1. Vene riik XVI-XVIII sajandil

2. XVI-XVII sajandi Venemaa oli mahajäänud,
Euroopast isoleeritud maa

4. Ivan IV Julm (1533-1584)
• Hakkas end esimese Vene
valitsejana nimetama tsaariks
• Kehtestas piiramatu võimu,
mis põhines terroril
• Laiendas Vene riiki ida
suunas (vallutas Siberi)
• Üritas Liivi sõjas (1558-1583)
edutult vallutada Baltikumi ja
jõuda Läänemereni
• Tema poja Fjodori surmaga
lõppes senine dünastia

5. Ivan Julma troon

6. Ivan Julma varandus

7. Hukkamisele toodud bojaar tsaari ees

8. Ivan Julm oma kuuenda abikaasaga

9. Ivan Julm tapab oma poja

10. Tsaar poja surivoodi juures

11. Tsaar tahab mungaks hakata

12. Segaduste aeg (1598-1613)
• 1598 katkes vana valitsejadünastia, Vene troon jäi tühjaks
• Järgnes 15-aastane Segaduste aeg, mil riigil puudus seaduslik
valitseja
• Korduvalt haarasid trooni isehakanud (Vale-Dimitrid)
• Selles olukorras tungisid Venemaale kallale Rootsi ja Poola
• 1610.a. vallutasid poolakad Moskva – Vene riik rippus
juuksekarva otsas
• Vene riigi päästis rahvaülestõus, poolakad löödi maalt välja
• 1613.a. valiti uus tsaar – Mihhail Romanov; sai alguse
Romanovite tsaaridünastia (troonil 1613-1917)

13. Vale-Dimitri I – kloostrist põgenenud munk
Grigori Otrepjev

14. Poola kuningas
Sigismund III
Tahtis vallutada
Venemaa ja liita
selle Poolaga

15. Vene rahvas astub
poolakate vastu

16. Mälestusmärk Mininile ja
Požarskile – Venemaa
päästjatele

17. Mihhail Romanovi
kroonimine 1613

18. Tsaar Mihhail (1613-1645)

19. Troonipärija Aleksei pruuti valimas

20. Tsaar Aleksei Mihhailovitš (1645-1676) –
Peeter I isa
Oli kaks korda
abielus,
16 lapse isa

21. Kirikulõhe (1650. aastad)
• Tsaar Aleksei alustas
kirikureformi
• Nüüdsest kummardus
vööni, ristimärk kolme
sõrmega
• Õigeusu kirik lõhenes
• Vanausulised põgenesid
tagakiusamise eest Peipsi
taha Eestisse
• Peipsi-äärsed vene külad
pärinevad sellest ajast

22. Vanausulised patriarhiga vaidlemas

23. Habemeajamine on vanausuliste jaoks patt

24. Vanausuliste palvemajad Peipsi ääres

25. Sibulakasvatus on vanausuliste peamine tuluallikas

26. Vanausuliste Raja küla Peipsi ääres on Eesti pikim küla
(külatänava pikkus 8 km)

27. Peeter I ajastu Venemaal

28. Peeter I Suur (tsaar 1682-1725)
• Suurimaid reformaatoreid
Venemaa ajaloos
• Sai tsaariks 10-aastaselt
(koos kaksikvennaga),
17-aastaselt asus üksi
valitsema
• Tema vaateid mõjutas
lapsepõlves kogetu, tihedad
kontaktid välismaalastega,
samuti Euroopa-reisid

30. • Peeter I peaeesmärk: saavutada väljapääs merele, väljuda
eraldatusest, teha Venemaast arvestatav ja kaasaegne suurriik
• Venemaa peavaenlaseks kujunes Läänemere valitseja Rootsi,
kelle vastu alustati 1700 Põhjasõda
• 1710 vallutati Rootsilt ja liideti Venemaaga Baltimaad
• 1721 lõppes Põhjasõda Venemaa hiilgava võiduga – Rootsi
suurriigile anti surmahoop, saavutati väljapääs Läänemerele,
Peeter I “raius akna Euroopasse”

31. Peeter I vallutatud Narvas

32. Poltaava lahing 1709 andis Rootsile surmava hoobi

33. Edukaks sõjapidamiseks vajas Venemaa
suuri ja põhimõttelisi ümberkorraldusi
• Sõjaväereform: senise palgasõjaväe asemel kehtestati
nekrutivärbamine (loosiga värvatud nekruti sõjaväeteenistus
kestis elu lõpuni)
• Peeter I rajas Vene laevastiku (varem puudus vajadus!)
• Maksureform: ajutiste maksude (habememaks, korstnamaks,
kirstumaks jne) asemel seati sisse üleriigiline pearaha (iga
meeskodanik maksis kord aastas kindla summa riigile)
• Valitsusreform: asutati Senat (kõrgeim kohus ja tsaarile nõu
andev organ), riik jagati kubermangudeks (suurteks
halduspiirkondadeks eesotsas asevalitsejate ehk
kuberneridega)

34. Vene sõdurid enne ja pärast reformi

35. Vene ohvitserid

36. Peeter I käis isiklikult
Hollandis laevaehitust
õppimas

37. Vene sõjalaevastik

38. Peetri-aegsed kuld- ja hõberublad

39. Muutused elu-olus ja kommetes
• Rõivastus ja soengumood muutus euroopalikumaks:
1) tulid põlvpüksid, sukad, pitskraed ja –varrukad
2) aadlikel keelati habemed, moodi tulid parukad
• Hakati korraldama seltskonnaõhtuid – assambleesid –, kuhu
kaasati ka naisi
• Venemaal levisid tubakasuitsetamine ja viinajoomine
• Muudeti ajaarvamist ja kalendrit:
1) ajaarvamise aluseks võeti Kristuse sünd, mitte maailma
loomine (7208.a. = 1700.a.)
2) uut aastat hakati tähistama 1. jaanuaril (varem 22. sept.)

40. Vene aadlikke 18. sajandist

41. Sunniviisiline
habemelõikus

42. Uus naistemood

43. Assamblee

46. 1703 alustati uue pealinna Sankt-Peterburgi rajamist

48. Mõnekümne aastaga sai Venemaa endale
moodsa, euroopaliku pealinna

49. Talvepalee (Ermitaaž)

50. Talvepalee

51. Peterhof – tsaari suveloss

54. Tsarskoje Selo – tsaari suveloss

56. Peeter-Pauli saar, kindlus ja kirik Peterburis

57. Iisaku katedraal Peterburis

58. Peeter I surivoodil
1725
Venemaast oli saanud
suurriik, astutud oli pikk
samm Euroopale lähemale

59. Venemaa 18. sajandil:
naiste sajand

60. • Pärast Peeter I ootamatut surma algas Venemaal taas
võimuvõitluse ja paleepöörete ajajärk
• Järgneva 70 aasta jooksul valitsesid Venemaad peamiselt
naised
• 18. sajandi jooksul jätkus Venemaa lähenemine
Euroopale

61. Katariina I
(1725-1727)
Liivimaalt pärit Peeter I
abikaasa, valitses pärast
mehe surma

62. Katariina I

63. Kadrioru lossi ja pargi lasi Peeter I rajada
1718 oma abikaasa auks

65. Anna Ivanovna
(1730-1740)
Peeter I vennatütar,
harimatu ja labane
naisterahvas, kes lasi
valitseda oma armukestel

66. Tollane ajaviide: seltskond hullab
keisrinna magamistoas

67. Keisrinna Elisabet
(1741-1762)
Peeter I tütar, haritud, ilus
ja võimekas valitsejanna
Tema ajal:
- rajati Venemaa esimene,
Moskva ülikool (1755)
- kaotati surmanuhtlus
- hakati jooma šampanjat
- asutati esimene teater

68. Keisrinnal oli 15 000 ballikleiti,
mida ta kandis vaid korra
Magas iga kord erinevas toas,
kartes mõrvamist
Magas päeval, töötas ja
ja pidutses öösiti

69. Keisrinna Tsarskoje Selo suvelossis

70. Katariina II Suur (1762-1796)
Vene ajaloo silmapaistvaim naisvalitseja

71. Katariina noorena
Päritolult sakslanna, kes toodi
Venemaale ja pandi mehele
keiser Peeter III-le
Kõrvaldas oma mehe ja
tõusis ise troonile

72. Katariina küpses eas
Katariina II valitses Venemaad
absolutistlikult
Tema eesmärk: ühtlustada
riiki, luua üleriigilised
seadused, parandada
talurahva olukorda

73. Katariina oli väga haritud,
valdas võõrkeeli, pidas
kirjavahetust Euroopa
filosoofidega
Rajas esimesed koolid lihtrahva
jaoks
Kuulutas välja ususallivuse
Soosis kauneid kunste

74. Katariina II laiendas Venemaa piire
Tema ajal likvideeriti ja jagati Poola riik