Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
•Descargar como PPTX, PDF•
0 recomendaciones•713 vistas
Esinemine Finantskonverentsil, 18. aprill 2013, Pärnu
Recomendados
Recomendados
Más contenido relacionado
La actualidad más candente
La actualidad más candente (20)
Destacado
Destacado (20)
Similar a Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
Similar a Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis (14)
Más de Eesti Pank
Más de Eesti Pank (20)
Ülo Kaasik. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis
- 1. Makromajanduse väljavaated globaalselt ja Eestis Ülo Kaasik Eesti Pank 18. aprill 2013, Pärnu
- 2. Ettekande sisu • Ülevaade maailmas ja euroalal toimuvast • Ülevaade Eesti majanduse olukorrast • Pikemast väljavaatest ja tootlikkuse kasvust 2
- 3. VÄLISKESKKOND Maailmamajanduse kiire kasv on küll taastumas, kuid euroala majandusraskused jätkuvad. 3
- 4. Maailma majanduskasv on viimaste kümnendite võrdluses suhteliselt kiire -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Maailma SKP Kümnenditekeskmised 2010-2017 keskmine Maailmamajanduskasv, % Allikas:IMFWEOData: October2012 Edition
- 5. 01/2006 04/2006 01/2007 4/2007 01/2008 04/200801/2009 04/2009 01/2010 04/2010 01/2011 04/2011 01/2012 04/2012 01/2013 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 IFO majanduskliima indeks 2006 I kv - 2013 I kv HALB hetkeolukord ootused 6 kuu pärast Kasv/buum Taastumine Jahtumine Langus
- 6. Aasia tärkavate turgude osa maailma tööstustoodangus on suurenenud, arenevate, eelkõige Euroopa turgude roll on vähenenud -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 USA Euroala Aasia tärkavad turud Kesk- ja Ida-Euroopa Muu Maailm Panused maailma tööstustoodangu kasvu, % Allikas: CPB Netherlands Bureau for Economics: World Trade Monitor,
- 7. Euroala eksport kasvab jätkuvalt, kuid sisenõudluse kasv ei ole veel taastunud • Kõige enam on euroalal kannatanud investeeringud ja seeläbi ka tootmisvõimsus. • Euroala majandus hakkab eeldatavasti elavnema 2013. aasta teises pooles. -6% -5% -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP AastaSKPprognoosivahemik Euroala (17 riiki) SKP, panused aastakasvu % Allikad:Eurostat, Euroopa Keskpank
- 8. Euroala inflatsioon on jätkuvalt alanenud -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Inflatsioon EKPprognoos Euroala inflatsioon Allikad:Eurostat, Euroopa Keskpank • Käesoleva aasta algusest on inflatsioon euroalal olnud alla 2%.
- 9. EESTI MAJANDUS Kriisist hästi taastunud, kuid kriisieelne kasvutempo pole jõukohane. Ettevaates sõltume nii meie peamiste kaubanduspartnerite käekäigust kui ka ettevõtete võimekusest sealsetel turgudel läbi lüüa.
