Eesti Panga president Ülo Kaasik esines ettekandega Eesti ja euroala majandusest Lääne-Viru maakonna arengukonverentsil Rakveres 16.09.2013

1. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestEuroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik
Eesti Pank
Lääne‐Viru arengukonverents
Rakvere AQVA konverentsikeskusQ
16.09.2013

2. Järgmisel aastal on Euroopas oodata
majanduskasvu kiirenemist
(SKP kasv, %)
20142013
negative
0 ‐ 1
1 ‐ 2
2 ‐ 3
3 and above
Allikas: Euroopa Komisjoni kevadprognoos (2013)

3. Mitmetes majanduspoliitika valdkondades
on saavutatud eduon saavutatud edu
Eelarve tasakaal, euroala vs USA, Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid
Suurbritannia ja Jaapan
, g
Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013

4. Ka “äärealade” konkurentsivõime paraneb
• Rahaliidusisesed erinevused vähenevad
• Konkurentsivõime paraneb kõikides „ääreala“ riikides
Jooksevkonto tasakaal
Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013

5. Euroala probleemsemate riikide
krediidiriski hind on stabiliseerunud
“Within our mandate, the
ECB is ready to
do whatever it
takes to preserve the
euro."
Mario Draghi juulis 2012
%
%

6. Samas püsib töötus euroalal
rekordtasemelrekordtasemel

7. Euroala majandus pöördub järgmisel
aastal mõõdukale kasvuleaastal mõõdukale kasvule
Allikas: Euroopa Keskpank

8. Madal inflatsioon jääb euroalal püsima
vähemalt aastaksvähemalt aastaks
Allikas: Euroopa Keskpank

9. Küsitlusandmed näitavad, et Eesti
peamiste kaubanduspartneritepeamiste kaubanduspartnerite
kindlustunne on pisut paranenud
115
120
s
95
100
105
110
Indeks
80
85
90
95
65
70
75
80
Läti Eesti Euroala Rootsi Soome
Allikas: Reuters EcoWin
aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr
08 09 10 11 12 13

10. Soome majanduses on olulisi
struktuurseid väljakutseidstruktuurseid väljakutseid
6
Paberitööstus Elektroonika
Osakaal SKP.st, %
4
5
3
4
1
2
0
1
1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010
10
1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010
Allikas: Suomen Tilastokeskus, Soome Pank 24877

11. Soome majandust koormab ka palkade
liigkiire kasv minevikusliigkiire kasv minevikus

12. Käesolev aasta on Eesti majanduses kaasa
toonud kasvu raugemisetoonud kasvu raugemise
• Suur on olnud nõrga väliskeskkonna ning Eesti eksportiva sektori käekäigu mõju
• Aasta esimesel poolel on kogutoodangu kasvu pärssinud eelkõige veonduse ja• Aasta esimesel poolel on kogutoodangu kasvu pärssinud eelkõige veonduse ja
laonduse tegevusala
Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga prognoos

13. Madalad baasintressid on jõudnud ka
Eesti ettevõtete ja majapidamisteni
6 kuu EURIBOR on praegu ca 15 korda madalam kui 5 aastat tagasi

14. Tööstusettevõtted on varasemast vähem
saanud areneda euroala turule müüessaanud areneda euroala turule müües
• Majandus on kasvanud peamiselt siseturu arvelt, kuid pikemas vaates on oluline, et
välisturud asuksid kindlamale kasvurajale
Allikas: Statistikaamet

15. Ettevõtted hindavad tootmist piiravatest
teguritest olulisimaks nõudlust, kuid g ,
suurenenud on ka tööjõunappus
öö õ d k ii d f k id
80%
90%
100%
Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid
50%
60%
70%
80%
20%
30%
40%
50%
0%
10%
20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus
materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid
Allikas: Euroopa Komisjon

16. Inimfaktor mõjutab järjest enam edasist
majandusarengutmajandusarengut
• Tööealine elanikkond (15‐74) on väiksema‐arvuline kui olime arvanud ja
vähenemistrendil, eriti väiksemates maakondades
• Lääne‐Viru maakond kaotas ainuüksi 2012.a Tallinnale u 500 inimest ning teist sama
palju lahkus välismaale
2012 2012* 2013 Rännet Rahvaloenduse erinevus 2013
Arvestuslik Rahvaloendus arvestav
rahvaarv
arvestuslikust rahvaarvust
‐ rändesaldo alates 2000
muutus
Kogu Eesti 1 024 267 988 379 975 214 ‐3,5% ‐1,3%
..Tallinn 305 961 306 655 305 551 0,2% ‐0,4%
Harju maakond 403 930 426 252 424 588 5 5% 0 4%Harju maakond 403 930 426 252 424 588 5,5% ‐0,4%
Tartu maakond 113 260 114 452 113 400 1,1% ‐0,9%
Hiiu maakond 7 931 6 564 6 497 ‐17,2% ‐1,0%
Saare maakond 26 587 23 827 23 491 ‐10,4% ‐1,4%
Rapla maakond 28 238 26 342 25 901 ‐6 7% ‐1 7%Rapla maakond 28 238 26 342 25 901 ‐6,7% ‐1,7%
Lääne maakond 21 177 18 426 18 078 ‐13,0% ‐1,9%
Põlva maakond 23 470 20 639 20 236 ‐12,1% ‐2,0%
Pärnu maakond 67 151 61 955 60 651 ‐7,7% ‐2,1%
Lääne‐Viru 50 983 45 026 44 002 ‐11,7% ‐2,3%
maakond
, ,
Võru maakond 28 439 25 033 24 460 ‐12,0% ‐2,3%
Viljandi maakond 42 272 35 869 35 008 ‐15,1% ‐2,4%
Valga maakond 25 541 22 345 21 799 ‐12,5% ‐2,4%
Järva maakond 27 692 23 120 22 538 ‐16,5% ‐2,5%
Jõgeva maakond 28 099 23 659 22 984 ‐15,8% ‐2,9%
Ida‐Viru maakond 129 497 114 870 111 581 ‐11,3% ‐2,9%

17. Tööealine elanikkond on väiksem kui me
arvasime ja väheneb oodatust kiiremini
Arvuliselt on hõivatuid umbes 25 tuhande võrra vähem kui näitab praegune statistika
Tööealine elanikkond
Rahvaloendusega korrigeeritud ÜRO prognoos, madal stsenaarium
1 020 000
1 040 000
1 060 000
Statistikaameti rahvastikuprognoos 1. variant, EP poolt uuendatud
960 000
980 000
1 000 000
1 020 000
900 000
920 000
940 000
960 000
Allikas: Statistikaamet, EP hinnang
860 000
880 000
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2

18. Tööjõus osalemise määr* on samas kasvanud
j id d k id töö lija aidanud kompenseerida tööealise
elanikkonna kahanemist
Tööjõus osalemise määr
Kogu Eesti Põhja‐Eesti Kesk‐Eesti
75%
80%
65%
70%
60%
65%
55%
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Allik S i ik
* Hõlmab tööturul aktiivselt osalevaid inimesi, nii töötavaid kui ka töötuid.
Allikas: Statistikaamet

19. Töökäte vähenemine viib palgakasvu
kiirenemiselekiirenemisele
• Keskmise palga kasv oli II kvartalis ootamatult jõuline – 8,5%
• Kui majandus ei hakka kiiremini kasvama, võivad tänased töökohad ohtu sattuda
Keskmise brutokuupalga aastakasv
Eesti keskmine Lääne Viru maakond
25%
30%
Eesti keskmine Lääne‐Viru maakond
10%
15%
20%
‐5%
0%
5%
‐15%
‐10%
‐5%
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II
Allikas: Statistikaamet
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

20. Kokkuvõtteks
• Euroalal on jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala inflatsiooni
keskkonnas See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida Euroopakeskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida. Euroopa
Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida tänasel või
madalamatel tasemetel.
M d j d liitik ldk d d itii õj j b ld• Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on juba avalduma
hakanud. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning konkurentsivõime
kasvanud (sh probleemsetes riikides).
Lühi j li lt k ib i õ dl kti i k di t ti it d• Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiveerumine ekspordist tingitud
ebakindlust.
• Eestis on peamised riskid seotud välisnõudlusega. Pikemas perspektiivis tuleb aga
h l k l k k h k d ktähele panna ka palgakasvust ning kinnisvara hinnakasvust tingitud riske.
• Pikemas perspektiivis on Eesti suurimaks väljakutseks investeeringud inimkapitali.
Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ning
teadmistemahukamates majandusharudes. Tootlikkusel põhinev palgakasv saab
tugineda töötajate tarkusele.

21. Võimalikud ohud, millega Eestis tuleb
arvestadaarvestada
K ii ijä lt k t d E ti j d t d äh• Kriisijärgselt korrastunud Eesti majandus on muutunud vähem
haavatavaks, kuid nii era‐ kui ka avalik sektor peavad arvestama võimalike
riskidega.
• Kuigi Euroopa majandusruumis on näha tervenemise märke, on
välisnõudluse taastumine jätkuvalt ebakindel ning see võib ohustada
eksportivat sektorit.p
• Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua
liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid.
• Odava laenamise võimalusega ei tohi kaasneda riskide alahindamist ja
laenuteenindamise võime ülehindamist.
• Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) p j j pp ( j )
võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning
seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet.

22. Eesti Panga juunikuise
majandusprognoosi põhinäitajadmajandusprognoosi põhinäitajad
M j d õhi äi j k
2012 2013 2014 2015
Majandusprognoos põhinäitajate kaupa
SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7
SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3
THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7
Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5
Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4
Eelarve tasakaal (% SKPst) ‐0,3 ‐0,3 0,0 0,2
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank