Se ha denunciado esta presentación.
Utilizamos tu perfil de LinkedIn y tus datos de actividad para personalizar los anuncios y mostrarte publicidad más relevante. Puedes cambiar tus preferencias de publicidad en cualquier momento.
Kalade tunnused         VII klass   Koostas Hille Arumäe       VG 2012012
Kalade mitmekesisus1. Sõõrsuud – silmud ja sutid2. Kõhrkalad – haid ja raid3. Luukalad – karpkala, ahven95% kalaliikidest ...
Kala kohastumised eluks vees• Uimed – ujumiseks• Luulised soomused ja lima - kaitseks• Lõpused – hingamiseks• Voolujooneli...
Kala välisehitus      soomusedPEA              KERE
Röövkalad•   Koha•   Põhitoiduks on kalad•   Suured lõualuud ja teravad hambad•   Haug
Lepiskalad• Särg, latikas• Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja  veetaimed• Torujas suu ja hambad väikesed• Roosärje põhito...
Mageveekalad• Säga võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda  kuni 300 kg.• Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu,  k...
Säga    (Silurus glanis)Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg
Merekalad• Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest  elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel  põhjal.• Le...
Lest e kammeljas       Platichthys flesus trachurus• Ei kuulu kooduskaitse alla.               Püük  on keelatud 1. veebru...
Siirdekalad• Angerja emaskalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja  paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemak...
Angerjas          Anguilla anguilla (L.)• Pole looduskaitsealune liik• Alammõõt angerjate püüdmisel merest on  45 cm, sise...
Riimveekalad        • Riimvesi on          vähesoolane          merevesi, kus elavad        • ahven, haug,          hõbeko...
Kalade elu mõjutavad vee omadused•   Vee soolsus•   Vee voolukiirus•   Veekogu põhjastruktuur•   Veetaimestik•   Vee tempe...
Kalade tähtsus• Lüliks toiduahelas.• Inimesele toiduks.• Suurendavad looduslikku mitmekesisust.• Kalarasv ravimitööstuses ...
Kalastikku ohustavad• Ülemäärane väljapüük.• Püük valel ajal.• Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama  väljaspoole oma...
Kalakaitsetegeleb ohustatud kalaliikide kaitsegaja kalavaru kaitsega.•Alammõõt – püüda lubatud kala Ahvena alammõõt on 16 ...
Ohustatud kalaliikide kaitse•   Kalakaitseseadus•   Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi.•   Antakse välja püügiluba...
Kasutatud allikad• A. Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011• Kalade alammõõdud  http://www.envir.ee/or...
Próxima SlideShare
Cargando en…5
×

Kalade tunnused

5.259 visualizaciones

Publicado el

Publicado en: Educación
  • Sé el primero en comentar

  • Sé el primero en recomendar esto

Kalade tunnused

  1. 1. Kalade tunnused VII klass Koostas Hille Arumäe VG 2012012
  2. 2. Kalade mitmekesisus1. Sõõrsuud – silmud ja sutid2. Kõhrkalad – haid ja raid3. Luukalad – karpkala, ahven95% kalaliikidest on luukalad
  3. 3. Kala kohastumised eluks vees• Uimed – ujumiseks• Luulised soomused ja lima - kaitseks• Lõpused – hingamiseks• Voolujooneline keha – kergem liikuda• Küljejoon – meeleelund vee võngete tajumiseks• Ujupõis – gaasidega täisetud elund ujuvuse reguleerimiseks• Kaitsevärvus – selg tume, kõht hele
  4. 4. Kala välisehitus soomusedPEA KERE
  5. 5. Röövkalad• Koha• Põhitoiduks on kalad• Suured lõualuud ja teravad hambad• Haug
  6. 6. Lepiskalad• Särg, latikas• Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja veetaimed• Torujas suu ja hambad väikesed• Roosärje põhitoiduks on ainult veetaimed
  7. 7. Mageveekalad• Säga võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kg.• Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu, konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi.• Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste vastsele koorumiseni valvab• Eriti ohustatud liigina kuulub säga I kaitse- kategooriasse, kelle kohta Eestis kehtib täielik püügikeeld. Kahju hüvitamise määr ühe isendi kohta on 192 eurot.
  8. 8. Säga (Silurus glanis)Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg
  9. 9. Merekalad• Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal.• Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga, toitub limustest ja väikestest kaladest.• Kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm pikk ja 1,305 kg raske.• Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
  10. 10. Lest e kammeljas Platichthys flesus trachurus• Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini.
  11. 11. Siirdekalad• Angerja emaskalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks.• Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel Sargasso meres. Angerjad koevad vaid üks kord elus.• 75 mm pikkused vastsed triivivad 2,5...3 aastaga Euroopa läänerannikule kus moonduvad klaasangerjateks.• Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee- elu järel. Läänemeres elavad peamiselt emased angerjad.• Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas.• Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest.
  12. 12. Angerjas Anguilla anguilla (L.)• Pole looduskaitsealune liik• Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm.
  13. 13. Riimveekalad • Riimvesi on vähesoolane merevesi, kus elavad • ahven, haug, hõbekoger
  14. 14. Kalade elu mõjutavad vee omadused• Vee soolsus• Vee voolukiirus• Veekogu põhjastruktuur• Veetaimestik• Vee temperatuur• Vee hapnikusisaldus
  15. 15. Kalade tähtsus• Lüliks toiduahelas.• Inimesele toiduks.• Suurendavad looduslikku mitmekesisust.• Kalarasv ravimitööstuses – vajalik närvisüsteemi, aju ja nägemise arenguks, väldib veresoonkonna ning liigesehaigusi.• Tööstuslik tooraine liimi, väetiste, loomasööda tootmiseks.• Teaduslike katsete läbiviimiseks.• Ilukalad akvaariumis.
  16. 16. Kalastikku ohustavad• Ülemäärane väljapüük.• Püük valel ajal.• Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama väljaspoole oma looduslikku levilat,nt Eestis Kaug-Ida unimudil Foto Tiit Hunt
  17. 17. Kalakaitsetegeleb ohustatud kalaliikide kaitsegaja kalavaru kaitsega.•Alammõõt – püüda lubatud kala Ahvena alammõõt on 16 cmlühim pikkus.•Looduskaitse•Püüginormid e kalapüügikvoodid•Reostus (veeõitseng, raskmetallid)•Tõkked jõgedel (paisud) – kalatrepid Pildil on Pärnu jõel olev kalatrepp. foto: Henn Soodla, Pärnu Postimees
  18. 18. Ohustatud kalaliikide kaitse• Kalakaitseseadus• Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi.• Antakse välja püügilubasid.• Käsiõngega võivad kala püüda kõik.• Spinningupüügiks on vaja püügiluba, mis väljastatakse pärast vastava eksami sooritamist.
  19. 19. Kasutatud allikad• A. Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011• Kalade alammõõdud http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=257328/Kalad• Kalapüügi eeskirjad, 2010. Kalastusinfo.ee http://www.kalastusinfo.ee/sisu/harrastuspyyk/kalapyygieeskiri.phpFotod:Looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/7188Krissu7 http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDkzODUsMyxLcmlzc3U3LDE/veeloom http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3MjE2OTAsMCwwLDE/Jagdhof fishing www.jagdhof.eehttp://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=2109&lang=5

×