1. Kalade kokkuv õ te Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed ( Actinopterygii ), mis varem kandis nimetust klass Luukalad . Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki

3. Kalad Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm.

13. Välimus

28. Mis kala see on

29. Mis kala see on

30. Koger

34. Kõhrkalu