- 10. Eesti majanduskasv on olnud viimase kümne aasta jooksul Euroopa kiiremate seas -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 Euroopa viimase kümne aasta ostujõu konvergents Reaalne ostujõud elaniku kohta suhtena EL27 keskmisesse, 2002-2011 keskmine 2003-2012keskminereaalnemajanduskasv Portugal,Kreeka,Itaalia
- 11. Kriisieelset kiiret kasvu edaspidi oodata ei ole Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu vähem kui varem, ka sisenõudluse kasv aeglustub • Euroopa võlakriis pole veel läbi, välisnõudluse taastumine võib taas edasi lükkuda. • Eksportiva sektori suure osakaalu tõttu kandub välisnõudluse nõrkus edasi ka sisenõudlusesse. -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sisenõudlus Netoeksport Muu SKP AastaSKPprognoos Eesti SKP, panused aastakasvu % Allikad:Eurostat, Eesti Pank
- 12. Kasvuväljavaade püsib peamistes ekspordi sihtriikides euroala keskmisest siiski positiivsem • Eesti eksportiv sektor on suhteliselt heas olukorras tänu soodsale sihtriikide valikule. • Edasine ekspordi kasv sõltub lisaks välisnõudlusele ka Eesti majanduse konkurentsivõimest. -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014* SKP kasv (%) euroala Läti Leedu Soome Rootsi * EuroopaKomisjoni sügisprognoos Allikas: Eurostat
- 13. Varem on Eesti ekspordi kasv suutnud ületada nõudluse kasvu sihtturgudel Allikad: ESA, ECB, Eesti Pank • Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel kasvas viimasel kümnendil 72%. 100 150 200 250 300 350 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 turuosavõit nõudlusjooksevhindades Eestieksportkokku -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kaupadejateenusteeksport,reaalkasv Kaubanduspartneritekaalutud impordinõudlusekasv Eesti ekspordi reaalkasv (a/a)Eesti ekspordi turuosa kasv (I kv 2002 = 100)
- 14. Töötute arv (sh pikaajaliste töötute oma) kahaneb • Töötuse määr on viimaste aastate jooksul vähenenud, jõudes 2012. a lõpus 9,3%ni. • Pikaajaliste töötute osakaal oli 52,7%, kuid pikaajalise töötuse määr langes buumieelsele tasemele . Allikas: statistikaamet 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Töötuse määr vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud üle 24 kuu kokku NAWRU
- 15. Töötute palgasoov ehk reservatsioonipalk on kasvanud Väheneb odava värbamise võimalus töötute hulgas Allikad: ETU, statistikaamet Reservatsioonipalk 2012. a. (€) Muutus võrreldes 2011.a. mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus 571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0% II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus 653 486 581 13,5% 9,9% 12,7% III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus 893 634 726 31,3% 12,8% 21,3%
- 16. Majanduskasvust kiirem palgakasv ohustab kasumeid • 2012. aastal suurenes kogu lisandväärtus jooksevhindades 6,6% ja palgafond 8,8%. • Töötlevas tööstuses suurenes palgafond 6,1%, samas kui kasum vähenes 17,6% (!). 40 60 80 100 120 140 160 180 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 SKP Palgafond Kasum+kulum Eesti sissetulekute põhise SKP komponendid, indeks 2005=100 Allikas:Eesti Statistikaamet
- 17. Palgasurve tugevneb tööturu kitsaskohtade tõttu -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 1997 1998 1999 2001 2002 2004 2005 2006 2008 2009 2011 2012 2014 Keskminepalk (% a/a, vasak skaala) Teenuste inflatsioon (%a/a, paremskaala) • Keskmise palga kasvu ja teenuste inflatsiooni vahel on tugev seos. • Jõuline palgakasv kiirendab eelolevatel aastatel ka teenuste inflatsiooni. Allikas: statistikaamet
- 18. Eesti inflatsioon jätkab aeglustumist juhul, kui toorme hinnatase palju ei muutu • Elektri kallinemine suurendas inflatsiooni selle aasta alguses 0,9 protsendipunkti võrra. • Jätkub eelmise aasta kõrgete toormehindade ülekandumine Eesti tootmishindadesse. -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tarbijahinnaindekskokku Toiduained (sh alkohol ja tubakas) Alusinflatsioon Energia -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 20072008200920102011201220132014 Toiduained (sh alkohol ja tubakatooted) Alusinflatsioon Energia Tarbijahinnaindeks kokku Allikas: statistikaamet
- 19. SUURIM VÄLJAKUTSE ON TOOTLIKKUSE SUURENDAMINE
- 20. Edasise majandusarengu ja sissetulekute suurenemise võti peitub tootlikkuse kasvus 0 20 40 60 80 100 120 140 160 Bulgaaria Poola Läti Ungari Leedu Eesti Tšehhi Slovakkia Horvaatia Portugal Malta Küpros Kreeka Saksamaa Itaalia UK Holland Soome Belgia Rootsi Iirimaa Taani Šveits Norra SKP töötaja kohta 2012 (tuhat eurot) Eesti: 27 tuhat eurot Soome: 77 tuhat eurot Allikas: Eurostat
- 21. Tootlikkus ja tootmisstruktuur võrrelduna Soomega • Eesti tööjõu tootlikkus oli 2012. aastal 2,9 korda madalam kui Soome oma. • Mahajäämus tuleneb väiksemast tootlikkusest pea kõikidel tegevusaladel, mitte erinevusest majanduse struktuuris. – Tootlikkuse erinevus on eriti suur töötlevas tööstuses, teenused on konkurentsivõimelisemad. – Võrreldes Soomega on Eesti majanduse struktuuris tootlikumate tegevusalade osatähtsus suurem. Kui Eestis oleks tegevusalade tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti tootlikkus Soome omast 24% kõrgem.
