Märkmed loengu aluseks Koraani kohta

1. Koraan

2. Koraan
araabia keeles: ‫رآن‬ُ‫ق‬ْ‫ل‬َ( al-qur'ān
islami püha raamat
Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi
Muhammadile ajavahemikul 610-632
Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige
sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga
esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma",
või "kokku siduma".

3. II suura:
See on Raamat, milles ei ole midagi
kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks
jumalakartlikele,
neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad
palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile
osaks oleme andnud;
neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja
mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et
on olemas tulevane elu.

4. • Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi
lähikondlaste poolt.
• Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti
ülestähendused paarikümne aasta vältel
kokku.
• Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning
täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei
sisaldanud.

5. • Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks.
• Kõik suurad algavad märkega ilmutuse
saamise asukoha kohta (Meka või Mediina).
• Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on
peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim,
teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya).
Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi.
• Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu
näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske
ja hoiatusi, lugusid on vähem.

6. Tõlgendamine
Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele
sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel
vajalikud selle sisu tõlgendused.
Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel
sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega
ka tänapäeval.
Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid
kõiki loetakse võrdselt õigeiks.
Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval
seitse erinevat koraani tõlgendust, millest igaühte
on võimalik lugeda kahte moodi. See annab
muslimeile võimaluse koraani mõista 14 eri moel.

7. Koraani ettelugemine on kujunenud omaette
kunstiks.
Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis,
kummardununa üle sülle või spetsiaalsele
madalale lauakesele asetatud raamatu.
Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes.
Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne
tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises
kohas.

8. Tõlkimine
• Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik
täiesti õigesti tõlkida - ainult araabiakeelne originaal on õige
ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt
mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles.
• Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal.
Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse
keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007.
aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaž oli
2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne
tunniga.
• 2012 valmis Afganistanis maailma suurim koraan. Selle
lehekülgede suurus on 2,28 korda 1,55 meetrit ja see kaalub
500 kilogrammi. Kalligraaf Mohammad Sabir Khedri kulus
raamatu valmistamiseks koos üheksa õpilasega viis aastat

9. Koraan, viimane ilmutatud Jumala sõna, on iga
moslemi usu ja praktika peamine allikas.
See tegeleb kõikide inimolendeid puudutavate
teemadega: tarkus, õpetus, Jumala teenimine,
äritehingud, seadused jne, kuid selle põhiteemaks
on suhe Jumala ja Tema poolt loodu vahel.
Samal ajal tagab Koraan juhtnöörid ja detailsed
õpetused õiglase ühiskonna, inimese kõlbliku
käitumise ja õigluspärase majandusliku süsteemi
kohta.

10. Tuleb märkida, et Koraan ilmutati
Muhammedile just araabia keeles.
Nii ei ole Koraani tõlge, kas siis inglise või mõnes
muus keeles, ei Koraan ega ka Koraani versioon,
vaid kõigest Koraani tähenduse tõlge.
Koraan eksisteerib vaid araabia keeles, milles
see ilmutati.

11. Koraan ja traditsioon – sunna
Koraan kuulub kokku traditsiooniga, mida esindab kõigepealt sunna
(kombed, tavad), st seaduse jõusse tõstetud pretsedendid Muhamedi
elust ja ütlemistest.
Lootusetu on uskmatul ise oma tarkusest Koraani kui seaduseraamatut
tõlgendada.
Küsigem näiteks, mida ütleb Koraan selle kohta, kas moslem tohib veini
juua.
Esmalt Mekas kiidetakse: "Palmiviljadest ja viinamarjakobaratest saate
te joovastava joogi ja mõnusa olemise. Tõesti, selles on tunnustäht
sellele, kes on võimeline mõtlema" (16:67).
Mediinas muretsetakse joobnute palvele tuleku pärast, ent sugugi ei
keelata vägijooki (4:43),
järgnevalt hoiatatakse selle liigse tarbimise eest (2:219),
kuid viimasena ilmutatud suuras enne Muhamedi surma keelatakse
sootuks (5:90).

12. Koraan ja sunna moodustavad islami kultuuri
tuumstruktuuri, kõiki neile ajaliselt järgnevaid tekste võib
käsitada kui sellele tuumstruktuurile lisanduvaid
kommentaare ja seletusi, mis paiknevad kontsentriliselt
ümber mainitud tuuma.
Vaimulikkond ehk õpetlased peavad tagama, et ühiskond
püsiks prohveti traditsiooni raamides.
Pärimus fikseerib põhimõtted ehk juured, õpetlased
tuletavad juurtest lähtealused aja ja olude poolt tekitatud
küsimuste lahendamiseks (need on oksad), ja jälgivad, et
ei sugeneks algpõhimõtetega vastuolus olevaid uuendusi.
Kõik see kokku moodustab islami jurisprudentsi ehk fikh'i.

