2. Naised-nagu pakitud kompvekid
All valge paks atlass, peal kuldne tüll
Peal punane samet
Materjalid rasked ja paksud
Ainult ballikleidi vooder õhuke
Vööjoon rindade all
Pikk kinnas , ampiirkinda sõrmed lõigatud et, sõrmused
paistaksid välja
Dekoltee hakkab sulguma
Varrukas lühike puhvis ja kaunistatud
Kleidi alumine neljandik kaunistatud, kaunistusriba eraldi
tikitud sakilise joonega
Kunstlilled kleidi kaunistuseks
Kašmiirsall
Kübara serv lai “ei näe, ei kuule”
muhv
3. ballikleit
Dekoltee lubatud
Bolero jakid –lõpeb kleidi läbilõike
joonel, eest kinni
Esimese pikad varrukad( ampiiri lõpu
poole varrukas muutub pikaks),
koosneb erinevate puhvikute reast
Kleidi servas sakid “ hundihambad”
Kleit kitsas – halb liikuda
6. Meeste mood on muutumises
on kaks seisust jõukad ja rikkad ei
ole õukonda
Rikas perekonnapea- firma, naine 8-12 last
Naisel vaesunud sugulane, tema vanemad,
perekonna pea vanavanemad kõik
moodustasid perekonna, istuvad ühes
lauas
Sõnaõigus ainult ühel, see kõik avaldub ka
rõivastuses
Vaja on saada kiiresti riidesse ja lahti
Standardiseerimise juures pakub huvi
meeste riietus ( särk, lips, püksid)
Rätsep teeb ülikonna
7. Mees
Hele pantaloon tõmmatakse tripiga jala alla ( et kortsud ei
paista välja) küljelt kaunistatakse nööpidega, vöö külge
kroogitud
Biidermeieril kaks suunda
1. romantiline aktiivne (1815-1835) 2.passiivne 1836-1850)
Puhvvarrukas, õhtused püksid tumedad, vöö kokku
tõmbamiseks bandaaz , lokitud soeng ,bakenbarrid
Õhtuülikond muutub mustaks
Frakil valge vest
Lips valge kui ei ole päevane proklamatsioon
Matusel must kaelaside
Siidist kõvakübar-silinder
Tiibulised pantaloonid laius muutub iga 10 a järel
8. Biidermeieri 2. osa
Püksi keskel krooge kaob
Varrukas ilma krooketa
Daamidel vöökoht langemas
Ruuduline materjal ülemineku perioodil
Seelik ja pluus
Moes korsett
Üliõhuke tüllist seeliku osa
Kleit ülevalt südame kujuline , saavutatakse varrukatega
Balletisussid
Kasutatakse alusseelikut
Soeng-patsid kõrva all, keskmine osa traatkonstruktsioonil,
soenguga magama ei minda.