Kilvar Kessler, Finantsinspektsioon
Eesti Panga infotunnis rääkisid Euroopa panganduse muutunud reeglitest Eesti Panga asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ja finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. 24.11.2014
SSM muudab pankade kapitalijärelevalvet. BRRD toob saneerimisasutuse
1. SSM muudab pankade
kapitalijärelevalvet.
BRRD toob saneerimisasutuse
Kilvar Kessler
Juhatuse esimees
Tallinnas, 24.11.2014
2. Eesmärk
• Informeerida alates 4.11.2014 toimunud olulistest
muutustest pankade kapitalijärelevalves seoses ühtse
järelevalvemehhanismi SSM-i rakendumisega
• Informeerida olulistest muudatustest Finantsinspektsiooni
(ka „FI“ või „inspektsioon“) eesseisvas töö korralduses
seoses pankade kriisilahendamise direktiivi 2014/59/EL
(ka „BRRD“) jõustumisega 1.1.2015
5. Finantsinspektsioon
• Eesti riigi ja Eesti Panga ühisasutus, kes sõltumatult teeb
finantsjärelevalvet riigi nimel
• Sisemine twin peaks. Kapitali- ja teenusejärelevalve vastava mahuka
EL ja Eesti õigustiku alusel kogu reguleeritud pangandus-, kindlustus-,
väärtpaberituru üle, sh pensionifondid, keskregister, makseteenused
ja kindlustusvahendus
• Osalemine audiitorite järelevalves, Tagatisfondi töös ja kriisijuhtimises
6. Kesksed protsessid kapitalijärelevalves
• Sisulises jaotuses
• Tegevusloa andmine ja võtmine, oluliste osaluste omamise õiguse otsustamine
• Panga riskide juhtimine ja järelevalve hinnang sellele, vastavus
usaldatavusnormatiividele ja ühingujuhtimise kvaliteet
• Panga finantstaaste plaanid
• Teemade planeerimine, menetlemine ja otsustamine
• Kuni 4.11.2014 kõikide finantsjärelevalve subjektide – sh kõigi 8 krediidiasutuse -
puhul Finantsinspektsioon planeerib ja menetleb Eesti seaduse alusel
• Tegevuslubade ja osaluste menetluste kontaktpunkt - inspektsioon
• Otsustab inspektsiooni juhatus häälteenamusega
• Piiriüleste kontsernide puhul koostöö ja piiratud küsimustes inspektsiooni
ühisotsused teiste asutustega järelevalvekolleegiumites, mida juhib emaettevõtja
asukoha liikmesriigi järelevalveasutus
• Inspektsioon annab aru nõukogule ja Riigikogule
• Inspektsiooni otsused-haldusaktid kaevatavad halduskohtusse
• Euroopa Pangajärelevalve (EBA) võib kontrollida inspektsiooni poolt Euroopa Liidu
õiguse õiget rakendamist või rakendamata jätmist
8. SSM-l selgelt piiritletud pädevus, detailne
metoodika ja protsessid
• SSM tegevuse aluseks EL määrus nr 1024/2013 ja raammäärus
• SSM rakendab eelkõige EL harmoniseeritud õigust
• SSM tegeleb pankade kapitalijärelevalvega, ei tegele
teenusejärelevalvega ega rahapesu tõkestamisega
• SSM-l oma järelevalve käsiraamat, kus sätestatakse detailideni
järelevalve metoodika ja protsessid
9. Keskuse ja NCA-de töö on jaotatud
• SSM-i moodustavad keskus EKP ja euroala pangajärelevalve
asutused, sh Finantsinspektsioon (NCA-d)
• SSM otsejärelevalve alla kuuluvad kõigi pankade tegevuslubade
andmine ja võtmine, kõigis pankades oluliste osaluste omajate
sobivuse hindamine ja oluliste pankade kapitalijärelevalve
• SEB ja Swedbank on Eesti olulised pangad
• SSM kaudjärelevalve ehk NCA-de otsese kapitalijärelevalve alla
kuuluvad vähemolulised pangad
• SSM otsejärelevalves keskus planeerib, juhib ja otsustab
• SSM kaudjärelevalves keskus seirab, suunab ja teostab
kvaliteedikontrolli
10. Töökorraldus SSM otsejärelevalves
• SSM otsejärelevalves teemade planeerimine, menetlemine ja
otsustamine
•Alates 4.11.2014 oluliste pankade – st Eestist 2 krediidiasutuse - puhul planeerimine
ja otsustamine EKP-s, menetlemine toimub Euroopa Liidu õiguse alusel
Finantsinspektsiooni ja EKP koostöös (JST), kus EKP juhib ja kohapeal võimaldatakse
ressurss keskusele otsuse kavandite ettevalmistamiseks ja otsuste täitmiseks
