2. Sumerite leiutised
Enamik olulisematest tehnilistest vahenditest, mis olid inimestele abiks
kuni tööstusliku pöördeni – see hakkas maailma vallutama kõigest
kakssada aastat tagasi – leiutati just sel ajal ja just selles maanurgas:
Kodu tarbeks võeti kasutusele õllekääritamisnõu, savipõletusahi ja
kangasteljed, põllutöö jaoks ader, külvimasin ja veovanker, jõgedel ja
kanalitel liikumiseks tuulelipp ja purjepaat, muusikas harf, lüüra ja
lauto, ehituses põletatud tellised, võlvid ja kaared.
Ja igal pool on ratas...
3.
4.
5. Warka mask – Uruki daam –
arvatavasti Suur Jumalanna
Inanna (hilisem Ištar)
6. Betoon
Valatud betoon saadi pulbriks hõõrutud põletatud telliste ja kipskrohvi
segamisel.
Seda kasutati nt Uruki Kivikoonuste templis
11. Uruki linn IV at lõpul eKr
• Sellest ajast esimesed kirjalikud ülestähendused
• Ca 400 ha suurusel maa-alal
• Nii pindala kui rahvastiku poolest oli see umbes 3000 aastat
hilisemast Periklese-aegsest Ateenast ja vabariigiaegsest Roomast
suurem
Üks šār on linn, üks šār on aiad, üks šār on saviauk,
pool šāri on Ištari koda,
kolm šāri ja pool on Uruki mõõtmed! (Gilgameši eeposest)
12. Gilgameš
Uruki legendaarne valitseja ning kuulus joomar, naistemees ja koletiste
hirm Gilgameš oli justkui muistsete mesopotaamlaste kuningas Artur,
kes asus surematuse püha graali otsima.
Väga võimalik, et niisugune isik kunagi tõepoolest elaski.
Eeposes on kirjas, et kui Gilgameš suri, juhtisid linlased Eufrati veed
jõesängist kõrvale, matsid kangelase jõepõhja ja suunasid siis jõe
endisesse paika tagasi. Samasugust lugu on jutustatud sellest ajast
saadik ka paljude teiste kohta, alates prohvet Taanielist kuni hunnide
Attila, gootide Alarichi ja Tšingis-khaanini välja. 2003 aastal teatas rühm
Saksa arheolooge, kes selle paiga magnetvälja uurisid, et nad „leidsid
Eufrati jõe endise sängi keskelt jälgi hoonest, mida võiks pidada
matmispaigaks“.
13. Eridu – tsivilisatsiooni sünnipaik (mesopotaamlaste
uskumuses)
Enki – Eridu jumal
Enki, külluse jumal, usaldusväärsete käskude isand,
teadmiste jumal, kes mõistab seda maad,
jumalate juhtija,
kellele on antud tarkust, Eridu isand,
muutis kõne nende suus, [tõi] ebakõla sellesse,
inimeste kõnesse, mis varem oli olnud üksainus.
Keelte segamisest (Paabeli segadus)
14. Enki
Mesopotaamlased ei unustanud kunagi Eridu jumala rolli tsivilisatsiooni
rajamises, isegi kui sellest pajatavate jutustuste üksikasjad aja jooksu
muutusid. Umbes 4000 aastat pärast Apsu esimese kabeli püstitamist,
kui Lähis-Idas valitsesid kreeklased, kirjutas Babüloonia preester
Berosos üles oma maa ajaloo, kus ta kirjeldas, kuidas üks jumala ja teda
kummardavate inimeste vahepealne olend (vt Kaljukitse tähtkuju) tuli
veest välja, et inimestele tsivilisatsioonist teada anda:
„Ta õpetas nad linnu ehitama ja templeid rajama ning selgitas neile
geomeetria põhitõdesid. Ta näitas neile, kuidas seemnetel vahet teha ja
kuidas vilja korjata; kokkuvõttes juhatas ta neid nii, et see pidi aitama
nende kombeid parandada ja nende elu inimväärseks teha. Sellest ajast
alates ei ole keegi suutnud ta õpetusele midagi olulist lisada.“
15.
