1. MEEDIAÕPETUS
10. klass
Meedia olemus ja funktsioonid ühiskonnas
Meediakanalid Eestis
Ajakirjaniku töö
Ajaleht

2. Kursusehinde kujunemine
Aasta lõpuks vähemalt 6 hinnet:
1. ettekanne meediumi(te)st
2. kodune meediaanalüüs
3. artikkel pildiga
4. sõbra artikli analüüs
5.-6. Kontrolltööd
Mida hinnatakse:
- sisuline kvaliteet (teema olulisus, teksti huvitavus, paikapidavus, uudsus)
- teostuse kvaliteet (nõuete täitmine, õigekeelsus, kujundus)
- tähtajast kinnipidamine

3. Mis on meedia?
MEEDIA

4. Millega tegeleb meedia?
Kommunikatsioon
Meil tuleb pidevalt suhelda
21. sajandil eriti suures mahus
infoühiskond
Meediumid (vahendajad)
Teabelevivahendid, mis edastavad informatsiooni
Ajaleht, ajakiri, raadio, TV, internet...
Auditoorium
Meediaks peetakse üldiselt paljudeni ulatuvat teabelevi vahendit.
See hulk inimesi, kelleni mingi meedium ulatub, on auditoorium.

5. Meedia funktsioonid
ühiskonnas
Funktsioon – roll, ülesanne, eesmärk, otstarve
Pakkuda teavet, olulist informatsiooni
1. Informeerimine
Vahendada seisukohti ja arvamusi
2. Korraldamine Mõjutada institutsioonide tegevust
Kujundada väärtushinnanguid ja käitumisviise
3. Väärtuste kujundamine
Kujundada avalikku arvamust
4. Meelelahutus Vahendada teadmisi
Pakkuda meelelahutust

6. Informeerimine
Uudislik ja praktiline teave, teadmiste
vahendamine
+ Turvatunne - omades teadmisi saab olukorda
hinnata ja mingil määral tulevikku ennustada
+ Info = võim (?)
– Negatiivsed (näiteks ärritavad, vägivaldsed)
uudised on meeldejäävamad
– Sõltuvus meediast

7. Korraldamine
Meedia toob inimesi kokku, ühendab, teavitab
+ Saab luua ühise aluse edasiseks
tegutsemiseks (küünarnukitunne)
+ Edastatakse nt seadusemuudatusi -inimesed ja
organisatsioonid saavad oma elu planeerida
+ Mobiliseerib
- Saab inimeste tähelepanu “üles kütta” ja sellega
tähelepanu tegelikult probleemilt eemale juhtida

8. Korraldamine
+ Ühiskonna väärtushinnangud
+ Üldised käitumisnormid
sotsialiseerimine
ühtlustamine ehk standardiseerimine
+ Kultuuri järjepidavus
+ Eri gruppide sidumine (integreerimine)
– Mis siis kui edastab nö “valesid väärtusi”?

9. Meelelahutus
+ Toob inimesed rutiinist välja, lõõgastab ja aitab
puhata
+ Kaasaelamine
üksinduse peletaja
emotsionaalne kompensatsioon
+ Mängulõbu
+ Esteetiline nauding
– Meedia kollastumine – kas on võimalik liigne
meelelahutuslikkus?

10. Ajakirjandus Eestis
λ
Sõnavabadus alates 1990
λ
Järjest rohkem eraõiguslikke väljaandeid (suureneb
meediafirmade mõju, väheneb monopolioht)
λ
Konkurents turuosale - auditoorium kui “toode”
λ
Suurimad meediafirmad Eestis: AS Eesti Meedia ja AS
Ekspress grupp
λ
Eesti Ajakirjanike Liit (1919)
λ
Eesti Ajalehtede Liit (1990)
λ
Eesti Ringhäälingute Liit (1992)
λ
Ringhäälingunõukogu

11. Trükiajakirjandus e press
λ
Eestis alates 17. saj.
λ
Ajalehed (ilmub väh. 1 kord nädalas)
Liigitamine
ilmumissagedus: päevaleht, nädalaleht
levik: piirkondlik, üleriigiline
käsitluslaad: kvaliteetleht, tabloid
λ
Ajakirjad (ilmub harvem, on mahukam)
Liigitamine
ilmumissagedus: kord kuus, kvartalis, nädalas jne
suunitlus: üldloetav (Kroonika), sotsiaalne suunitlus (Kaalujälgijad),
temaatiline suunitlus (Eesti Loodus)
käsitluslaad: kõigile mõistetav (Kodutohter), spetsiifiline (Eesti Arst)

12. Raadio
(“ringhääling”, saksa rundfunk)
λ
Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväeline
kasutus I Maailmasõjas)
λ
Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastal
λ
Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline,
regionaalne, kohalik)
λ
Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus,
Star FM jne.)
λ
Eraraadiod on Eestis ainult regionaalsed ja kohalikud

13. Televisioon
(eesti keeles 1926, enne seda “kaugnägemine”)
λ
Maailma kõige populaarsem meedium alates 1950. aastatest
λ
Keerukam ja kulukam kui raadio, kuid mõjuvam
λ
AK alustas igakuise saatena 1957. aastal
λ
Jaguneb: avalik-õiguslik ja eraõiguslik
λ
Alates 1. juulist 2011 Eestis üleni digitaalne
λ
Seetõttu kanaleid rohkem ja kättesaadavus parem

14. Uus meedia
peamiselt internet
λ
Tähendas algselt (1980. aastatel) eraraadiot ja -televisiooni
λ
Trükiväljaannete võrguversioonid
λ
Iseseisvad võrguväljaanded (ajakirjad jne)
λ
Ajakirjandusprofiiliga internetiportaalid: meelelahutus
(rate.ee), uudised (delfi.ee), huvipõhised (ekspressauto.ee)
λ
Ajaveeb e. blogid e. personaalsed internetipäevikud
(potentsiaalne ajakirjanduslik infoallikas)