Avatud mereääre linnafoorum: uus Vanasadam. Linnafoorum toimus 10.-11. oktoober 2017 Tallinna Sadamas.

1. MEREÄÄRE VISIOON
2020 2030 2050 2100
KOOSTAJAD:
Siiri Vallner, Indrek Peil
Toomas Paaver, Kristel Niisuke
Töögrupp:
Endrik Mänd, Jaak-Adam Looveer,
Tiit Sild, Marek Rannala, Renee Puusepp, Ülar Mark,
Raul Järg, Katrin Koov, Elo Kiivet, Grete Arro jt
SISUKORD:
DISKUSSIOON
(Linnafoorumi 2016 kokkuvõte)
Tallinna elemendid:
1 Tegelikkus ja visioon
2 Rannajoone topograafia
3 Dominandid ja reserveeringud
4 Sadam kesklinnas
Regulaarlinn:
5 Linnaehituslik võrdlus 1600 x 1600 m
6 Avamine: väravad territooriumile ja uute ühenduste tihedus
7 Avaliku ruumi struktuuri elemendid I
8 Avaliku ruumi struktuuri elemendid II
9 Tänavaruumi manuaal: illustratsioon
10 Tänavaruumi manuaal: illustratsioon
VISIOON
1/3 Visiooni kaart
2/3 Tänavakoridoride tüübid ja laiused
3/3 Ruumi jagunemise arvutused

2. DISKUSSIOON(Tallinna mereääre Linnafoorumi 2016 kokkuvõte)

3. ÜLESANDE PÜSTITUS
Tallinna kesklinna ühendamine merega on keskseks
eesmärgiks juba kaua. Konkreetseid samme on olnud
vähe. Kesklinna ja mere vahele jääva ala kohta on
puudunud terviklik visioon.
Tallinna suurimaks seni välja arendamata väärtuseks
on mereäärse kesklinna võimalus. Käsitletavad uued
kesklinna asumid külgnevad ühelt poolt praeguse
Kesklinna, Vanalinna ja Kalamajaga, teiselt poolt mere,
vanasadama ja Tallinnale iseloomuliku vaheldusrikka
rannajoonega.
Ajalooliselt oli mereäär suletud territoorium. Osalt
seetõttu on ta jäänud ka senini marginaalseks ja siinsed
arendused kas äärelinlikuks või juhuslikuks. Senised
detailplaneeringud ei ole lähtunud suuremast eesmärgist
tuua kesklinn mereni või ei ole seda tehtud järjepidavalt
ja koordineeritult.
Piirkonnal puudub terviklik hoonestuse ja
tänavatevõrgu kava ning kehtiv ja osapooltele üheselt
mõistetav linnaehituslik reeglistik. Olukorra linnapoolset
koordineerimist raskendab asjaolu, et suurem osa maast
ei kuulu linnale. Maaomandite piirid on linnalikult
liigendamata ja ka omanike jaoks juhuslike
juurdepääsuvõimalustega.
Hiljuti taaskäivitunud ehitusbuum hõlmab seekord
linnalähedaste suburbiate asemel eelkõige just
Rotermanni, Vanasadama, Kalaranna ja Kalamaja
piirkondi, kus praegu on üle 40 aktiivse ehitusplatsi.
Arendamine toimub ühtse koordineerimiseta ning
enamasti moraalselt aegunud ja piiratud ulatusega
detailplaneeringute alusel. Uusi kesklinnalikke asumeid
aga selliselt planeerida ja arendada ei ole võimalik.
Hoogustunud ehitamine võimendab ja toob seni
peamiselt erialaringkondades teadvustatud probleemi
esile ka tegelikus linnaruumis. Seetõttu on tekkinud
osapooltel viimaks tõsine huvi asuda sisulisi ja
konkreetseid lahendusi otsima.
Reageerida operatiivselt tekkinud väljakutsele ja
uutele võimalustele mitmeplaanilise, tervikliku ja
kujundlikult selge tulevikupildi - visiooniga.
Lähtudes tulevikupildi visandist (visioon) tuua
tähtsuse järjekorras välja kõige olulisem, et vältida
edaspidi suuri ja ilmseid linnaehitusikke vigu.
Visioon peab olema tulevikkunägev ja fokusseeritud.
Visioon peab olema paindlik, kohandatav ja koheselt
linna olulisi tulevikusuundumusi selgitav.
Visiooni alusel saab algatada ulatusliku ja kõiki
osapooli haarava diskussiooni linna mereäärse ala
tuleviku üle.
Luua esmased eeldused kõigi aegunud
(mittekesklinnalike) detailplaneeringute tühistamiseks
Luua esmased eeldused aegunud teeprojektide
asendamiseks või ümberprojekteerimiseks lähtudes
kaasaegsete kesklinlike linnatänavate projekteerimise
parimatest kogemustest ja juhendmaterjalidest.
Tekitada uus taustsüsteem kaasaegsete ja Tallinna
linnaruumist lähtuvate linnaehituslike ideede otsimisele.
Visioon väljandab linna uut selgemat rolli piirkonna
arengu suunamisel.
VISIOONI EESMÄRGID
1.
2.
3.
4.
5.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.