16. Tsivilisatsiooni sünnist
Alates 4000. aastast eKr panid Eridu elanikud ja nende naabrid järgnenud 10-15
sajandi jooksul aluse peaaegu kõigele, mida me tänapäeval tsivilisatsiooni all
mõistame. Seda on nimetatud urbanistlikuks revolutsiooniks, kuigi linnade
rajamine ei olnud kaugeltki selle peamine teene. Koos linnaga tulid
tsentraliseeritud riik, klassiühiskond, tööjaotus, institutsionaliseeritud religioon,
monumentaalsete rajatiste püstitamine, tsiviilehitus, kirjakunst, kirjandus,
skulptuur, kunst, muusika, haridus, matemaatika, õigusteadus ning neile lisaks
lõputu hulk leiutisi ja avastusi alates niisugusest lihtsast asjast nagu ratastel
liikuvad sõidukid ja purjelaevad kuni savipõletusahju, metallurgia ja sünteetiliste
materjalide tootmiseni välja. Selle kõige krooniks olid arvukad mõisted ja ideed,
mis meie tänapäevase maailmapildiga lahutamatult kokku käivad, näiteks arvude
ja kaalude maailm, kaalutavatest või loendatavatest asjadest sõltumatud mõisted
– number kümme või üks kilo. See kõik on meie jaoks nii tavaline, et meil ei ole
ammu enam meeles, et tegelikult tuli ka niisugused asjad avastada või leiutada.
Just Lõuna-Mesopotaamia oli koht, kus kõige selleni jõuti.
17. Gilgameši eeposest
Kirja pandi see kirjeldatud sündmustest umbes sama palju hiljem, kui
on seda aega, mis lahutab kuningas Arturi ja ta ümarlauarüütlite aegu
meie päevadest.
18. Kiilkirjast
Samu tähiseid – kiilukujuliste märkide kombinatsioone – kasutati
mõnikord logogrammidena (seega tuli neid tõlgendada tervete
sõnadena, nagu nt tänapäeva hiina keeles), teinekord aga häälikuid
tähistavate foneetiliste sümbolitena. Mõningaid häälikuid tähistas mitu
märki. Oli sümboleid, mis iseenesest ei tundunudki midagi tähistavat,
vaid täpsustasid neile eelneva või järgneva sümboli tähendust ([---]
määratlevad asesõnad e klassifikaatorid).
Näiteks koos isikunimedega kasutati alati vertikaalset kiilukujulist märki,
jumalate nimedega tähekujulist märki ning kohanimedega veel
kolmandat sorti märki, kuid mitte alati.
19. Sumeri keele olemasolu avastamisest
Kiilkiri dešifreeriti põhimõtteliselt 1857. aastaks.
Mida rohkem tekste suudeti läbi lugeda, seda rohkem süvenes
teadlastes veendumus, et akadi kirjasüsteemi aluseks pidi olema mingi
vanem keeleline kihistus, mille olemasolu ei olnud keegi osanud
kahtlustada. Niisugusele järeldusele viis uurijaid asjaolu, et paljusid
märke kasutati nii ideogrammidena kui silpidena. Mõnikord tähistas
märk, mis tavaliselt tähendas härga, hoopis silpi, mida hääldati „gud“.
Teine märk, mis tähendas „eraldama“, oli mõnikord ka silp „tar“. „Suu“
oli mõnikord hoopis silp „ka“. Semi keeltes need sõnad nii ei kõlanud –
seal oli „härg“ „alp“, „eraldama“ „paras“ ja „suu“ „pu“. Selle
kirjasüsteemi algsed loojad pidid seega olema inimesed, kelle keeles
„härg“ oli „gud“, „eraldama“ „tar“ ja „suu“ „ka“.
20. Vastuseis mõttele, et semi keel ei olegi Lähis-Ida kõige vanem keel.
Euroopa juute oli alles õige veidi enne seda hakatud seostama
tsivilisatsioonile aluse pannud semi rahvastega ning see oli neile ka
austust ja lugupidamist juurde toonud.
21. Sumeri keelest
Ei kuulu ühtegi varem tuntud keelkonda, süntaks ebaharilik ja enamik
sõnu koosnes ühest silbist. Seetõttu oli selles keeles palju samakõlalisi
sõnu, mõnel juhul hääldati ühtemoodi tervelt kümmet sõna.