13. • Kairos ja Teheranis õppinud Üllar Peterson, kes praegu kirjutab doktoritööd
Koraani tekstide kujunemisest, väidab, et tegemist on ühe inimkonna kõige
raskemini mõistetava alustekstiga zoroastristide Avesta kõrval.
• Asi on selles, et Koraan pole kronoloogiline ja narratiivne pühakiri. Selle
otsast lõpuni läbilugemine ei aita teksti mõistmisele suurt kaasa. Suurad ei
paikne kronoloogilises ega temaatilises, vaid pikkuse järjekorras. Koraani
järjepanu lugedes tuleb sooritada suuri stiililisi ja temaatilisi hüppeid.
• Kuid see on väike probleem selle kõrval, mida islami teoloogid juba keskajal
tunnistasid - valdav osa suuradest pole ei sisult ega stiililt terviklikud.
Pikkades Mediina suurades leidub hulk ajaate (värsid, salmid) Meka
perioodi temaatikaga, lühikesed Meka perioodi suurad koosnevad aga tihti
omavahelise seoseta paari ajaadi pikkustest teemaarendustest, mille vahele
on sattunud äratuntavalt Mediina perioodi materjali. Mõnigi teema leiab
katkendlikku käsitlemist eri suurades.
• Suur osa Koraanist kujutab endast arvatavasti ilmutuste kujul vastuseid
olukordadele ja küsimustele, mille olemust ja asjaolusid keegi enam ei tea.
Kriitilisemad islamiuurijad arvavad, et meil pole põhjust usaldada
Muhamedi elulugusid ega Koraani kommentaare, sest need on kunstlikud
katsed luua Koraanile mingigi koherentne raamistik, see puuduv teine pool.

14. Koraan ja keel
• Omaette probleemide ringi moodustab Koraani keel - me
ei tea, kas see oli araablaste kõrgklassi ja luuletajate
kultuurkeel, Muhamedi hõimu kuraišiitide dialekt,
beduiinide kõnekeel või Muhamedi töötlusena segu neist
kõigist. Osa uurijaid on täheldanud, et hulk Koraani
sõnavarast, eriti võtmeterminid, on võõramaist päritolu
laenud. Näiteks Iblīs, kurat, tuleb kreekakeelsest sõnast
diabolos. Üllar Peterson resümeerib: Koraani puhul on
tegu äärmiselt rikka ja sügava tekstiga, mida võib
tunnetada ja mõista tuhande ühel eri moel.
• Paljude terminite puhul peab piirduma vaid oletustega,
mitmed Koraanis esinevad grammatilised vormid on
võõrad klassikalisele araabia keelele, suur osa tekstist on
arusaadav vaid islami traditsiooni valguses, mida meil pole
alust usaldada - tõepoolest, kuidas üldse sellist teksti
olekski võimalik tõlkida!

15. Võrrelgem näiteks 55. suurat, mille pealkirja on Kalle
Kasemaa tõlkinud "Halastaja" ning Haljand Udam resp.
Amar Annus "Armuline".
• Kasemaa: "Ja nendes head ja ilusad tütarlapsed. Ja millist oma
isanda heategudest te mõlemad salgate? Paradiisineitsid, suletud
telkidesse - ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? -
, kelle neitsilikkust pole võtnud enne ei inimene ega džinn. Ja millist
oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Nad [=vagad]
nõjatuvad rohelistele patjadele ja ilusatele kirevatele vaipadele. Ja
millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Õnnistatud
olgu su isanda nimi, täis kirkust ja au!"
• Udam/Annus: "Neis on vooruslikud ja imekaunid neitsid - mis siis
teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? -
mustasilmsed, peidus telkide sees. Mis siis teie Isanda armurohkuse
hulgas on teie meelest vale? Neid pole varem puutunud inimene
ega džinn. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest
vale? Peatsis on neil rohelist värvi padjad ja nad lamavad imelistel
vaipadel. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest
vale? Olgu kiidetud sinu aurohke ja ülistatud Isanda nimi."