4. ? ?
PRAEGUNE OLUKORD:
ERAMAA
LINNAMAA
RIIGIMAA
Väljakujunenud linnaosades on ruumikorraldus selgelt
liigendatud - tänavad, pargid ja platsid moodustavad jätkuva
linnale kuuluva võrgustiku, mis on kõigile võrdselt avatud ja
kasutatav. Erakrundid moodustavad peene struktuuri, millele
juurdepääs on tagatud linnatänavalt.
Endised kinnised tööstus- ja sõjaväealad mere ääres erastati
suurte territooriumitena, ilma kindlaksmääratud tänavaõrguta.
Uued ehitusmahud taastoodavad kaudselt sama vana suletud
enklaavi-laadset liigendust. Vanadele tõketele lisandub uusi,
nüüd juba püsivamaid. Regulaarse tänavavõrgu asemel
iseloomustavad ala äärelinnalikud pool-juhuslikud teed, mis
lõppevad sageli tupikus.
Mereäärse kesklinna ala arengu eeldused saavad selliselt juba
ette pärsitud. Sellise "nähtamatu linna" alusstruktuuri
puudumise tõttu järk-järgult ilmneva igapäeva-reaalsusega on
rahulolematu nii maaomanik kui linnakodanik.
VISIOON:
50 UUT TÄNAVAT MERENI
Mere äärde luuakse uus kesklinnalik tänavavõrk, praegune
"territoorium" avatakse mitmekesisele kasutusele.
ERAKORDSED OBJEKTID
Olulise osa Tallinna mere ääre identideedist annavad juba
praegu suured ja dominantsed avalikud objektid ning nendega
vahetult seotud avalik ruum. Sarnaseid ülelinnalise tähtsusega
hooneid on siia võimalik kavandada veel 2...3.
ROHELINE LINN
Mere äär peab saama kogu Tallinna jaoks oluliseks
ajaveetmiskohaks, siia tullakse jalutama, seda näidatakse
külalistele. Planeerimisel tuleb selgelt eelistada jalakäijat,
kergliiklejat ja ühistranspordi kasutjat. Piki mere äärt
kavandatav jätkuv promenaad tuleb kokku siduda juba toimiva
rohevõrguga.
TALLINNA ELEMENDID
1 TEGELIKKUS JA VISIOON

5. TALLINNA ELEMENDID
2 RANNAJOONE TOPOGRAAFIA
RANNA GEOGRAAFIAST TULENEVAD VÕIMALUSED:
JALGUPIDI VEES
liivased madalad rannad (viirutatud kuni 2m sügavuseni) -
supelrand, supelmajad...
ÜLEUJUTUS ALA
maapinna abs kõrgus on alla 1.5m - linnaruum, mille
identiteet tuleks positiivselt siduda veega
KAI vee sügavus 5...10m
KESKLINN JÕUAB MERENI
admiraliteedi bassein, kalasadama bassein -
mere "esindajad" linnas, päikeseline ja vähem tuuline
merekogemus vahetult linna sees
UUS MAA
realistlikud kohad, kuhu maad juurde kasvatada või
muul moel laiendada maiseid tegevusi vee peal

