Õppematerjal gümnaasiumile; koostas Kristel Mäekask

1. VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask

4. L ouis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus . Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885.

5. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http:// www . teachersdomain .org/ resources /tdc02/ sci / life / stru / immune / index . html

6. Kas viirused on elus või eluta? Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina . Tal puuduvad elutunnused. Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub ainevahetus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped ELUTA OBJEKTID ELUS ORGANISMID

7. Mis on VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.

8. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3  m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag

9. VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus

10. VIIRUSTE EHITUS valgud genoom (DNA või RNA) kapsiid (valguline kate) ümbris

11. VIIRUSTE EHITUS Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega?  Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 – 75 ° C juures.

13. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter.

17. Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.

18. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.

19. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; 6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks.

20. LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 3. Nukleiinhappe replitseerumine 4. Uute viirusosakeste moodustumine 5. Viirusosakesed väljuvad, rakk hukub

21. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!

22. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 1. Bakteriofaagi kinnitumine 2. Nukleiinhappe sisenemine rakku 3. Nukleiinhappe seostumine kromosoomi 4. Bakteriraku paljunemine