1.
KÕMSI LASTEAED - ALGKOOL
MERISIGA
Referaat
Henri Alpius
4. klass
Kõmsi 2013
1

2.
Sisukord
Sissejuhatus
Merisea tõud
Merisigade meeleelundid
Toitumine
Pesapaik
Tiinus ja poegimine
Sagedased merisigade haigused
Püha tähendus
Kasutatud kirjandus
3
3
4
5
5
5
5
6
7
2

3.
Sissejuhatus
Merisiga on valge või kollase- mustalaiguline sabatu näriline. Keha pikkus on tal kuni 30 cm.
Nad on hea sigivusega, andes aastas 3- 5 pesakonda, igas kaks kuni neli poega. Merisiga võib
elada 8- 10 aastat vanaks. Tema päritolu ei ole veel päris selge, kuid Lõuna- Ameerikas elab
kaheksa metsikut merisealiiki. Merisiga kodustati Andides umbes 7000 aastat tagasi. Ta
kodustati liha saamise ja meelelahutuse eesmärgil. Merisigade vanim kirjalik mainimine
pärineb aastast 1547 Hispaniola saarelt Santo Domigost. Tänapäeval on merisiga üle maailma
levinud koduloom, keda harilikult peetakse vaid ilu pärast, kuid neid kasutatakse ka
katseloomadena.
Merisea tõud
Siledakarvalised- ehk normaalkarvaga merisead on karvatüübi poolest kõige algupärasemad
ja kergemini hooldatavad. Umbes 3 cm pikkused karvad peavad olema pehmed ja läikivad,
karv peab olema siledalt ja vastu keha. Peale selle on veel palju kena välimusega tõugusid:
Satiinmerisiga
Rosettidega merisiga
3

4.
Peruu merisiga
Hiidmerisiga
Merisigade meeleelundid
Kuulmismeel
Kuulmine on neil väga hea. Kui inimesed eristava 15 000- 20 000 hertsi, siis merisead
33 000 hertsi.
Haistmismeel
Merisigade haistmismeel on eelkõige mõeldud üksteisega suhtlemiseks, eriti tähtis
on see sugupoolte vahelises suhtluses. Sotsiaalses suhtlemises tunnevad merisead
üksteist lõhnade abil. Neil on 1000 korda tugevam haistmismeel kui inimesel.
Merisigade haistmismeel on oluline ka toitumisel.
Nägemismeel
Silmade paigutuse tõttu võivad merisead näha nii ette kui ka külgedele, ilma pead
pööramata. Merisead eristavad ka põhivärve: punane, kollane, roheline ja sinine.
Kompimismeel
Kompekarvad suu ja nina külgmises osas on kasuks orienteerumisel ja võimaldavad
meriseal pimedas kindlaks teha, kas ta mahub avausest läbi või on teel takistus.
Maitsemeel
4

5.
Merisead eelistavad magusat toitu hapule, kuid mõru neid ei sega.
Toitumine
Merisigadel peab alati olema ees piisavalt heina. Väga tähtis on ka toortoit. Suvel on selleks
värske rohi ja maitsetaimed, talvel hein. Ka puhas joogivesi peab alati olemas olema.
Pesapaik
Pesapaik peab olema küllalt suur, et merisead saaksid tegeleda kõigi asjadega, mis nende
igapäevaellu kuulub. Sellepärast peab näiteks kahe looma jaoks olema ruumi vähemalt 1,20x
0,60 cm ja puuri kõrgus 50 cm.
Tiinus ja poegimine
Tiinus kestab 59- 74 päeva. Pärast tiinuse lõooepist sünnib 1- 6 poega. Poegimise ajal võtab
emane kükkasendi, nagu ka siis kui poegi toidab. Pärast väljutamist avab ema lootekoti ning
sööb selle ära. Seejärel hakkab ta poegikuivaks lakkuma. Merisead sünnivad täielikult
väljakujunenud karvkattega ja suudavad juba sündimise ajal näha ning kuulda. Nende silmad
avanevad juba kaks nädalat enne sündimist. Vastsündinute kaal on 45 g ja 100 g vahel.
Sagedasemad haigused
Kõhulahtisus
Kõhukinnisus
Gaasid
Haavad
Karvade väljalangemine
Parasiidid, seenhaigused
Mokahaigused
Kuumarabandus
Silmahaigused
Mürgitused
Halvatus
5

6.
Püha tähendus
Inkade ajal oli merisigadel peale lihaloomana kasutamise ka püha tähendus. Neid kasutati
haiguste diagnoosimisel ja ravis. Ka tänapäeval kasutavad seda meetodit veel indiaanlased.
Indiaanlastel on kombeks süüdata ka Kõigevägevamale ja Pühale Vaimule haudadel küünlaid
ning samal ajal viia sinna merisigade elundeid ja liha ohverduseks.
Iraagis aga näiteks on merisead välja õpetatud nii, et nad tõmbavad tasu eest välja
paberirullikesi „saatusesõnumitega” , kuigi tegelikult ju merisigadel mingeid võimeid ei ole,
usuvad inimesed seda, mis paberil kirjas.
6

7.
Kasutatud kirjandus
„Merisiga” Fritz Dietrich Altmann
http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiga
www.google.ee pildid
7