1. MESI MEIE LAUAL
Koostas:
Monika Avalaid
TLU
EKK 2kõ

2. Mesinduse ajaloost
 Kõige vanem
meehankimise viis -
meejaht (~20 000 a.
tagasi pärit kalju-
joonised Ida-
Hispaanias)
 Metsmesinduse areng –
inimeste rajatud
mesipuud
 Tarumesinduse teke
(u 2000 e Kr valmistati
mesitarusid savist ja
vitstest)

3.  1792.a konstrueeriti raamattaru - Šveitsi mesinik Francois
Huber
 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses -
Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja
otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui
vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle
taruvaiguga)
 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine –
Saksa mesinik Johannes Mehring
 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos –
Austria-Ungari armee major Francesco de Hruschka (mee
eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel)

4. Mesindus meie aladel
 Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi
 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema
metsmesinduselt pakktarumesindusele
 1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis – Jüri
kihelkonna pastor Anton Thor Helle
 Raamtarude kasutuselevõtt Vana-Kuuste Põllumajanduse
Instituudi mesilas 1834-1839
 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine
(kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.)
 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet
 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi
19000 inimest.
 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile
 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000-ni

5. Fakte mesindusest.
 2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000
tonni.
 Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka,
Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tšehhi.
 2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud mesi vaid 45,9% EL elanike
poolt tarbitavast meekogusest.
 Puudu jääv mesi imporditakse Argentiinast, Mehhikost ja Hiinast (Eestis
150-230 tonni peamiselt odavamast hinnaklassist)
 2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit
mesilasperet.
 Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.18-30 kg.
 Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni
mett.
 Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett

6. MEEST…  Mesi on väärtuslik toidu- ja
raviaine, mis koosneb
(70-80 %) organismi poolt
kergesti omastatavast puuvilja
-ja viinamarja suhkrust.
 Mee põhikomponendiks on
nektar.
 1kg mett annab 3150 kalorit.
 Väärtuslike koostisosadena on
mees inimorganismile vajalikud
mineraalained, fermendid ja
mitmeid vitamiine.
 Mee väärtuslikuks omaduseks
on ka bakterisiidsus, mille tõttu
teda kasutatakse kui
ravivahendit.

7. Mee erinevused
 Eristatakse tehis-, suhkru- ja looduslikku mett.
 Meed erinevad üksteisest kvaliteedi, käitlemise ja
raviomaduste poolest.
 Mee maitset ja omadusi mõjutavad korjemaa, aastaaeg,
mesilaste tõug ja mesilasperede tugevus.
 Mee liigitus käitlemisviisi järgi: vurrimesi, pressitud mesi,
nõrutatud mesi, kärjemesi, kärjetükkidega mesi, kreemjas
mesi, filtreeritud mesi.
 Mee värvus varieerub peaaegu värvusetust kuni tume-
pruunini. Mee konsistents võib olla vedel või viskoosne ning
osaliselt või täielikult kristalliseerunud.
 Veel eristatakse erinevate taimede mett (100% üht liiki
taimede mett Eestis pole võimalik toota, meepurgi sildil
viide mõnele taimele näitab selle taime õietolmu ülekaalu
mees …)

8.  Naturaalne kuumutamata mesi seismisel kristalliseerub
sõltuvalt meeliigist kuni 6 nädala jooksul (kõige kiiremini
13-14˚ juures).
 Meekristalli struktuur hakkab lagunema ja mee kvaliteet
langema 40˚ juures. (Ülekuumutatud mesi võib vedelas
olekus seista pikka aega.)
 60˚ juures kaotab mesi umbes poole oma bioloogilisest
aktiivsusest 4,5 tunni jooksul.
 Mett saab vajadusel sulatada ≤40˚ veega täidetud nõus.
Vedeldumine toimub 3-4 päevaga, kord juba sulatatud
mesi kristalliseerub uuesti aeglasemalt.
 Kreemja mee saamiseks lõhutakse mee kristalliline
struktuur mehhaaniliselt segamise teel.

9. Mee koostis:
 Nektar
 Õietolm
 Süsivesikud (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos)81,3%
 Valgud 0,4-0,8%
 Mikroelemendid (Fe, Cu)
 Orgaanilised happed (aminohapped, õun- ja sidrunhapped)
 Fermendid e. ensüümid (katalaas, invertaas, diastaas)
 Mineraalained (K, NA)
 Vitamiinid(B2, PP, C, B6, H, K, E)
 Aromaatsed ühendid
 Värvained

10. Mee kvaliteedi olulised näitajad:
•HMF e.
hüdroksümetüülfurfuraal
(fruktoosi laguprodukt mis
tekib kuumutamisel)
•Diastaasi arv -
maksimaalne ensüümi
sisaldus on värskes
kuumutamata mees.
•Niiskusesisaldus, mis ei
tohi ületada 20%
(suurema niiskuse-
sisaldusega mesi läheb
käärima).

11. Mee tootmine
http://www.youtube.com/watch?v=Q2C_Fv3DtwA&feature=p
layer_embedded#

12. Mee ostmisel tuleb jälgida:
 Mee kvaliteeti!
 Mee päritolu! Eesti mesi, nagu ka
ülejäänud põhjamaade mesi on hinnatud
kogu maailmas oma väga kõrge kvaliteedi
tõttu.
 Kaubanduses müügilolev “kodumaine”
mesi võib sisaldada importmett.
 Oma lähipiirkonnast kogutud mett
omastab inimorganism kõige paremini!

13. MEE SÄILITAMINE
 Mee säilitamine sõltub kvaliteedist.
 Mesi säilib korralike tingimuste juures aastaid.
 Mee säilitisnõu peab olema hermeetiliselt suletav
(mesi imab endasse niiskust ja sealjuures ka aroome
ning maitseid) klaasist, glasuuritud savist või
toiduplastikust.
 Rauast ja tsingist nõudes on keelatud mee
hoiustamine - tekivad mürgised ühendid.
 Nagu kuumutamine nii ka külmutamine vähendab
mee kvaliteeti (hävinevad aminohapped ja vitamiinid)
 Kõige paremini säilitab mesi omadused kuivas ja
pimedas, õhutemperatuuril 4-8˚, sellistes tingimustes
langeb mee bioloogiline aktiivsus 50% võrra alles 20
aasta jooksul.

14. Kasutatud materjal:
 “Eesti meeraamat” Tiina Tammet Tln.2007
 http://mesindus.ee/
 http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/mesindus/
 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=711581
 http://www.hot.ee/metsamesi/Ostmine.htm
 http://mesindus.ee/files/Mee_kvaliteedi_uuring_2006_Aruanne_08.2006.pdf
 http://nammy.pbworks.com/Mesi