Ettekanne TARK ja Postimehe majanduskonverentsil 02.03.2017

1. Mis viib majanduse
kiiremale kasvule?
ÜLO KAASIK

2. 1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015
2012-2016
2,3%
2005-2007
9,7%
Viimaste aastate majanduskasv on ootustele
selgelt alla jäänud
Allikas: statistikaamet
2000-2004
7,2%
Eesti sisemajanduse kogutoodang püsihindades
mln eur

3. Majanduse keerulist hetkeseisu väljendab aastaid
kestnud kasumite ja investeeringute vähenemine
0%
40%
80%
120%
160%
200%
0%
40%
80%
120%
160%
200%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
investeeringud
kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
hüvitised töötajatele
Märkus. Andmed on jooksevhindades, indekseeritud 2006 I kvartal = 100%, nelja kvartali libisev keskmine.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

4. Majanduskasvu allikad
PÕHIVARA,
TARISTU,
LOODUSRESSURSID
INIMESED,
HARIDUS,
OSKUSED
IDEED,
JUHTMINE,
TEHNOLOOGIA
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

5. Majanduskasvu allikad
PÕHIVARA,
TARISTU,
LOODUSRESSURSID
INIMESED,
HARIDUS,
OSKUSED
IDEED,
JUHTMINE,
TEHNOLOOGIA
RAHAPOLIITIKA
EELARVEPOLIITIKA
HARIDUSPOLIITIKA
JNE

6. Tööstusettevõtted panevad madala kasvu
süüks vähest nõudlust, samas...
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
rahastustingimused
muu
sisseseade
tööjõud
ebapiisav nõudlus
mitte miski
Allikas: Euroopa Komisjon
Eesti tööstusettevõtete hinnang tootmismahu suurendamist piiravatele teguritele
• ...siseturu väga kiire kasv ei ole saanud olla tõsiseks piiranguks.
• Ekspordi puhul võib vähese nõudluse tunnetamine näidata probleeme konkurentsivõimega.

7. Eesti majanduse toodangus peab toimuma nihe
hinnapõhiselt konkurentsivõimelt mittehinnapõhisele
Allikas: Eurostat
* Andmed 2013. aasta kohta, arvestades hinnataseme erinevust.
0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140%
KESKMINE
intellektuaalomand
muud masinad ja
seadmed
ehitised
transpordivahendid
IKT seadmed
Kapitali hulk töötaja kohta võrreldes Soomega*
• Oluliselt peaks suurenema investeeringud intellektuaalomandisse.

8. Vaja on senisest enam investeeringuid, kuid need
peaksid olema ka varasemast tootlikumad
• Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahukuse juures Eesti omaga võrreldava
kasvukiiruse – Eesti ettevõtetesse investeeritud euro on toonud vähem tagasi.
0
1
2
3
4
5
17 19 21 23 25 27 29
EestiLätiSlovakkia
Iirimaa
Leedu
Investeeringute seos majanduskasvuga Euroopa Liidus
keskmine
majanduskasv
2000-2015.a (%)
keskmine investeeringute osakaal SKPs 2000-2015.a (%)
Poola
Allikas: Eurostat

9. Erinevalt eelmisest kümnendist investeeritakse
tulevasse kasvu vähem kui euroalal keskmiselt
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
Allikas: Eurostat
Mittefinantsettevõtete investeeringute suhe lisandväärtusesse 2015. aastal

10. Soetatud põhivara efektiivse rakendamise osas on
Eestil kõvasti arenguruumi
Allikad: Euroopa Komisjon, küsitlusandmed
• Jõude seisvad tootmisvahendid on märk ebaefektiivsusest.
45
50
55
60
65
70
75
80
85
Küpros
Bulgaaria
Läti
Kreeka
Horvaatia
Leedu
Malta
Eesti
Itaalia
Rumeenia
Hispaania
Portugal
Slovakkia
Belgia
Ühendkuningriik
Ungari
Poola
Taani
Sloveenia
EuroopaLiit
Luksemburg
Holland
Soome
Saksamaa
Prantsusmaa
Rootsi
Austria
Tšehhi
Tootmisvõimsuste rakendatus 2005-2016 (%)

11. Ainuüksi olemasolevate tootmisvõimaluste parem
kasutamine tõstaks Eesti tootlikkust tublisti
20
40
60
80
100
120
140
60 65 70 75 80 85 90
Eesti
keskmine rakendatuse määr 2000-2014 (%)
tootlikkusEL-28
keskmisesuhtes(%)
Tootmisvõimsuse rakendatuse ja tootlikkuse seos Euroopa Liidu riikides
Allikad: Euroopa Komisjon, eurostat

12. Väikestel ettevõtetel on keeruline suuremate
kannul püsida
0
5
10
15
20
25
30
1-9 10-19 20-49 50-99 100-249 250 ja enam
töötajat
Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel
sõltuvalt ettevõtte suurusest, 2011-2015. a keskmine
tuhateurot
Allikas: statistikaamet
• Suuremad ettevõtted kogevad eksportimisel vähem takistusi (Eksportööride
konkurentsivõime uuring 2015).

13. -2%
0%
2%
4%
6%
8%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
tootlikkus
hõive
SKP kasv püsihinnas
Hõive ja tootlikkuse panus majanduskasvu
Majanduskasvu kiirendab üksnes tootlikkuse kasv
• Töötajate puudus jääb teravaks probleemiks, hõivepõhine kasv on lõppenud.
• Ettevõtted võiksid kasutada soodsaid rahastamistingimusi uute investeeringute
tegemiseks ja olemasolevate toomisprotsesside tõhustamiseks
prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

14. Eesti majandus ei vaja praegu eelarvepoliitilist stiimulit
Hetkel on Eesti majandus tavatus olukorras: majanduskasv on nõrk, kuid nõudlus töötajate järgi
on suur.
– Tööhõive määr on ajaloo kõrgeim
– Töötus madal
– Palgakasv ületab tuntavalt tööviljakuse juurdekasvu
– Ettevõtjate hinnangul on tööjõupuudus oluline probleem
– Vabade ametikohtade arv on pigem tõusmas
Tavapäraselt viitab kõrge hõivemäär, suhteliselt madal töötus, kiire palgakasv ja vabade
ametikohtade kasv sellele, et majandus ei vaja eelarvepoliitilist tuge.

15. Ettevõtete ja majanduskasvu jaoks on oluline
õiglane maksukeskkond
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
mitterahul
mitte kumbki
rahul
Allikas: Arnis Sauka (SSE Riga), Main determinants of the shadow economy
https://ebs.ee/images/Tudengile/English/OpenUni/EMS/Arnis_Sauka_Estonia_2017_shadow.pdf
Ettevõtjate ja juhtide rahulolu riigi maksupoliitikaga
• Ettevõteteid ei peaks koormama liigse bürokraatiaga.
• Kiired ja sagedased maksumuudatused halvendavad ettevõtluskeskkonda ja lisavad ebakindlust.

16. Samal arengurajal jätkates on järgmise
kümnendi alguses viimaste aastate kasv juba
„normaalsus“
0%
1%
2%
3%
4%
2012-2016 2017-2021 2022-2026 2027-2030
Eesti Pank Rahandusministeerium
Majanduskasv
Allikad: Eesti Pank, Rahandusministeerium, statistikaamet
prognoos

17. • Eestis on probleemiks nii tööealiste inimeste hulga vähenemine
kui ka vähenenud investeeringute maht.
• Tööjõu osas on abi osalusmäära tõusust, pidev edasiliikumine peab
toimuma ka tööjõu kvaliteedis, st oskustes.
• Osalist leevendust tööjõupuudusele pakuks võõrtööjõu kaasamine,
kuid elanike sissetulekutaseme tõusu tagab siiski vaid töökohtadel
loodava lisandväärtuse suurenemine.
• Investeeringute puhul ei ole takistuseks rahale ligipääs, pigem
ettevõtete vähene aktiivsus. Selle põhjuseks on nii vähene
välisnõudlus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Viimast peaks riik
vähendama, mitte vastupidi.
Kokkuvõtteks