1. Kogumiku esitlus Statistikaametis
28.06.2013

2. REL 2011: Kes välismaal
töötavad?
Siim Krusell
Statistikaameti peaanalüütik

3. Välismaal töötamine?
 Välismaal töötajaid saab defineerida ka kui piiriüleseid
pendeltöötajaid.
 REL2011 küsimus: Kus Teie põhitöökoht asub (Eesti
linn/alev/alevik/küla või välisriik) perioodil 19.–25. detsember
2011?
 Tegemist on inimestega, kes töötavad ühes riigis, kuid kelle
alaline elukoht on teises riigis.
 Välismaal töötamise puhul on rõhutatud selle ajutist iseloomu
võrreldes migreerumisotsusega. Samas on välismaal töötamine
migreerumisotsust soodustav tegur ning lisaks võib arvestatav osa
välismaal töötajatest olla migreerumisotsuse juba teinud, kuid see
ei ole veel jõudnud n-ö lõplikult kinnistuda ei sihtriigi ega ka
lähteriigi arvepidamises, olles nn hallis tsoonis.
28.06.2013

4. Migreerumise ja välismaal töötamise
põhjused
 Nii töö eesmärgil migreerumise kui ka välismaal töötamise
põhjuseid on välja toodud mitmeid ning eriti just majanduslike
teooriate puhul ei ole põhjust arvata, et need oleksid
põhimõtteliselt erinevad. Mõlemal juhul saab rääkida tööjõu
mobiilsusest, mille tõukejõuks on ennekõike töötajate soov saada
sellest majanduslikku kasu.
 Otsus migreeruda ei teki äkki, vaid etapiliselt – esmalt kujuneb
inimesel uus siht, millele järgneb kulude ja tulude võrdlemine ning
alles siis tegelik liikumine. Seda eeldusel, et migratsiooniga
kaasnevad tulud on kuludest suuremad. Näiteks on varasemad
uuringud Euroopas näidanud, et migratsiooni toimumiseks peab
sissetulekute erinevus olema vähemalt kahekordne.
28.06.2013

5. Migreerumise ja välismaal töötamise
põhjused
Priinits jt (2004) on välja toonud peamised migratsiooni mõjutavad tegurid:
 Sissetulekute lõhe – sissetulekute erinevus päritolu- ja sihtriigis;
 Ootused – ootused elujärje asjus kodu- ja välismaal;
 Olukord tööturul – töö leidmise võimalused kodu- ja välismaal;
 Nõudlus teenuste järele – välisriigi nõudlus teatud teenuse järele;
 Geograafiline lähedus – sihtriigi kaugus kodumaast;
 Traditsioonid ja võrgustikud – millised on riigi traditsioonilised väljarände
sihtriigid ja kui suur on selle riigi kodanikkond sihtriigis;
 Etnilised ja poliitilised probleemid – poliitiline stabiilsus kodumaal;
 Kultuuri- ja keelebarjäärid – kodu- ja sihtriigi kultuuriline ja keeleline
erinevus, keeleõppe võimalused.
28.06.2013

6. REL 2011: Välismaal töötavad Eesti
elanikud soo, vanuse ja emakeele
järgi
28.06.2013

7. Välismaal töötamine hariduse järgi,
REL 2000 ja REL 2011
Eesti
Välismaa
Eesti
Välismaa
20112000
Üldpõhiharidus
või vähem
Põhiharidus või
vähem ja kutse
Üldkeskharidus
Keskharidus
ja kutse
Kõrgharidus
%
0 20 40 60 80 100
28.06.2013

8. Välismaal töötamine ametiala järgi,
REL 2000 ja REL 2011 (protsenti)
Juhid
Tippspetsialistid
Tehnikud ja keskastme
spetsialistid
Ametnikud
Teenindus- ja müügitöötajad
Põllumajanduse, metsanduse,
jahinduse ja kalanduse
oskustöötajad
Oskustöötajad ja käsitöölised
Seadme- ja masinaoperaatorid
ja koostajad
Lihttöölised
2000
Eesti Välismaa
2011
Eesti Välismaa
13
14
14
6
13
3
15
11
11
12
13
14
2
17
4
19
10
8
11
19
16
6
14
2
13
11
8
5
6
9
2
5
2
47
17
8
28.06.2013