- 22. Eesti ja Soome tegevusalade võrdlus, 2011 • Kõrgtehnoloogilistel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, vahe alla 2 korra. – Need tegevusalad on koguhõive seisukohast vähetähtsad: 4,2% hõivest Eestis, 5,3% Soomes. • Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, vahe üle 3 korra. – Need tegevusalad on hõive poolest tähtsad: 38% hõivest Eestis, 30% Soomes. • Erinevused on suured töötlevas tööstuses, Eesti teenuste pool on suhteliselt konkurentsivõimelisem. [Märkus: OECD ja Eurostat jagavad tegevusalad kõrg-, kesk- ja madaltehnoloogilisteks nende teadus- ja arendustegevuse mahukuse, haru keskmise haridustaseme ja IKT kasutamise järgi.] 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Kõrgtehnoloogiline tööstus Kõrgtehnoloogiline teenindus Madaltehnoloogiline tööstus Madaltehnoloogiline teenindus Lisandväärtus töötaja kohta 2011 (tuhat eurot) Eesti Soome Allikas: Eurostat
- 23. Tootlikkuse pikaajaline kasv ning sissetulekute ühtlustumine • Palgakasv on tasakaaluline siis, kui see võrdub tootlikkuse kasvuga. • Eesti palgad saavad Soomele järele jõuda, kui meil on tootlikkuse kasv pikas perspektiivis Soome omast kiirem. • Aastatel 2002 – 2012 kasvas SKP eurodes töötaja kohta keskmiselt umbes 7,4% Eestis ja 2,3% Soomes. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp. • Erinevus reaalses, s.t hinnatõusuga kohandatud tootlikkuse kasvus oli umbes 2,5 pp. • Eeldame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp Soome omast kiirem. • Sel juhul jõuaks Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga. • Eelnev arvutus põhineb lineaarsel projektsioonil. Samas kehtib reegel, et mida lähedasem on meie sissetulekute tase Soomele, seda väiksem on tootlikkuse kasvuerinevus. Kui seda arvesse võtta, siis jõuame Soomele järele aeglasemalt. • Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame Soomele järele 27 aastaga, ning kui kasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga.
- 24. Kokkuvõte Maailmamajanduses on oodata taastumist, kuid euroala pole veel raskustest üle saanud. Eesti majanduskasv kujuneb lähiaastatel märksa aeglasemaks kui kriisieelsetel aastatel. Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed ning välisnõudluse taastumine võib taas edasi lükkuda. Töötuse vähenemise ning tööealiste migratsiooni tõttu on kahanenud vaba tööjõu ressurss. Kui töötasufondi kasv jääb pikemalt ületama lisandväärtuse kasvu, hakkab see survestama ettevõtete kasumeid. Kuulumine euroalasse, soodne intressitase ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv hoiavad Eesti majanduskeskkonna investoritele atraktiivsena. Uute investeeringute tegemisel peab siiski arvestama ka kesisema kasvu, tugevama palgasurve ning intresside tõusu võimalusega. Eestis on kõrgtehnoloogilistel aladel tootlikkus Soomele lähedasem kui madaltehnoloogilistel aladel ning võrreldes Soomega on Eesti majanduse struktuuris tootlikumate tegevusalade osatähtsus kõrgem.
Notas del editor
- Madal- ja kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on Soomes suhteliselt sarnane ning see tuleneb Soome väga kõrgest lisandväärtusest töötaja kohta rentimises ja kinnisvaras, mis aga vähese teadus- ja arendustegevuse tõttu kvalifitseeruvad madaltehnoloogiliseks. Nendel tegevusaladel on kapitalimahukus suur, aga lisandväärtus töötaja kohta jätab kapitalimahukuse erinevuse tegevusalades arvesse võtmata ja hindab tootlikkust üle.