Ülevaade Prantsuse revolutsiooni sündmustest

1. Suur Prantsuse revolutsioon
1789-1799

2. Oluline on teema lõpuks teada
• Prantsuse revolutsiooni põhjuseid
• Tähtsamaid revolutsiooni ajal käibele tulnud
mõisteid, mida kasutatakse tänapäevani
• Tunda kuulsamaid revolutsiooni ajal
tegutsenud isikuid (nimi + mida tegi)
• Revolutsiooni tagajärgi, mis mõjutasid
järeltulevaid põlvkondi ja sajandeid

3. Kriis XVIII sajandi Prantsusmaal
• Majanduslik kriis
– Riigivõlad
– Tühi riigikassa
– Kuningaperekond ja õukond raiskavad raha
• Ühiskondlik kriis
– III seisuse olukord
– Ideed inimõigusest ja õiglasest riigikorraldusest

4. Generaalstaadid
• I seisus – vaimulikud – 300 saadikut – 1 hääl
• II seisus – aadlikud – 300 saadikut – 1 hääl
• III seisus – lihtrahvas – 600 saadikut – 1 hääl
• III seisuse rahulolematus

5. Revolutsiooni algus
• Uue hääletamiskorra nõudmine
• III seisuse esindus kuulutab end Rahvuskoguks
• Osa vaimulikke ja aadlikke ühineb
Rahvuskoguga – Asutava Kogu teke
– Eesmärk töötada välja põhiseadus
• Pariisi elanikud vallutavad Bastille kindluse
– 14. juuli 1789 loetakse Prantsuse revolutsiooni
alguskuupäevaks

6. Paaristöö
Pinginaabrid moodustavad paarid
Tööl on 3 etappi

7. I etapp
• Iga õpilane loeb teksti läbi – lk 78 õpikus
• Koosta individuaalselt intervjuu küsimused
(3-6), mille vastused annavad kokku teksti
kontsentraadi (põhiline iva)

8. II etapp
• Intervjueeritav (pinginaaber) vastab nendele
küsimustele teksti alusel. Küsija paneb vastuse
märksõnad kirja
• Teine paariline küsib oma küsimused ja paneb
vastuse märksõnad kirja

9. III etapp
• Leia lähikonnast uus paariline (nt selja tagant)
ja igaüks räägib oma esimese partneri räägitud
jutu uuele paarilisele

10. Revolutsioonilised ümberkorraldused
1789-1790
• Kuningas peab tunnistama revolutsionääride
õigusi
• Asutav Kogu kaotab seisuslikud privileegid.
• Võetakse vastu “Inimese ja kodaniku õiguste
deklaratsioon “
• Kirikumaade riigistamine
• Aadliseisuse kaotamine

11. “Inimese ja kodaniku
õiguste deklaratsioon”
•Inimesed sünnivad ja
elavad vabana ja
õiguslikult võrdsena.
Ühiskondlikud erinevused
võivad rajaneda vaid
ühiskasul.
• Iga poliitilise liidu
eesmärk on inimese
loomulike ja
võõrandamatute õiguste
kaitsmine. Need õigused
on vabadus, omand,
julgeolek ja vastupanu
rõhumisele
•Vabadus seisneb õiguses
teha kõike, mis ei kahjusta
teisi

12. Revolutsioon 1791 - 1792
• Loodi I põhiseadus – kehtestati uueks riigikorraks
konstitutsiooniline monarhia
• Seadusandlik võim – Seadusandlik Kogu
• Täidesaatev võim – kuningal
• Kohtuvõim – eraldati kohus

13. Seadusandliku kogu saadikud jagunesid kolme
suuremasse rühma
Jakobiinid Soo Monarhistid
Nõudsid
pidevalt uusi
muutusi ja
kuningavõimu
veelgi suuremat
piiramist
Siia kuulusid
need saadikud,
kes ei suutnud
ennast
poliitiliselt
määratleda,
toetasid kord
jakobiine, kord
monarhiste
Kuningavõimu
pooldajad

14. 1791. aasta lõpu sündmused
• Kuningas üritas koos perekonnaga Prantsusmaalt
põgenenda, kuid see katse nurjus. Kuninga suhtes
muututakse vaenulikuks
• Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale
• “Isamaa on hädaohus” – tuhanded astuvad
sõjaväkke vabatahtlikult. Umbes sel ajal tekib ka
populaarne laul “Marseljees,” millest hiljem saab
Prantsusmaa hümn
• 1792 august kuninga kukutamine ja vangistamine.

15. 1792 – 1799 – Prantsusmaa I vabariik
Revolutsiooniline vabariik

16. I vabariik Prantsusmaal
• Uus rahvaesindus ehk parlament kannab nime
Rahvuskonvent
• 22. september 1792 – kuulutatakse
Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema
pooldajatel ei ole riigis enam mingit võimu.