•Tegevuslubade ja osaluste menetluste kontaktpunkt – inspektsioon; oluliste pankade
kapitalijärelevalves kontaktpunkt - JST
•Otsustajateks EKP SSM järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu
•Piiriüleste kontsernide puhul koostöö ja piiratud küsimustes EKP ühisotsused teiste
asutustega järelevalvekolleegiumites, mida juhib emaettevõtja asukoha liikmesriigi
järelevalveasutus; NCA-d on vaatlejastaatuses
•EKP-SSM annab aru Euroopa Parlamendile, EL Nõukogule, Komisjonile, eurogrupile
ja Riigikogule
•EKP otsused-haldusaktid kaevatavad Euroopa Liidu kohtusse, eelnevalt ka
Vaidlustusnõukokku
•Euroopa Pangajärelevalve (EBA) võib kontrollida EKP SSM poolt Euroopa Liidu
õiguse õiget rakendamist või rakendamata jätmist
11. EKP organisatsioon pangajärelevalves
• EKP-s neli järelevalve peadirektoraati:
• DG1 ja 2: suurte ja väiksemate oluliste pankade otsejärelevalve
• DG3: vähemolulise pankade kaudjärelevalve
• DG4: horisontaalfunktsioonid (tegevusload, metoodika, kriisijuhtimine,
kvaliteedikontroll, sanktsioonid, jmt)
• EKP täiendavalt jagatud tugiteenused: õigusteenistus,
kommunikatsioon, statistika, personalitöö, it-süsteemid
• Kapitalijärelevalves otsejärelevalve teostamise vormiks on ühine
järelevalverühm (JST)
• Juhib EKP (DG1 või 2) töötaja, liikme(te)ks NCA töötaja(d)
• EKP juhib, NCA annab tööjõu
• Muudes otsejärelevalve küsimustes toimub institutsioonide koostöö
12. EKP nõukogu ja SSM järelevalvenõukogu
•Tulenevalt Aluslepingutest on EKP nõukogu kõrgeimaks
otsustusorganiks
• Rakendatakse vaikivat menetlust, so EKP nõukogu on SSM järelevalvenõukogu
otsusega vaikimisi sisuliselt nõus, va kui teatud arv nõukogu liikmeid 10 tööpäeva
jooksul järelevalvenõukogu otsuse saamisest soovib SSM järelevalvenõukogu
otsuse ümbervaatamist
• Eestist Hansson
•SSM sisuliseks otsustusorganiks järelevalve küsimustes on EKP
järelevalvenõukogu
• Esimees, aseesimees, 4 EKP esindajat ja iga NCA/NCB esindaja (18+1)
• Otsused-haldusaktid võetakse vastu lihthäälteenamusega
• Eestist hääleõiguslik liige Kessler ja liige Müller
13. Otsustamist toetavad organid
• Juhtkomitee on SSM järelevalvenõukogu tööd ettevalmistav ja
koordineeriv organ
•Esimees, aseesimees, 1 EKP esindaja ja viis NCA esindajat
•Eesti on esindatud, Kessler
• Lepituskomisjon
•Erimeelsuste lahendamiseks EKP nõukogu ja SSM järelevalvenõukogu vahel,
lepitamiseks
•Eesti on esindatud, Hansson
• Vaidlustusnõukogu
•Kaebuse alusel asutusesiseselt otsuseid läbivaatav organ (menetluslik ja sisuline
vastavus määrusele nr 1024/2013). Järelevalvenõukogu peab vastu võtma uue otsuse,
kui varasem ei vasta seaduse nõuetele
•Viis liiget, otsused häälteenamusega so vähemalt kolm poolthäält
•Eesti ei ole esindatud
14. Töökorralduse SSM kaudjärelevalves
• SSM kaudjärelevalves keskus seirab, suunab ja teostab
kvaliteedikontrolli, inspektsioon teostab oma pädevusi täies mahus
•Alates 4.11.2014 vähemoluliste pankade – st Eestist 6 krediidiasutuse – puhul
üldplaneerimine EKP-s, täpsem planeerimine, menetlemine ja otsustamine
inspektsioonis Eesti seaduse alusel
•Otsustajaks inspektsiooni juhatus hääleenamusega
•Piiriüleste vähemoluliste pankade kontsernide puhul koostöö ja piiratud küsimustes
inspektsiooni ühisotsused teiste asutustega järelevalvekolleegiumites, mida juhib
emaettevõtja asukoha liikmesriigi järelevalveasutus
•Inspektsioon annab aru oma nõukogule ja Riigikogule
•Inspektsiooni otsused-haldusaktid kaevatavad halduskohtusse
•Euroopa Pangajärelevalve (EBA) võib kontrollida inspektsiooni poolt Euroopa Liidu
õiguse õiget rakendamist või rakendamata jätmist
16. Uus raamistik – põhjused, eesmärgid
• Pankade päästmiseks aastatel 2008-2012 kulus hiigelsumma
• Eesti kulutas sellel perioodil… 0 eurot!