A – vesi, kanal, üleujutus, pisarad, sperma, järeltulija, isa
E – maja, tempel, maalapp
U – taim, köögivili, rohi, toit, leib, karjamaa, koorem, uni, tugev, võimas,
toitma, toetama
E (maja) + an (taevas) = Eanna ehk Taevane Maja (st Uruki Suure
Jumalanna tempel)
Lu (mees) + gal (suur) = Suur Mees (ülik või kuningas)
22. Märkide kasutus kaasajal:
nt lennuki märk
• Lennujaamas tähendab see saabumiste ja väljumiste ala
• Teeviidal näitab suunda lennujaama poole või hoiatab madalalt
lendavate lennukite eest
• Reklaamides tähistatakse sellega puhkusepakette või lihtsalt välisreise
• Kokkuvõttes: märgi tähendus võib ulatuda „lennukist“ kuni
„lendamise“, „puhkuse“ või „reisimiseni“ ja kahtlemata ka muude
nendega seotud mõisteteni.
23. Teooriad sumeri keele veidruse seletamiseks
• Kirja leiutajad tähendasid igast sõnast üles ainult esimese silbi
• Sumeri keel kui kreoolkeel, mis kujuneb siis, kui lapsed õpivad
esimese keelena ära pidžinkeele – eri keelte rääkijate baastasandil
suhtlemiseks nii-öelda kokku klopsitud keele, antud juhul Eridu, Uruki
ja nende ümbruse paljurahvuselise elanikkonna elementaarse
suhtluskeele. Seetõttu suhtutigi sellesse hiljem aupaklikult kui
tsivilisatsiooni rajajate keelde
24. Näited sumeri kirjamärkidest
Jalg – jalalaba, kõndimine, minemine, seismine, jalaga löömine jm
Toidukauss + pea = söömine
Naine + mägi (kolm väikest küngast) = algul võõramaine naine, hiljem
võõralt maalt pärit naisori
Karvane – pea, millel seisab püsti suur kahl juukseid
Naine – häbemekolmnurk
Mees – erekteerunud peenis
25.
26. Reaalsed sündmused, mis võisid anda tõuke
veeuputuse müüdi tekkimisele
• Lugu sellest, kuidas ujutati üle Pärsia laht, mis oli olnud kuiv jõesäng
kuni ajani, mil tõusev Araabia meri Hormuze väina kaljusest pinnast
üle uhkas. See pidi toimuma kusagil 10 000 aasta paiku eKr
• Vahemeri murdis läbi Bosporuse väina ja täitis veega praeguse Musta
mere, kus veel 7500 aasta eest oli üsna väike mageveejärv
27. Miks mesopotaamlaste arvates jumal
inimestele veeuputuse kaela saatis?
... maa üha laienes ja inimesi sai üha rohkem.
Maa möirgas nagu sõnn
ja nende lärm segas jumalat.
Enlil kuulis nende müra.
Ja ta pöördus suurte jumalate poole:
„Inimeste müra on läinud minule liiga kõvaks,
Nende lärmi käes ei saa ma magada.“
Ülim jumal Enlil otsustas inimkonna hävitada sellepärast, et ta ei
saanud magada. Eelnevalt püüdis ta inimestest mitmel muul moel
vabaneda, kuid edutult.
28. Veeuputuse tähtsusest mesopotaamlaste
maailmapildis
Sumerite jaoks tähistas veeuputus piiri, mis eraldas kirjaoskuse-eelset
aega sellest ajast, mil juba kirjutada osati – pärimusel põhinevat aega
ajaloolisest ajast.
Täpsemalt öeldes oli see kuristik, mis eraldas aega, mil kogu
Mesopotaamia järgis Uruki kultuurilist ja ideoloogilist eeskuju, sellele
ajale järgnenud perioodist, mil Mesopotaamia tasandiku lõunapoolses
osas asunud Sumeris tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis kõik arenesid
oma rada mööda.
Arheoloogilistest leidudest nähtub, et pöördelised muutused pidid
toimuma umbes 3000 aasta paiku eKr.
29. Uue ajastu algus
Suured Mehed ja kuningad: linnriigid
Tervest piirkonnast – Iraani, Süüria ja Anatoolia aladelt – kadusid Uruki
tüüpi linnad. Lõunapiirkonna keskustest eemale jäävates külades ja
linnades pöörduti tagasi varasema elulaadi juurde, toitu hakati
valmistama nii nagu vanasti, arvepidamisest loobuti, kirjatarkus
ununes. Uruki alade südames [---] kippus põllupidamine unarusse
jääma: viljaväljad rohtusid, muld sooldus. Eluiga lühenes drastiliselt.
