), millel on potentsiaali
    kaasa aidata liblikate kaitsele, kuna need paigad
    suudavad mõjutada kümne kohalikku populatsiooni
    kobarat
   Nendest 93-st kohast suutsid 75 toetada elupaiga
    kobarat ühele liigile, kahte liiki suutsid toetada 17
    kohta, ja viite liiki suutis toetada üks koht
Täname kuulamast!


Küsimusi?

Más contenido relacionado

Más de Feanor123

Kodakondsus ettekanne
Kodakondsus ettekanneKodakondsus ettekanne
Kodakondsus ettekanneFeanor123
 
Content alone together-1
Content alone together-1Content alone together-1
Content alone together-1Feanor123
 
Lõputöö kaitsmine
Lõputöö kaitsmineLõputöö kaitsmine
Lõputöö kaitsmineFeanor123
 
Planeerimispraktika
PlaneerimispraktikaPlaneerimispraktika
PlaneerimispraktikaFeanor123
 
Aksiim kelp palusalu_hotell
Aksiim kelp palusalu_hotellAksiim kelp palusalu_hotell
Aksiim kelp palusalu_hotellFeanor123
 
Ruum koht aksiim_alliksoo
Ruum koht aksiim_alliksooRuum koht aksiim_alliksoo
Ruum koht aksiim_alliksooFeanor123
 
Energiavõsa arendamise tehnoloogia
Energiavõsa arendamise tehnoloogiaEnergiavõsa arendamise tehnoloogia
Energiavõsa arendamise tehnoloogiaFeanor123
 

Más de Feanor123 (9)

Kodakondsus ettekanne
Kodakondsus ettekanneKodakondsus ettekanne
Kodakondsus ettekanne
 
Content alone together-1
Content alone together-1Content alone together-1
Content alone together-1
 
Netherlands
NetherlandsNetherlands
Netherlands
 
Lõputöö kaitsmine
Lõputöö kaitsmineLõputöö kaitsmine
Lõputöö kaitsmine
 
Oksitaania
OksitaaniaOksitaania
Oksitaania
 
Planeerimispraktika
PlaneerimispraktikaPlaneerimispraktika
Planeerimispraktika
 
Aksiim kelp palusalu_hotell
Aksiim kelp palusalu_hotellAksiim kelp palusalu_hotell
Aksiim kelp palusalu_hotell
 
Ruum koht aksiim_alliksoo
Ruum koht aksiim_alliksooRuum koht aksiim_alliksoo
Ruum koht aksiim_alliksoo
 
Energiavõsa arendamise tehnoloogia
Energiavõsa arendamise tehnoloogiaEnergiavõsa arendamise tehnoloogia
Energiavõsa arendamise tehnoloogia
 

Äripiirkondade ja tööstusalade roll ohustatud liblikaliikide kaitsel

  • 1. ÄRIPIIRKONDADE JA TÖÖSTUSALADE ROLL OHUSTATUD LIBLIKALIIKIDE KAITSEL Allan Aksiim, Tõnu Vabrit
  • 2. Taust  Põhineb ajakirja Landscape and Urban Planning artiklil  Autoriteks Hollandi teadlased Robbert P.H. Snep, Michiel F. WallisDeVries ja Paul Opdam
  • 3. Põhiküsimus  Kuidas kaitsta loodust linnakeskkonnas?
  • 4. Vana ja uus lähenemine  Ajalooliselt on  Uuem lähenemine põhiidee kaitsta kaasab ka varem alasid, kus on olnud kasutamata alasid pikaajaliselt  Tööstuspargid bioloogiline  Äripiirkonnad mitmekesisus  Sadamaalad  Pargid  Kaitsealad
  • 6. Rhine-Meuse-Scheldt deltas leidub 40% jõgitiiru põhipopulatsioonidest,  Jõgitiir on Euroopa Liidu elupaikade direktiivi lisas IV ja leidub tihti tööstussadamates
  • 7. Kõre Antwerpeni sadamas  Belgia suurim kõre populatsioon asub Antwerpeni sadamas
  • 9. Uued lähenemised  Hoolikas tööstusmaa kasutamine  Tööstusökoloogia  Probleemiks  Looduse säästmise algatused ärimaal on tihti piiratud kõnealuse krundiga; jättes tihti unarusse võimalused panustamiseks bioloogilisse mitmekesisusse suures pildis
  • 10. Liblikate kaitse?
  • 11. Vähesed ärialad kasutavad maad, mis on nende kasutuses kogu aeg  Liigigrupina on liblikad avalikkuse poolt vägagi hinnatud  Liblikad suudavad säilitada kohalike populatsioone suhteliselt väikese eluala suurusega
  • 12. Probleemid  Paljud liblikaliigid ei suuda ellu jääda vaid ühe maalapi peal.  Nad vajavad maalappide võrgustikku, luues niinimetatud metapopulatsioone maastikuskaalal  Looduskaitse mõttes pakub see huvitavat väljakutset olemasolevate kaitsealuste populatsioonide tugevdamiseks luues lisaelualasid lähedalasuvatesse äriparkidesse.
  • 13. Uuringu aluseks võetud liigid:  Articia agestis (pildil)  Hesperta comma  Hipparchia semele  Issorta lathonia  Lycaena tityrus  Ochlodes sylvanus  Plebeius argus  Pyrgus malvae
  • 14. Tulemused  Rohkem kui 400 ärikohta on sobivad liblikate elualade jaoks ja seega tugevdaksid naabruses olevaid ohustatud liblikaliikide populatsioone  Tuvastati 187 liblikate võrguala, kus naabruses olevad äripaigad pakkusid võimalikku eluala  Nelja liigi jaoks (Aricia agestis, Hipparchia semele, I. lathonia and O. sylvanus) oli see märkimisväärne osa (19-33%) haavatavatest liikidest elualadest
  • 15. Lisaks tuvastati alamhulk 93 äripaika (2,5% kõikidest Hollandi paikadest), millel on potentsiaali kaasa aidata liblikate kaitsele, kuna need paigad suudavad mõjutada kümne kohalikku populatsiooni kobarat  Nendest 93-st kohast suutsid 75 toetada elupaiga kobarat ühele liigile, kahte liiki suutsid toetada 17 kohta, ja viite liiki suutis toetada üks koht