6. ?
?
TALLINNA ELEMENDID
3 DOMINANDID & RESERVEERINGUD
ÜLEELUSUURUSED PÄRANDEHITISED piki Tallinna mere äärt
on saanud osaks ranna topograafiast ja selle identiteedist.
REGULAARLINN
Linna mitmekesisust ja sidusust suurendab, kui vahepealne ala
äride, elamise ja büroo funktsiooniga jääb tavamõõtu.
RESERVEERINGUTE ETTEPANEKUD ülelinnalise tähtsusega
hoonetele (ehitusalune pind 8...10 000m²):
Admiraliteedi basseini päikeselisel küljel ooperiteater vm
kultuuriliselt oluline hoone.
Spordi, tervise või meelelahutusega seotud funktsioon,
arenguala kaugema nurga elavdamiseks. Võimalik ruumiline
ristkasutus tulevase hooajaliselt kasutatava kruiisiterminaliga.
Tallinna Linnaülikooli kvartali avamine mere suunas lisaks
puuduva mitmekesisuse piirkonda. Siia võiks koonduda
ülikooliga seotud ettevõtted ja start up-id. Samasse sobiks uue
linnaosa kool ja lasteaed.
Reidi tee teljel olev hea nähtavuse ja juurdepääsuga koht
võimaldab planeerida olulise ja suure külastatavusega hoone.
SADAMAHOONESTUS võiks mängida suuremat rolli linnaruumis
A
B
C
D
A
B
C
D
?

7. Läänesadam
ISPS 144 500m²
5.2milj reisijat /1.6milj t kaupa
Hernesaari
ISPS 18 000m²
Katajanokka sadam
ISPS 51 000m²
2.8milj reisijat /0.8milj t kaupa
Lõunasadam
ISPS 38 500m²
2.0milj reisijat /0.6milj t kaupa
TALLINN / Elanike arv 443 000 / Vanasadam > 10...11 milj reisijat aastas, ISPS ala 382 000m² (joonisel 332 000)
Tallinn/Helsinki/Stockholm/Kopenhagen/Oslo
TENDENTSID
Sadam kesklinnas on väärtus.
Linna identiteedi oluline osa.
Samas kõik analüüsitud linnad on vähendanud kinniseid sadama- territooriume nii palju kui
võimalik. ISPS (The International Ship and Port Facility Security) ala kujundatakse võimalikult
kitsa ribana - otse linnast majade vahelt laevale.
Kui sadam nihutatakse kaugemale või viiakse osa tegevusi kesklinnast välja, siis tuuakse
linnapilti seda tugevamalt muud visuaalsed sadama elemendid (nt kohalikud laevad mis ei vaja
suletud kaid).
Oluliseks peetakse end näidata kui suurte traditsioonidega vana sadamalinna - seepärast
tuuakse kõik sadama ja mere ajalooga seotud ehitised või elemendid linnaruumis võimalikult
rõhutatult esile.
Port Soft Values Managment - sadama kuvand - mitte ainult rahamasin
HELSINKI / Elanike arv 620 000 / Kesklinna sadamad kokku > 10...11 milj reisijat aastas, ISPS ala 252 000m²
TALLINNA ELEMENDID
4 SADAM KESKLINNAS

8. Tallinn praegu
1600m
1600m
REGULAARLINN
5 LINNAEHITUSLIK VÕRDLUS 1600 x 1600m
TÄNAVAVÕRGU TIHEDUS JA KVALITEET:
RISTUMISTE HULK 1.6x1.6km ALAL
Amsterdam 550
Kopenhaagen 250
Barcelona Eixample 160
Tallinna visioon 256
TÄNAVATE % KOGU LINNAST
Kopenhaagen, Helsinki 20...25%
Amsterdam, London 30%
Barcelona 33...34%
Tallinna visioon 33%
Kopenhaagen MadridAmsderdam Barcelona
1600m
1600m
1600m
1600m
1600m
1600m
1600m
1600m
Tallinna visoon
1600m
1600m