16. Või siis 93. suura ("Hommikupoolik"/" Hommik") algus:
• Kasemaa: "Halastaja, halastava Jumala nimel!
Hommikupooliku juures ja öö juures, kui see
vaikseks jääb! Sinu isand ei jätnud sind maha ega
põlanud ära! Ja tõesti on teispoolsus sulle parem
siinpoolsusest; ja su isand annab sulle ning sa
oled rahul."
• Udam/Annus: "Armulise ja helde Jumala nimel.
Tõotan heleda hommikuga, tõotan öö ja
pimedusega, su Isand ei hülga sind ega pea viha,
sest tulevane maailm on sulle parem siinpoolsest.
Sinu Isand tasub peatselt ja sa leiad rahu."

17. Sajand pärast Muhamedi surma polnud suur osa Koraanist
enam arusaadav ei lihtrahvale ega õpetlastele.
Teatavasti arendas mutazilism välja keeruka teoloogia, mis
asendas Koraani otsesõnalise mõistmise (osaliselt)
metafoorsega. Ent 10. sajandi lõpuks hääbus nende mõju
mitmesugustel poliitilistel põhjustel ning ametlikuks
õpetuseks sai Koraani jäljendamatus. Jäljendamatuse
doktriini võit oli pöördepunkt islami ajaloos.
Ahmad ibn Hanbali koolkond usub, et Jumala kõne koosneb
häälikutest nagu inimese omagi ning Koraanis on isegi
vokaalimärgid igavesed ja jumalikud. Tänapäevani on
peavoolu veendeks, et Koraan on Jumala tähttäheline ja
mitteloodud Sõna.

18. • Nagu Encyclopaedia of Islam (1981) märgib: "Ristiusu lähim
analoogia Koraani rollile islamis ei ole Piibel, vaid Kristus." Kui
Kristus on lihaks saanud Jumala Sõna, siis Koraan on tekstiks
saanud Jumala Sõna. Kui kristluses austatakse Jeesust Jumalana,
siis islamis on Muhamed vaid meedium, kelle kaudu Jumal
kõneleb inimesega. "Koraani iga kirjatäht on ülem kui
Muhamed," ütleb pärimus. Et prohveti osa pisendada,
väidetakse, et ta olnud kirjaoskamatu.
• Jumala väe läbi surnuist üles tõusnud Jeesus on omade juures
maailma lõpuni, seevastu kinnitavad muhameedlased, et prohvet
on surnud ning Jumal on jätnud oma Raamatu, mille saadik neile
vahendas. Muhamed on oma ülesande täitnud. Kõik, mida
vajatakse, on Koraani näol olemas. Kui retsiteeritakse Koraani, siis
laskub Jumala kohalolek inimeste peale, nii nagu kristluse
õpetuse järgi tuleb Jeesus sinna, kus kaks või kolm tema nimel
koos on.

19. Koraani lugemine on väärtus
iseeneses
• Koraan koosnes esialgu üksnes konsonantkirjas tekstist, nagu see on
araabiakeelse kirjanduse puhul tavaline, mis võimaldas mitmeid erinevusi
teksti vokaliseerimises ehk lugemises. Ajapikku toimus ühtlustumine
lugemisviisides, nii et 10. sajandiks piirduti seitsmega, mis kehtivad
tänapäevani. Tekst õpitakse pähe kuulmise järgi, sageli pimeda õpetaja
käest, ning loetakse ette peast.
• Koraan on mõeldud valjult ettekandmiseks ja kuulamiseks. Sõna Koraan
(qur'ān) tuleneb arvatavasti verbist qara'a - ette lugema, deklameerima.
Kirjapandud Koraan on alati olnud teisejärguline ettekantava ja kuulatava
kõrval.
• Koraani lugemine ei toimu mingitest temaatilistest või sisulistest
vaatepunktidest lähtudes. Oluline on jäägitu andumus lausumisel või
kuulamisel, mitte aga kunstilised või loogilised vaatekohad. Koraani
lugemisel on väärtus iseenesest, oluline pole ilmtingimata selle sisu
mõistmine ja jälgimine. Oluline on eelkõige asja akustiline külg: Koraani
retsiteeritakse kindlate reeglite järgi.