Linnalisi asulaid jäeti maha, [---] Eanna monumentaalsed ehitised
lammutati ning nende asemele rajati terrassid ning kerged vaiadel
rooehitised.
Kõik märgid näitavad Uruki ideoloogia kokkuvarisemist – pooleldi
võrdõiguslik sotsiaalne süsteem ja käsupõhine templimajandus, mis
olid taganud kultuurilise domineerimise terveteks sajanditeks,
lagunesid. Põhjused: kuivem ja külmem kliima, võõraste sissetungid.
30. Sõdade mõjust ühiskonnale
Filmist „Kolmas mees“ on tuntud Orson Wellsi teravmeelne tõdemus:
Itaalia oli kolmkümmend aastat Borgiade võimu all; see oli sõdade,
terrori, mõrvade ja verevalamise aeg, kuid samal ajal töötasid seal
Michelangelo ja Leonardo da Vinci ning alguse sai renessanss. Šveits oli
täis vennalikku armastust, demokraatia ja rahu kestis seal viissada
aastat – ja mis oli selle tulemus? Kõigest käokell.
Kolmanda aastatuhande Mesopotaamias oli linnade vahel rivaalitsemist
ja konflikte, vennatapusõdu, kõigi võitlust kõigi vastu ülekaalu
saavutamise nimel; ka seal oli sõdu, terrorit, mõrvu ja verevalamist.
Kuid siiski laoti seal kivi kivi haaval üles meie tsivilisatsiooni alusmüür.
Mõne sajandiga arenesid välja niisugused linnriigid, nagu me neid
tunneme klassikalise ajastu Kreekast kuni tänapäevase Singapurini
välja.
31. Uue ajastu iseloomustus
Mõne sajandiga arenesid välja niisugused linnriigid, nagu me neid
tunneme klassikalise ajastu Kreekast kuni tänapäevase Singapurini
välja.
Templites teeninud preestrite asemel tõusid võimule sõjapealikud ja
kuningad, varem suhteliselt võrdsetel alustel toiminud religioosne
ühiskond jagunes rikaste ja vaeste, tugevate ja nõrkade klassiks. Kogu
selle arengu aluseks oli silmapaistvalt hästi organiseeritud, tõhus ja
suure tootlikkusega põllumajanduslik süsteem, mille jälgi on näha veel
nüüdki, 5000 aastat hiljem.
32. Sumerite ja semiitide omavahelistest suhetest
Üsna kindlasti räägiti seal juba aegade algusest peale nii sumeri kui
semi keelte hulka kuuluvat keelt, mis hiljem sai tuntuks akadi keele
nime all (kuid Akadi linna polnud III at eKr veel rajatud, mistõttu ei sobi
seda nimetust veel kasutada) ning nende keelte rääkijate omavaheline
läbisaamine ei olnud halvem kui suhted prantsuse, saksa, itaalia ja
romanši keele rääkijate vahel tänapäeva Šveitsis.
33. Kuidas saada teada, millist keelt rahvas
igapäevasuhtluses kasutas?
Nimede kaudu, mida toonased inimesed uhkusega oma pitsatitele ja
tekstidele talletasid.
Nimedeks olid enamasti lihtsad ja vagad fraasid. Nt
• „Enlil on mu jõud“
• „Mu jumal on end tõestanud“
34. Linnade ümbrus – tegevusvaldkonnad
[---] laiuvad puu- ja köögiviljaaiad, kus kasvatatakse puuvilja – õunu ja viinamarju
– , lina ja seesamit, millest saadakse kiudu ja õli, peale selle rohkelt köögivilja, sh
palju kaunvilja – ube, kikerherneid, kurki, küüslauku, porrulauku, läätsi,
lehtsalatit, sinepit, sibulat, naerist ja ürt-allikkerssi – , ning lisaks veel
mitmesuguseid ürte ja maitsetaimi, nagu koriander, köömen, münt ja
kadakamarjad.
Peetakse ka parte ja hanesid, nende mune ja liha tarvitatakse toiduks (mõnisada
aastat hiljem hakatakse pidama ka kanu, kes jõuavad siia Kagu-Aasiast);
kodulinnud askeldavad köögiviljapeenarde ümber ja otsivad toitu.