9. REL 2011: Töötamine Eestis ja
välismaal tegevusala järgi
Finantsvahendus; kinnisvara,
rentimine ja äritegevus
Põllumajandus, jahindus ja
metsamajandus; kalapüük
Mäetööstus; töötlev tööstus;
elektrienergia, gaasi- ja veevarustus
Avalik haldus ja riigikaitse; haridus;
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja
restoranid; veondus, laondus, side
Ehitus
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Eesti
%
Välismaa
28.06.2013

10. Välisriigis töötajate arv peamiste
sihtriikide järgi, REL 2000 ja REL 2011
Soome Norra Rootsi Venemaa Suurbritannia Saksamaa
0
500
1 000
1 500
2 000
14 500
15 000
15 500 2000
2011
28.06.2013

11. Soome kujundamas välismaal
töötavate profiili
 Soomes töötamine mõjutab välismaal töötajate sotsiaal-majanduslikku
profiili märkimisväärselt nii soo, emakeele, hariduse kui ka ametiala
jaotuse puhul. Suured erinevused tulevad esile just soo korral — naisi
töötas Soomes umbes 2000, mehi aga 12 000, kellest suurem osa olid 30–
49-aastased.
 Vahest märkimisväärseim erinevus puudutas kõrgharidusega töötajaid. Kui
Soomes töötanutest oli kõrgharidus vaid 14%-l, siis Soomet kõrvale jättes
ulatus kõrgharidusega töötajate osatähtsus 35%-ni, mis ei ole enam
suurusjärgu võrra väiksem Eestis töötavate vastavast jaotusest.
 86% Soomes töötavate Eesti elanike emakeel on eesti keel. Kui kõigi
välisriikide arvestuses oli eesti emakeelega töötajate osatähtsus suurem
kui vastav osatähtsus Eestis, siis Soome kõrvalejätmine muudaks selle
tulemuse jällegi vastupidiseks. Nii on Soometa välismaal töötavate eesti
keelt emakeelena kõnelevate inimeste osatähtsus 57%.
28.06.2013

12. REL 2011: Töötamine ametiala ja
töökoha asukoha järgi
Ametnikud
Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse
ja kalanduse oskustöötajad
Juhid
Tippspetsialistid
Teenindus- ja müügitöötajad
Tehnikud ja keskastme spetsialistid
Lihttöölised
Seadme- ja masinaoperaatorid
ja koostajad
Oskustöötajad ja käsitöölised
0 10 20 30 40 50 60
%
Eesti
Soome
Muud riigid
28.06.2013

13. REL 2011: Töötamine tegevusala ja
töökoha asukoha järgi
Põllumajandus, jahindus ja
metsamajandus; kalapüük
Mäetööstus; töötlev tööstus;
elektrienergia, gaasi- ja veevarustus
Ehitus
Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja
restoranid; veondus, laondus, side
Finantsvahendus; kinnisvara,
rentimine ja äritegevus
Avalik haldus ja riigikaitse; haridus;
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
0 10 20 30 40 50 60
%
Muud riigid
Eesti
Soome
28.06.2013

14. Pisut ka teiste riikide kohta
 Klaster 1. Austraalia
 Klaster 2. Belgia, USA
 Klaster 3. Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa,
Suurbritannia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Holland
 Klaster 4. Soome, Norra, Rootsi
 Klaster 5. Venemaa
28.06.2013

15. Kokkuvõte
 Välismaal töötavate Eesti elanike üldist iseloomustust koostades
peaks lähtuma sellest, millise riigiga tegu.
 Välismaal töötamine aitab küll oluliselt parandada perede elujärge,
kuid samas suurendab ohtu nende lagunemisele.
 Kõige suurema tõenäosusega võib välismaal töötajana kohata
inimest, kes on mees, kes ei ole lõpetanud kõrgkooli, on töötamas
sinikraena ehituse alal ning seda Soomes või teistes
Skandinaaviamaades.
28.06.2013

16. 28.06.2013