17. Rahvuskonvendi jagunemine 1792
760
saadikut
kokku
Jakobiinid (käisid koos
Püha Jakobi kloostris,
esindasid
väikekodanluse huve)
Soo – saadikud, kes ei
suutnud ennast
poliitiliselt määratleda
Žirondiinid (jakobiinid,
kes pärinesid Gironde
maakonnast , esindasid
jõukama haritlaskonna
ja kodanluse huve)

18. Prantsuse vabariigis kaks
konkureerivat poliitilist suunda
Jakobiinid – äärmuslik
poliitiline jõud, kes
soovib
revolutsioonilist
tegevust jätkata.
Žirondiinid – liberaalse
poliitika pooldajad.
Soovivad leida
kompromisse, et
revolutsiooniline
tegevus lõpetada.

19. 21. jaanuar 1793 – giljotineeriti
Louis XVI e Louis Capet

20. 1793 – raske aasta noorele
vabariigile
Kevadel Vendées
rojalistide ehk
kuningavõimu pooldajate
mäss
Prantsusmaale
kuulutavad sõja Austria,
Preisimaa, Inglismaa,
Hispaania, Holland –
“Prantsuse kuninga
küsimus on kõikide
kuningate küsimus”
Moodustatakse
Rahvapäästekomitee,
mille juhiks sai
George Danton

21. Jakobiinide võimuletulek
• 1793 mai – juuni –
žirondiinid kukutatakse
võimult rahvaülestõusu
tulemusena ning võim
läheb nende endistele
kaasvõitlejatele
jakobiinidele.
• Algab ka žirondiinide
hukkamine
Mässavad
rojalistid
Võõrvägede
sissetung
Prantsuse
vabariiki
ähvardavad
ohud

22. 1793 juuli – 1794 jakobiinide diktatuuri
aeg
Diktatuur
Võim riigis
koondub kitsa
inimeste grupi
kätte
Võimuesindajate
piiramatud
volitused
Poliitiliste
vastaste
hävitamine ja
karistamine

23. Diktatuuri aeg
• 14. juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean
Paul Marat. Jakobiinid kutsusid üles selle mõrva
eest kätte maksma
• Rahvapäästekomitee etteotsa sai
advokaadiharidusega Maximilian Robespierre, kes
oli kõigi suhtes sallimatu.
• Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata
hulgaliselt oma poliitilisi vastaseid – puhkeb
piiramatu terror.
• Sellel perioodil hukati ca 50 000 inimest, kellest
enamus pärines lihtrahva hulgast

24. Jakobiinide terrori käigus hukati üle
50 000 inimese.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
III seisus
Aadel
Vaimulikkond

25. Jean Paul Marat tapmine Charlotte Corday poolt on
inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke

26. Maximilien
François Marie
Isidore de
Robespierre
Temast sai jakobiinide
võimuletuleku järel
Rahvapäästekomitee liider.
“Isamaa jaoks pole tehtud
küllalt, kui pole tehtud kõik.”

27. Giljotiin – mehaaniline tapamasin, mis
muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks

28. Terrori ja diktatuuri lõpp
• Robespierre laskis hukata ka oma lähimad
võitluskaaslased Nt: G. Danton.
• 1793 giljotineeriti ka Marie Antoinette
• Rahva seas ja Rahvuskonvendis süvenes
rahulolematus Robespierre ja tema lähikondlaste
võimuga.
• 27. juuli 1794 (vabariigi II aastapäeval) –
Robespierre ja tema lähikondlased arreteeriti –
hüüded “Kadugu türann” ning hukati järgmisel
päeval

29. Robespierre’i arreteerimine

30. Robespierre’i hukkamine

31. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp
1796 - 1799
• Rahvuskonvendis said peale terrori lõppu võimule
jakobiinide vastased, keda on poliitiliselt raske
määratleda. Tegu oli inimestega, kes olid revolutsiooni
ajal rikastunud ning ei soovinud nüüd, et miski nende
varanduslikku või muud positsiooni ohustaks.
• 1795 võeti vastu uus põhiseadus, millega Prantsusmaa
jäi vabariigiks. Seadusandlikku võimu teostas
Seadusandlik Korpus, valitsus kandis nime
Direktoorium.
• 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon
Bonaparte, mida peetakse vabariigi lõpuks – algas
konsulaadi ajastu.

32. Revolutsiooni tagajärjed
POSITIIVSED
• monarhia kaotamine
• feodaalkorra hävimine
• vabariigi loomine
• inimesed võrdsed
seaduse ees
• eraomandi puutumatus
• rahvustunde tõus
NEGATIIVSED
• liigne terror
• Mõistuse kultus
• uus ajaarvamine

33. Tähtsad poliitilised mõisted
• vasakpoolne
• parempoolne
• liberaalne
• radikaalne
• konservatiivne

34. Revolutsiooni kulg tõusvas
joones
Jakobiinide
diktaktuur
Feodaalkoor-
miste kaota-
mine

vabariik
Konstitut-
siooniline
monarhia
Seisuste
kaotamine