9. 110
110
90
140
90
400
170
210
170
350
260
200
300
230
REGULAARLINN
6 AVAMINE: VÄRAVAD TERRITOORIUMILE JA UUTE ÜHENDUSTE TIHEDUS
"VÄRAVAD"
Ala avamiskes tuleb see muuta juurdepääsetavaks.
"Väravad" peavad olema selgelt loetavad ja piisava tihedusega.
Linnas liikuja jaoks loetakse atraktiivseks tänavate vaheliseks
kauguseks ca 100m.
Praegu läbipääsmatu, vahemaa ristuva tänavani > 300m
REEGEL 1 - alale sisenemise võimalused kesklinna osas max
120m tagant, servapoole max 150m tagant.
REEGEL 2 - piki kallasrada (rannapromenaadi) liikudes peab
linnaga ühendus olema samuti vähemalt iga 120...150m tagant
Võrgustik 120x120: Tänavavõrgustik eri linnades:
REEGEL 2
lõigu pikkus 6200m
jagatud 120m lõikudeks
tulevikus min 51 ristumist tänavaga
Portland 79²
Houston 100²
Sacramento 120²
Manhattan 80x274
Barcelona 133.3²
REEGEL 1
sisenemine linnast
lõigu pikkus 3300m
tulevikus min 30 ristumist tänavatega

10. ??
REGULAARLINN
7 AVALIKU RUUMI STRUKTUURI ELEMENDID I SUURED ÜHENDUSED RISTI MEREGA IGA ~300m TAGANT:
Laiem ühenduskoridor jalakäija prioriteediga (midagi enamat
kui tänav), kogu alal kokku vähemalt 10tk.
Sh kollasega on näidatud kõige suurema potentsiaaliga ja
samas lihtsamini välja arendatavad ühendused.
SUURED ÜHENDUSED PIKI MERD
Rannapromenaad, Kultuurikilomeeter, bastionivöönd
(vt AVALIKU RUUMI STRUKTUURI ELEMENDID II)
REGULAARNE TÄNAVAVÕRK
linnatänavad koos hoonestusega. Tänavate vahekaugus ca
100m (80...120) keskosas ja 120 (100...140) servades.
RESERVEERITUD asukohad uutele olulistele funktsioonidele.
Praegusest tänavavõrgust välja kasvavad
olemasolevad/ välja arendatavad ühendused
(olulised ühendused mereni)

11. ÜHENDAVA AVALIKU RUUMI ETTEPANEK:
RANNAPROMENAAD (min laius 25m)
TÄHTOBJEKTID
oluliste objektidega kombineeritud avalik ruum on ideaalne
linna ja mere ühendaja. Seega peaks nende hoonetega alati
kaasnema piklik väljaku või pargi motiiv, mis ühendab
rannapromenaadi lähima linnalise tähtsusega tänavaga
(Kalaranna tn, glassiipuiestee, Reidi tee...).
PARGILIKUD TÄNAVAD
linna ja rannapromenaadi ühendavad laiad pargilikud tänavad
iga 300...400m tagant. Nendele tänavatele jääks ka peamised
ühistranspordi peatused. Tänavakujundus peaks viitama mere
ja sadama lähedusele.
UUE TRAMMILIINI HARU ettepanek
REGULAARLINN
8 AVALIKU RUUMI STRUKTUURI ELEMENDID II
??
(pargid, rohelised tänavad, platside võrgustik)

12. 21...24m KESKLINNATÄNAV
Kentmanni 17...20 (4...7k) (samuti enamus
stalinistlike ca20)
Reimanni 20 (4...5k)
Narva mnt kitsas osa 25...26 (4...7k)
6 2... 2... 3...6m
haljasriba(vihmaveeimmutusalad)
rattaparkimineja-laenutus,elektriautojagamisepunktid
vitriinakendega esimesed korrused
(vaiksedvariatsioonidjoondumises)
ajutisedparkimiskohadliigendatudhaljastusega
FOCUS POCUS
hooneesinetsoon
hooneesimesekorrusefassaadelavjadetailirohke
autoteeminimaalseterajalaiustega
eraldatudrattateedeiole,
sushi maki nigiri sushi maki sushi maki nigiri
4...6m
erinevad elanikud
T
E
E
N
U
S
lahti
kinni
liigendatud fassaad-
N
2... 14...15m KITSAS KESKLINNATÄNAV
(analoogse laiusega tanavad Tallinnas
Roosikrantsi 13...17 (4...5k +
katusekorrused)
Vene 9...16 (3...5k)
Lai 10...22 (2...4k, max6)
Viru 9...18 (3...5k)
iseloomulikud suured laiuse muutused ja
3 3...5m
hooneesinetsoon
hooneesimesekorrusefassaadelavjadetailirohke
3...5
erinevad elanikud
T
E
E
N
U
S
lahti
kinni
liigendatud fassaad-
N
kaardid
INFO
smart
nuti
REGULAARLINN
9 TÄNAVARUUMI MANUAAL: ILLUSTRATSIOON

13. parklasse sissesõidud
ei katkesta kõnniteed
kõrgem teine korrus
(elu- või äripinnad)
erinevad tüpoloogiad-
erinevad elanikud
T
E
E
N
U
S
lahti
kinni
liigendatud fassaad-
vähem tuult tänaval
30...34m OLULINE
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Gonsiori Kadriorg 26 (4+k)
Gonsiori linn 43 (5k)
Pronksi 28...34 (5...7k)
Laikmaa ca 30 (erinev)
ükskvartal(ca100m)blokeeritudhoonestus
jagunebvähemaltkolmekshooneks
2... 6 4...6m
laikõnnitee3...6m
ühegitakistustetaliikumisribalaiusalatimin3m
laikõnnitee
ühegitakistustetaliikumisribalaiusalatimin2m
haljastus,ühistranspordipeatused,autodeajutisedpeatuskohad
hooneesinetsoon
suvisedkohvikuterrassid,sissepääsualad,varikatused
hooneesimesekorrusefassaadelavjadetailirohke
autotee,shühistransport
minimaalseterajalaiustega
(lihtsamteeületus,turvalisemadsõidukiirused)
bussipeatusilmataskuta(bussiliiklushõre)
ajutisedparkimiskohad,liigendatudhaljastusega
2...4
vaheribalaius~0.8...1m(tänavavalgustus,liiklusmargid,
parkimisautomaadid,intelligentsedsüsteemid)
4...6m
jätkuvhaljastusjaveeteema(vihmaveeimmutusalad)
linnamööbel,kioskid,rattaparklad
ühesuunalinerattatee
2...
N
parklasse sissesõidud
ei katkesta kõnniteed
kõrge esimene korrus
(äri- ja teeninduspinnad min kõrgus 4...4.5)
kõrgem teine korrus
(elu- või äripinnad)
erinevad tüpoloogiad-
erinevad elanikud
T
E
E
N
U
S
lahti
kinni
liigendatud fassaad-
vähem tuult tänaval
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Liivalaia 45...55 (5+k)
Ravala pst 50... (erinev)
Helsinkis -
Mannerheimintie (Helsinki) 47m
Esplanadi (Helsinki) 100m
Barcelona ploki kitsas tn 20m lai tn 50m
ükskvartal(ca100m)blokeeritudhoonestus
jagunebvähemaltkolmekshooneks
kaardid
INFO
smart
nuti
2.1 6...10m
laikõnnitee
ühegitakistustetaliikumisribalaiusalatimin3m
teenindavatranspordijuurdepaas
laikõnnitee
ühegitakistustetaliikumisribalaiusalatimin2m
hooneesinetsoon
suvisedkohvikuterrassid,sissepääsualad,varikatused
hooneesimesekorrusefassaadelavjadetailirohke
ajutisedpeatumiskohad
4...5
vaheribalaius~0.8...1m(tänavavalgustus,liiklusmärgid,
parkimisautomaadid,intelligentsedsüsteemid)
15...20m
kanalvõiveeteemalineribapark
3
kaldapromenaad
jätkuvhaljastuslinnamööbel,kioskid,rattaparklad
N
kaardid
INFO
smart
nuti
5...8
kahesuunalinerattatee
ühesuunalinesõidutee,ühistransport
3
kõrge esimene korrus
(äri- ja teeninduspinnad min kõrgus 4...4.5)
2...
ühesuunalinerattatee
2...
REGULAARLINN
10 TÄNAVARUUMI MANUAAL: ILLUSTRATSIOON

14. VISIOON

15. VISIOONI KOKKUVÕTE
Uus regulaarne tänavatevõrk loob elementaarse
raamistiku kesklinnaliku mitmekesisuse tekkeks, kuid
lähtub Tallinnale iseloomulikest üldtunnustatud
geograafilistest, topograafilistest ja arhitektuursetest
väärtustest.
Tänavakoridoride teadlik valik ja ehitusjoonte
määramine (kui põhimõte) on eeldus kesklinnaliku
tänavaruumi ja kesklinna tüüpi kvartalitega linnale.
Tänavakoridoride laiuste esialgseks arvestamiseks on
esitatud tänavate tüüpsed ristlõiked. Tänavaruumi saab
tänavakoridori laiuse mahus hiljem ümber jagada
vastavalt linna liikumisviiside arengule – vajadusel lisada
uusi ühistranspordiliine või puiesteid. Arvestatud on kuni
24m kõrguse hoonestusega (kehtiv üldine kõrguspirang
kogu alal).
Uus tänavatevõrk on jätkuva ülelinnalise
tänavatevõrgu osa, teostatuna peab see tagama piisavad
juurdepääsud ja läbitavuse kõigi liikumisviisidega.
Lisaks tavapärastele linnatänavatele moodustub
teine ühendav ja “roheline” võrgustik laiadest
puiesteedest, hoolikalt paigutatud väljakutest ja oluliste
hoonetaga kombineeritud avalikust ruumist, mis
ühendavad mereäärset promenaadi, vanalinna
bastionivööd ja Kadrioru parki.
Kõik alale kavandatavad olulisemad uued avalikud
ruumid (laiemad tänavaruumid, puiesteed, kanalid,
väljakud jne) ei paikne eraldiseisvana, vaid need on
teadlikult orienteeritud linna ja mere ühendamiseks.
Visioonis on analüüsitud linnaruumi jaotumist
tänavaruumiks ja kvartaliteks. Tänavaruumi hulka on
arvestatud ka mereäärne promenaad, linnaväljakud ja
oluliste hoonetega kombineeritud avalik ruum.
Tekib ca 50 uut merega ristuvat tänavat, vähemalt
30 uut tänavanime, 130 ristumist, min 70 uut
linnakvartalit, 27 km uut hoonestatud tänavafronti.
Mereäärne kesklinna piirkond koosneb kolmest
põhiasumist: Kalaranna, Vanasadama ja ülikooli
(=Uus-Sadama) asumist.
Reserveeritud on nii linna kui kesklinna sadama
tuleviku jaoks strateegiliselt olulised ruumilised koridorid
ja maa-alad.
Visooni elluviimiseks on tarvis näha ette iga-aastane
ja stabiilselt jätkuv tegevustik (sh eelarverida, uuringud,
töörühmad).
Linn väjendab uut selget juhtrolli piirkonna tuleviku
kujundamisel: eelistatud on tervikliku tänavatevõrgu
kavandamine ja väljaarendamine, kesklinnaliku
tänavaruumiga lahendused ja merega uute ühenduste
loomine (koostöös sadama ja arendajatega).
Linn töötab välja üldvisioonist lähtuvad selged ja
läbipaistavad otsustuskriteeriumid: millised lahendused
on sobivad? (kesklinnalikud, soodustavad kesklinlikku
mitmekesisust, arvestavad piirkonna eripära ning laiemat
ja tulevikkuvaatavat pilti).
Linn kaalub koos maaomanikega läbi tänavatevõrgu
plussid ja miinused ning tänavakoridoride täpsed
asukohad. Selle põhjal koostatab linn üldplaneeringu.
Ajutiste olukordade aktiivne ärakasutamine aitab
visiooni sujuvamalt ellu viia. Ajutiste eksperimentide üks
eesmärke on testida võimalikke lahendusi.
VISIOONI ELLUVIIMINE
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
2.
3.
4.
5.
1.
9.

16. ??
TÄNAVAVÕRGU ETTEPANEK:
RANNAPROMENAAD (min laius 25m)
PARGILIK KESKLINNA TÄNAV laius 45...50m
OLULINE KESKLINNA TÄNAV laius 30...34m
KESKLINNA TÄNAV laius 21...24m
KITSAS KESKLINNALIK TÄNAV laius 14...16m
VANALINNALIK TÄNAV laius 8...10m
Tänavõrk on jalakäijat-kergliiklejat ja ühistransporti eelistav.
Eesmärgiks on, et ainult 20% kohalikust (mitte sadamaga
seotud) liikumistest tehakse era-autoga.
Tänavad on ca 100m vahedega. Tänavate ristumiste hulk on
võrreldav Kopenhaageni kesklinnaga.
Avaliku ala osakaal peab olema mere ääres keskmisest suurem.
Kuna siin asuvad olulised avalikud objektid ja piki mere äärt
kulgeb lai promenaad.
VISIOON
1/3 VISIOONIKAART

17. kaardid
INFO
smart
nuti
kaardid
INFO
smart
nuti
8...10m
VANALINNALIK
TÄNAV
kvartali sisene tänav liiklus 20km/h
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Väike-Karja 5...10 (1...7k)
Suur-Karja 6...9 (2...5k + katusekorrused)
14...16m
KITSAS KESKLINNA
TÄNAV
lokaalse tähtsusega nn kõrvaltänavad,
liiklus 20km/h
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Roosikrantsi 13...17 (4...5k + katusekorrused)
Vene 9...16 (3...5k)
Lai 10...22 (2...4k, max6)
Viru 9...18 (3...5k)
sellistele tänavatele Tallinnas on iseloomulikud
suured laiuse muutused ja vahelduv majade
kõrgus, seejuures fassaadi kõrgused
ei ületa reeglina tänava laiust (viil või
tagasiaste kui kõrgem)
21...24m
KESKLINNA TÄNAV
lokaalse tähtsusega nn kõrvaltänavad,
ühistranspordi võimalusega liiklus 30km/h
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Kentmanni 17...20 (4...7k) (samuti enamus
stalinistlike ca20)
Reimanni 20 (4...5k)
Pärnu mnt algus 22 (ca5k)
Narva mnt kitsas osa 25...26 (4...7k)
Jõe tn 26 (4...9k)
30...34m
OLULINE KESKLINNA TÄNAV
nn jaotus- ja põhitänavad ühistranspordiga,
liiklus 30...40km/h
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Gonsiori Kadriorg 26 (4+k)
Gonsiori linn 43 (5k)
Pronksi 28...34 (5...7k)
Laikmaa ca 30 (erinev)
45...50m
PARGILIK KESKLINNA TÄNAV
kergliiklejale olulised ühendusteed,
ühistranspordi võimalus ja teenindav liiklus 20...30km/h
Analoogse laiusega tänavad Tallinnas -
Liivalaia 45...55 (5+k)
Ravala pst 50... (erinev)
Helsinkis -
Mannerheimintie (Helsinki) 47m
Esplanadi (Helsinki) 100m
Barcelona ploki kitsas tn 20m lai tn 50m
VISIOON
2/3 TÄNAVAKORIDORIDE TÜÜBID JA LAIUSED

18. VISIOON
3/3 RUUMI JAGUNEMISE ARVUTUSED
TÄNAVARUUM
8km uut mereäärset promenaadi
8 uut avalikku ruumi tähthoonete ümbruses
Kokku: 30 ha / 20%
51 uut tänavat mereni
(sh 10 uut pargilikku tänavat mereni)
131 uut ristumist
Kokku: 45 ha / 30%
KVARTALID
76 uut kvartalit
(sh 27km uut tänavaäärset hoonefronti)
8 tähthoonet
Kokku: 60 ha / 40%
SADAM
(ISPS ala)
KOKKU: 14ha/10%
KOGU ALA
Kokku: 145 ha / 100%