Siin-seal on üksikud puudesalud, kus kasvavad peamiselt datlipalmid, mille viljad
on menüüs olulisel kohal, näha on ka papleid, pajusid, tamariske ja kontpuid –
neid kasvatatakse puidu saamiseks, millest on alati nappus.
35. Arenenud kokakunst
Tippsaavutuseks tainas
Kui jahu on puhastatud, pehmenda seda piimaga, ja kui segu on veidi
paisunud, sõtku, lisades siqqu’t [kääritatud kalakastet] ja samidu’t
[sibulataolist taime], porrut ja küüslauku ning piisavalt piima ja õli, et
tainas pehme saaks. Sõtkudes pea tainast hoolikalt silmas. Jaga kahte
portsu: jäta pool kaussi, teisest poolest tee väike leib sepetu [midagi
krõbeda saia sarnast]
Teraviljaks peamiselt oder, vähem nisu (sobivus soolase pinnasega)
36. Jook – peamiselt õlu
Probleem saastunud veega (muide: igas majas olemas roiskvee
äravoolutorud!)
Õlu iga söögikorra ajal, ka osa teenijate palgast maksti vahel õlles
Õllesorte arvukalt, sordid eri kangusega, ja kuna humalat polnud,
maitsestati neid mitmesugusel viisil.
Kaasaegse eksperimendi tulemus meenutas pigem venelaste kalja kui
õlut – alkoholisisaldus 3,5 mahuprotsenti, „kuiv maitse, milles pole
vähimatki kibedust, üsna kange õunasiidri sarnane“
37. Joogilaul
Gakkuli vaat, gakkuli vaat! Gakkuli vaat, lamsare vaat!
Gakkuli vaat, mis teeb meil tuju heaks!
Lamsare vaat, mis teeb me südamel rõõmu!
Ugurbali kruus, maja uhkus! Caggubi kruus, see on õlut täis!
Amami kruus, mis toob meil õlut lamsare vaadist!
Ma keerlen ümber õllejärve ja tunnen end imehästi,
tunnen end imehästi, kui joon õlut ja olen õndsalikus meeleolus,
Kui ma joon alkoholi ja olen ülevas meeleolus.
Rõõmsa südame ja rahuloleva maksaga,
mu süda on rõõmu täis!
38. Linnaümbrus
Mõne miili kaugusel linnast lõpevad haritud põllud ja algab suur stepp [---]. Seda
ala nimetatakse sumeri keeles edin’iks ja nii mõnedki arvavad, et just selle sõna
järgi on nime saanud piiblist tuntud Aadama ja Eeva aed. Siin karjatatakse loomi
ja peetakse jahti paljudele ulukitele [---]. Kuid siin varitsevad ka mitmed ohud –
mööda seda metsikut ala luusivad ringi lõvid ja gepardid, šaakalid ja hundid.
Stepi väärtuslikkus: loomade karjatamiseks sobilikeks maadest [---] rohkem
puudus kui põllumaast, mis oli inimeste rajatud ning karjamaade pärast käis palju
ägedam võitlus.
Ülekarjatamise oht: kui kari on stepis loodusliku taimkatte hävitanud, ei saa seda
maad enam muul moel kasutada, kui sinna tuleb põllud rajada. Ja nii võivad kaks
linna, mis algselt olid teineteisest piisavalt kaugel, ühel hetkel olla tülis, ja seda
mitte põllumaa, vaid karjakasvatuseks kasutatavate stepialade pärast.
39. Kodusõdade aeg
Kiš langes ja kuningriik viidi Eannasse [st Urukisse] ...
Siis Unug [Uruk] langes ja kuningriik viidi Uri...
Siis Ur langes ja kuningriik viidi Awani...
Siis Awan langes ja kuningriik viidi Kiši...
Siis Kiš langes ja kuningriik viidi Hamazi...
Siis Hamaz langes ja kuningriik viidi Unugi...
Siis Unug langes ja kuningriik viidi Urimi...
Siis Urim langes ja kuningriik viidi Adabi...
Siis Adab langes ja kuningriik viidi Marisse...
Siis Mari langes ja kuningriik viidi Kiši...
Siis Kiš langes ja kuningriik viidi Akšaki...
Siis Akšak langes ja kuningriik viidi Kiši...
Siis Kiš langes ja kuningriik viidi Unugi...