• EL pangandusturg integreeritud ja liikmesriikide raamistikud erinevad
• Eesmärgid:
• Säilitada finantsstabiilsus
• Vähendada kulusid maksumaksjale
• Vältida ebakorrapärast maksejõuetuse lahendamist
17. BRRD neli keskset teemat
• Tervendamise planeerimine
• Finantstaaste plaanide koostamine (pangad ja kontrollivad saneerimisasutused)
• Kriisilahenduskõlbulikkuse hindamine, tõkete kõrvaldamine võimalikuks
saneerimiseks
• Saneerimisplaanide koostamine
• Varajane sekkumine finantsprobleemi korral
• Tegevuskava ja teatud toimingute tegemise nõudmine
• Ajutise halduri nimetamise õigus
• Saneerimine
• Menetlus algab, kui pank on „failing or likely to fail“
• Bail-in: aktsionäride ja teatud kreeditoride nõuete vähendamine, tühistamine
• Vajadusel rakendatakse muid saneerimisinstrumente
• Tagatisfondi kindlustatud hoiused kuni 100 000 eurot vähendamisest välistatud
• Saneerimisfond: 1% hoiustega võrdne summa 10 aasta pärast, ex-ante maksed
(püsiosa ja riskitundlik osa)
• Koostöö ja koordineerimine piiriüleste kontsernide puhuks
• Saneerimiskolleegiumid, Euroopa Pangajärelevalve siduvad ja mittesiduvad lepitusotsused
18. Saneerimisasutus
• Eestil siiani saneerimisasutus puudub, alates 1.1.2015 peab olema
toimiv saneerimisasutus ja regulatiivne raamistik, 1.1.2016 SRM osa
• BRRD kohaselt peavad saneerimisasutusel olema saneerimiseks
vajalikud teadmised, ressursid ja suutlikkus; saneerimise funktsioon
peab olema sõltumatu ja huvide konfliktid teiste funktsioonidega
välditud, töötajad struktuurselt eraldatud teistest ning olema eraldi
aruandlusahel
• Eestis saneerimisraamistik kohaldub krediidiasutustele (8) ja
investeerimisühingutele (4)
• Kava kohaselt saab saneerimisasutuseks Finantsinspektsioon, kus
luuakse selleks eraldiseisev struktuuriüksus, mis annab aru pankade
kapitalijärelevalve eest otse mittevastutavale juhatuse liikmele
20. Järeldused
•SSM suunab eurotsooni riikide pankade kapitalijärelevalved ühetaolisele
praktikale; oma organisatsiooni ning nõuetega on eriti väiksematele
finantsjärelevalveasutustele väljakutseks
•BRRD harmoneerib nõrkade pankade tervendamise võimaldades
sujuvamat piiriülest kriisilahendust ja võttes vähemaks survet
maksumaksjatelt; asetab liikmesriigile kohustuse ehitada ja rakendada
sõltumatu kriisilahendusasutus (saneerimisasutus)
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline
Tutvustage kõiki põhiteemasid.
Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.