20. • Kultuse keskmeks on 3-5 korda päevas toimuv rituaalne palve, mille käigus
lausutakse Koraani suurasid või nende lõike. See on ka mošees peetava
reedese jumalateenistuse keskne osa. Ehkki islamis puudub sakramendi
mõiste, on Jumala sõna retsiteerimine ning selle vastuvõtmine sisuliselt
sakramentaalne toiming. Jumala ilmutust kogetakse lausa füüsiliselt,
seepärast usklik loputab suud ja puhastab hambaid enne Koraani
retsiteerimist, eriti ranged hoiduvad enne seda ka tugevalõhnaliste
toiduainete tarvitamisest: "Teie suu on Jumala tee." Iga lugemine kordab
algset ilmutust. Retsitatsioonireeglite eesmärgiks on taasluua esialgne
meloodia, mida ilmutusingel Gabriel õpetas Muhamedile ning too
omakorda kaaslastele.
• Koraaniretsitatsiooni sakramentaalse loomuga on seotud ka tähtsus, mis
on Koraani päheõppimisel. Tavaliselt teatakse peast viimast
kolmekümnendikku, mis algab 78. suuraga. Olla aga hāfiz (säilitaja) - see,
kes teab peast kogu Koraani -, on suureks auks mehele ja tema
perekonnale.

21. Koraan on võrreldamatu igas mõttes. Seepärast ei panda
Koraani riiulile teiste raamatute hulka, vaid seda hoitakse
erilisel alusel, ning Koraani tohib puudutada ainult
rituaalselt puhas moslem.
Kirjanduslikus ja keelelises mõttes on araabiakeelne
Koraan muhameedlaste meelest ületamatu teos.
Koraani adekvaatset tõlkimist teistesse keeltesse
peetakse absoluutselt võimatuks, sest tõlgitud Koraan ei
ole enam Koraan.
Sel põhjusel õpitakse mittearaabia elanikkonnaga
islamimaadel sageli Koraani pähe ka siis, kui ei osata
küllaldaselt araabia keelt ega teata teksti täpset
tähendust. See ei olegi peamine, sest retsiteerimine
mõjub ex opere oparatum.

22. Kommentaaride autor Jaan Lahe, teoloog ja usundiloolane: «Koraani tähtsust
ei ole ilmselt võimalik alahinnata. Kui me räägime tekstidest, mis on kõige
rohkem mõjutanud inimkonna kultuuri, siis on Koraan üks neist. Islam on
usund, mis levib aina ulatuslikumalt, ka väljaspool traditsioonilisi islamimaid,
ja seepärast oleks kasulik islamit paremini tunda.
Mis tähtsus on Koraanil ristiusu jaoks? Julgen väita, et kristluse vaatenurgast
on Koraan osa piiblikirjandusest, nagu ka Vana Testamendi ja Uue Testamendi
apokrüüfid, pseudoepigraafid ja osa gnostilisest kirjandusest. Piibli mõju
Koraanile on palju laiem, kui üldiselt on harjutud arvama.»
Küsimusele, millega seletada, et islam leiab endale järjest enam
poolehoidjaid ka eurooplaste hulgast, vastab Jaan Lahe: «Põhjus on selles, et
inimesed vajavad usulist identiteeti ja nad otsivad seda. Euroopa senisest
kristlikust identiteedist on väga vähe järel, eriti, ütleksin, postsotsialistlikes
riikides. Paljude arvates on Euroopa kristlus minetanud pühaduse tunde ning
liberaliseerumine ja lõputu aldisolek kompromissidele on viinud selleni, et
teatud kristlikud põhiväärtused on devalveerunud. Inimeste vajadus usu ja
pühaduse järele ei ole aga kadunud.
Tänapäeval otsivad paljud eurooplased ja ameeriklased seda idast ning pole
haruldane, kui nad leiavad otsitu just islamist.»

23. Avaja e al-Fatiha meenutab meieisapalvet
Armulise ja helde Jumala nimel,
kiidetud olgu Jumal, kes valitseb maailmu,
kes on armuline ja helde
viimse kohtupäeva kuningas.
me teenime sind ja ootame abi ainult sinult.
Juhi meid õigete teele,
teele, millel käijad pälvivad sinu armu,
kes ei seisa sinu viha all
ega ole eksijate hulgas.
Aamen

24. • Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani
peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt
vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on
oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad
omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi.(Partridge,C.2006:369-370) Need sisaldavad
hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid
(Mauranen 1990:113). Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise,
sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks.
(Wilkinson,P. 2009:132)
• Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast,
veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest
hoolimata süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et nad on rikkunud
varasemaid ilmutusi, muutnud tekste ning tegelenud väärtõlgendamisega (Partridge,C.2006:371).
• Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite
eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse
elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu.
• Kolmas islami alustalasid on Šariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja
sunnal. Šariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Šariaad
vastuvaidlematult täitmiseks. Šariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil
on suur autoriteet. (Mauranen 1990:123)
• Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid
mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4)
head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt.