3. 2.1. Kutsehariduslike õppekavade
seos hariduspoliitika ja kooli
eesmärkidega
Kutseõpeasutus lähtub hariduspoliitilistest
dokumentidest:
Kutseharidusstandardist
Kõrgharidusstandardist
Kutseharidussüsteemi arengukavast
Kutseõpeasutus lähtub õppekavade
koostamisel kooli arengukavas toodud
eesmärkidest
4. Eesti kutseharidussüsteemi
arengukava aastateks 2009―2013
Õppekavaarenduses, õppesisu kaasajastamisel ja
õppevahendite loomisel tuleb arvestada nii õppijate kui ka
ühiskonna ja tööturu muutuvaid vajadusi.
Kutseõppe sisu ja õppematerjalid peavad olema kaasaegsed,
ettevõtlikkust ja innovatiivsust soodustavad ning andma
õppijale vajaliku ettevalmistuse toimetulekuks tööturul.
Erialaste teadmiste ja oskuste kõrval tuleb tähelepanu pöörata
üld- ja sotsiaalsetele oskustele ja hoiakutele (sh
karjääri-planeerimisele), et tagada tulevaste töötajate
kohanemisvõime muutuvates majandusoludes ja valmisolek
elukestvaks õppimiseks.
5. Eesti kutseharidussüsteemi
arengukava aastateks 2009―2013
Õppekavade arendamise protsess on lahutamatult
seotud kutse-süsteemi arengutega. Käimas on
kutsestandardite uuendamise protsess, mis toob kaasa
vajaduse uuendada ka riiklikke õppekavu.
Samuti peavad kutseõppeasutused olema valmis uute
õppe-kavade rakendamiseks ja uute erialade
avamiseks kui tööturul tekib vajadus vastava
ette-valmistuse saanud töötajate järele.
6. Eesti kutseharidussüsteemi
arengukava aastateks 2009―2013
2. eesmärk
Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline
Meede 2.1 Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine
Indikaator 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Uutest kutsestandarditest lähtuvate uuendatud kutseõppe 0% 100%
riiklike õppekavade osakaal
7. Vastutaja,
Tegevusvaldkond Oodatav tulemus teost Tähtaeg
aja
1. Tegevusvaldkond
Kutsestandarditele vastavate riiklike õppekavade
uuendamine
1.1.õppekavasüsteemi ümberkujundamine toimib õpiväljunditest lähtuv HTM,REKK 2009-2013
õpiväljunditest lähtuvaks õppekavasüsteem, mis haakub loogiliselt
Eesti uue 8-astmelise kvalifikatsioonide
raamistikuga
1.2 kutsehariduse arvestuspunkti (ECVET) juurutamine seadusandluses on sätestatud ECVETi HTM,REKK, 2010-2013
rakenda-mise alused; ECVETi rakendamine Kutsek
võimaldab objektiiv-semat omandatud oda
oskuste/ kompetent-suste võrdlemist
rahvus-vahelisel tasandil
1.3.uute erialade õppekavade moodulite koostamine ja uute erialade õppekavade moodulid on REKK, 2009-2013
olemasolevate õppekavade täiendamine vastavalt koostatud ja täiendatud ning vastavad KÕAd
tööturu vajadusele tööturu nõuetele
1.4.kutseõppeasutuste õppekavaarendajate koolitamine kutseõppeasutuste õppekava-arendajad on REKK 2009-2013
kooli õppe-kavade koostamiseks ette-valmistatud kooli õppe-kavade
koostamiseks
1.5.riiklike õppekavade rakendumiseks vajalike on loodud riiklike õppekavade rakendamist REKK 2009-2013
juhendmaterjalide (sh VÕTA ja ECVET) toetavad materjalid
koostamine
1.6.õpitulemuste hindamise ühtse metoodika õpitulemuste hindamise ühtne metoodika on REKK 2010-2013
väljatöötamine ja õpetajate koolitus metoodika rakendunud; hindamine vastab senisest
rakendumiseks enam õppe-protsessi eripäradele
kutsehariduses ning toetab õppija
arengut
9. Kõrgharidusstandard
Kõrgharidusstandardis on toodud:
õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas ühisõppekavale
esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööle või
lõpueksamile esitatavad nõuded;
kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad
õpiväljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate
õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted;
õppevaldkondade ja -suundade loetelu;
õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus
õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja
diplomeid väljastada.
10. 2.2. Kutsehariduslike õppekavade
koostamine ja arendamine riigi
tasandil
Õppekavaprotsessi riigis ja kutseõppeasutuses
reguleerivad järgmised seadusandlikud aktid:
Kutseõppeasutuse seadus
Täiskasvanute koolituse seadus
Erakutseõppeasutustes lähtutakse eeltoodud seadusandlike
aktide kõrval ka Erakooliseadusest.
Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe,
lähtutakse Rakenduskõrgkooli seadusest
11. Vastutajad
Kutsehariduse taseme õppekavade osas Riiklik
Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus,
kutsehariduse osakond
Kõrghariduse taseme õppekavade osas
Haridus- ja teadusministeerium, kõrghariduse
osakond
Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavade
osas Haridus- ja teadusministeerium,
täiskasvanuhariduse talitus
12. Õppekavarühma nõukogud
Õppekavarühmade ülesanded ja töökord on
kinnitatud haridus- ja teadusministri 2.augusti
2006. a käskkirjaga nr 645 „Õppekavarühmade
nõukogude moodustamine, ülesanded ja
töökord kinnitamine”
Töötab 31 õppekavarühma nõukogu
13. Programmid ja projektid
1. Programm "Kutsehariduse sisuline arendamine 2008 –
2013
Programmi üldeesmärk
Kutseõppe sisu on uuendatud, see vastab isiksuse arengu, ühiskonna,
majanduse ja tööturu vajadustele, kutseõppe kvaliteet ja õppija
konkurentsivõime tööturul on tõusnud.
Õppija sotsiaalset arengut ning ühiskonna, majanduse ja tööturu
vajadusi arvestavad riiklikud õppekavad ning õppekavade rakendumist
toetavad õppe- ja metoodilised materjalid on välja töötatud ja
õppeprotsessis osalejatele kättesaadavad.
Tegevused muuhulgas:
Riiklike õppekavade koostamine (2008-2009
Riiklike õppekavade kaasajastamine (2010-2013)
Uute õppekavade sisude koostamine ja olemasolevate uuendamine
(2008-2013)
14. Programmid ja projektid
Projekti "Kutseõppeasutuste õppekavade
arendus"(2003-2008)
Projekti eesmärk:
Õppekava-arenduse kaudu tagatakse Eesti riigis toimuva
kutseõppe – sh. esmase kui täiendus- ja ümberõppe
jätkusuutlikkus ja vastavus Eesti majandusearengule ja
tööturu vajadustele. Õppija sotsiaalset arengut toetav
kutseõpe tõstab õppija konkurentsivõimet tööturul,
võimaldab läbi täiendus- ja ümberõppe elukestvat õpet ning
aitab kaasa kutsekvalifikatsioonisüsteemi rakendumisele.
Projekti üks tulemusi: valminud õppekavade sisud
15. Riiklike õppekavade koostamise ja
kehtestamise protsess
Õppekavarühma nõukogu teeb ettepaneku
õppekava koostamise või arendamise kohta
REKK viib läbi töörühma liikmete hanke
Minister kinnitab töörühma käskkirjaga
Töörühm töötab välja RÕK projekti
Projekt läbib kooskõlastusringi
Minister kehtestab RÕK määrusega
Tegevust koordineerib HTM allasutus REKK
16. Õppevaldkonnad, õppesuunad a
õppekavarühmad
Õppevaldkonnad, õppesuunad ja
õppekavarühmad on sätestatud
Kutseharidusstandardis.
§ 27. Õppevaldkonnad -8 õppevaldkonda
§ 28. Õppesuunad - 23 õppesuunda
§ 29. Õppekavarühmad - kokku on 90
õppekavarühma
kutseõpe toimub 47 õppekavarühmas
17. 2.3. Kutsehariduslike õppekavade
koostamine ja arendamine kooli
tasandil
Õppekavade koostamist ja arendamist kooli tasandil
reguleerivad seadusandlikud aktid:
Kutseharidusstandard
Kutseõppeasutuse seadus
Täiskasvanute koolituse seadus
Erakutseõppeasutustes lähtutakse eeltoodud seadusandlike
aktide kõrval ka Erakooliseadusest.
Kutseõppeasutustes, kus on rakenduskõrgharidusõpe,
lähtutakse Kõrgharidusstandardist ja Rakenduskõrgkooli
seadusest
18. Kutseõppeasutuse õppekavade
koostamise protsess
Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta,
mida koolis on võimalik omandada
Kooli moodustab õppekava koostamiseks töörühma
Töörühm koostab vastavalt RÕK-ile või
kutsestandardile õppekava projekti
Õppekava kinnitab kooli direktor, kooskõlastanud
selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.
Õppekava registreeritakse Eesti Hariduse
Infosüsteemis
19. Erandid
Erakoolis kinnitab õppekava erakooli pidaja ning
õppekava kantakse koolitusloa väljaandmisel
Eesti Hariduse Infosüsteemi. Erakooli õppekavas
teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli
pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende
kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja
Teadusministeeriumile registreerimiseks.
Merehariduse omandamist võimaldava kooli
merehariduse õppekava edastab haridus- ja
teadusminister enne registreerimist
kooskõlastamiseks Veeteede Ametile
20. KÕA õppekava struktuur 1
Kehtestatud REKK poolt, kättesaadav
(http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kutseharidus/kooli-oppekavad)
I Üldosa
Õppekava koostamise alus (märkida riiklik õppekava) ning lisada
tööandjate/kutseliitude soovitused)
Õppekava eesmärgid ja ülesanded
Nõuded õpingute alustamiseks
Õppekava struktuur: moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud;
praktikakorraldus; valikõpingute valiku võimalused ja tingimused
Üldised hindamise põhimõtted
Nõuded õpingute lõpetamiseks
Õppekava koostajad
21. KÕA õppekava struktuur 2
II Õppekava moodulite kirjeldused
Moodul sisaldab:
mooduli nimetus;
maht õppenädalates;
eesmärk;
nõuded mooduli alustamiseks;
õppesisu (teemad ja alateemad);
hinnatavad õpitulemused (kirjeldatakse, mida õpilane teab, tunneb ning
oskab);
hindamine (mooduli hinde kujunemine, hinnatavate ülesannete
kirjeldus jms).
III Üldharidusained (lisatakse kutsekeskhariduse õppekavale)
Lisad:
lõpueksami läbiviimise juhend;
õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus;
õppekavaga seotud õpetajad;
22. Õppekavaprotsessi lihtsustatud
mudel
Töömaailma
Saavutatu analüüs vajaduste
selgitamine Avalikud
diskussioonid
Tagasiside
hankimine tööelust Tuumrühma
moodustamine
Testimise Õppekavatöö
tulemuste protsess Töö rühmades ja
analüüs
alarühmades
Õppekava
testimine Projekti
vormistamine
Õppematerjalide ja
metoodiliste materjalide
väljatöötamine Projekti
legitimeerimine
Õpetajate koolitus
23. Õ Saavutatu analüüs E
P ÕK töörühm,
H
P ÕK seotud õppejõud,
E eksami- T
K
komisjonid E
Tagasiside hankimine EHTE ÕK läbinud õppijad,
A tööandjad,
V tagasiside
süsteem koostööpartnerid M
A I
haridus
S
Õppekava rakendamine, analüüs S
teo
ree ÕK töörühm, I
tili O
sed moodulitega seotud
O
Õppe-metoodiliste materjalide väljatöötamine õpetajad,
ja ÕK läbivad õppijad N
pe V
da ÕK töörühm, I
googili Õpetajate koolitus
S
sed koolitajad
I
EHTE ÕK
A O
struktuuri mudel ÕK töörühm, pidaja,
L Õppekava projekti vormistamine, legitimeerimine nõukogu O
U HTM N
S
E
D RÕK ÕK töörühm, E
(sh. tööandjad, töövõtjad,
Töö õppekava sisuga EHTE ÕK sisu juhtkond)
E
mudel S
M
EHTE ÕK Ä
Avalikud diskussioonid Õpetajad R
kutseoskus- Õppijad
nõuete mudel Tööandjad G
Töövõtjad I
D
EHTE ÕK Koostööpartnerid
Huvirühmade vajaduste selgitamine
eesmärkide ja (EHRL,ETFL jt) eksperdid
ülesan-nete
mudel
