Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu
•
1 recomendación•3,562 vistas
Loeng Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi kursusel IFI6070 Intelligentne arvutikasutus, 2. detsember 2013.
Recomendados
Recomendados
Más contenido relacionado
La actualidad más candente
La actualidad más candente (19)
Destacado
Destacado (18)
Similar a Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu
Similar a Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu (15)
Más de Hans Põldoja
Más de Hans Põldoja (20)
Último
Último (11)
Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu
- 1. Autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu Hans Põldoja
- 3. Copy + right
- 4. Autoriõiguse ajaloost • • • Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.) • Autoriõiguse seadus (1992) Statute of Anne (1710, Suurbritannia) Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886, viimane versioon 1971)
- 6. Kaitstavad teosed • • Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid • AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne. Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil (Autoriõiguse seadus, 2013)
- 7. AÕS ei kohaldata • • • • • • • • Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
- 8. Autoriõiguse teke ja kestvus • Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele • Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
- 10. Isiklikud õigused • • • • • • • • • Õigus teose autorsusele Õigus autorinimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele Õigus teos tagasi võtta Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
- 11. Varalised õigused • • • • • • • • • Õigus teose reprodutseerimisele Õigus teose levitamisele Õigus teost avalikult esitada Õigus teost tõlkida Õigus teha teosest kohandusi Õigus teost üldsusele edastada Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke Õigus teoseid üldsusele näidata
- 13. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel • Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. • Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
- 14. Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel • Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
- 15. Probleemid • • Mis on motiveeritud maht? • Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut • Orbteosed Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?
- 17. Litsentsid
- 18. Mis on litsents? • Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost) • Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu) (Karja, 2010)
- 19. Näited tarkvaramaailmast • • • End User License Agreement (EULA) GNU General Public License ...
- 20. Vaba tarkvara mõisted • Vaba tarkvara (free software) — Richard Stallmann ja The Free Software Foundation, 1985 • Avatud lähtekoodiga tarkvara (open source software) — Open Source Initiative, 1998 • FOSS/FLOSS — Free (Libre) Open Source Software
- 21. Vaba tarkvara põhivabadused (GNU GPL) • • Vabadus programmi mistahes eesmärgil kasutada (vabadus 0). • Vabadus programmi koopiaid levitada, et oma naabrit aidata (vabadus 2). • Vabadus programmi parendada ning oma täiendusi avalikkusele kättesaadavaks teha, et kogu ühiskond sellest kasu saaks (vabadus 3). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks. Vabadus uurida, kuidas programm töötab, ja seda oma vajadustele vastavaks kohandada (vabadus 1). Juurdepääs lähtekoodile on selle vabaduse teostamise eeltingimuseks. (Mõtsküla, 2009)
- 22. Levinumad vaba tarkvara litsentsid • • • • • GNU General Public License Apache License MIT License BSD litsentsid GNU Lesser General Public License
- 24. Litsentside ühilduvus • Teise litsentsiga teose kasutamine tuletatud teose loomisel • Tuletatud teose avaldamine teise litsentsiga
- 30. Creative Commons litsentsid • • • • • • Attribution Attribution-Share Alike Attribution-Noncommercial Attribution-Noncommercial-Share Alike Attribution-Noncommercial-No Derivative Works Attribution-No Derivative Works
- 31. Creative Commons piirangud b Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil a Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel n Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel d No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel
- 32. Creative Commons õigused s Share — õigus teost kopeerida, levitada ja edasi anda r Remix — õigus teost kohandada
- 35. Creative Commons Eesti litsentsid • • • • Autorile viitamine • Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld • Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel
- 38. Teised avatud sisulitsentsid • GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents • Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad materjalid
- 39. Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?
- 40. Teose tähistamine litsentsiga • Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud • Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon
- 42. Üldine Creative Commons ikoon Attribution litsents CC BY Attribution-ShareAlike litsents CC BY-SA Attribution-NoDerivs litsents CC BY-ND Attribution-NonCommercial litsents CC BY-NC Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents CC BY-NC-SA Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents CC BY-NC-ND
- 43. Teised avatud sisulitsentsid GNU Vaba dokumentatsiooni Litsents Public Domain
- 44. Kuidas leida avatud sisu?
- 51. Fotod
- 54. Muusika
- 64. Avatud kursused
- 65. http://p2pu.org
- 66. http://p2pu.org
- 69. Miks avaldada oma töid avatud sisulitsentsiga?
- 74. Autoriõiguse seadus “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...” (§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel) (Autoriõiguse seadus, 2013)
- 76. Kokkuvõte
- 77. Probleemid • • • • Inimeste teadlikkus avatud sisulitsentsidest Avatud sisulitsentside ühilduvusprobleemid Non-Commercial piirangu liigne kasutamine Äriline kasutus ei ole selgelt defineeritud
- 79. Milline sisulitsents valida? • Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike • Fotod — CC Attribution
- 80. Ülesanded
- 81. Ülesanne • Tutvu esitluses viidatud keskkondadega ja otsi endale kasulikku avatud sisu • Avalda mingi omaloodud teos mõnes avatud sisu keskkonnas • Kirjuta selle põhjal sissekanne oma ajaveebi
- 82. Essee teemad • • • • Mina kui autor Vaba tarkvara või kommertstarkvara? Mida tähendab vaba tarkvara haridusele? Mida tähendab avatud sisu haridusele?
- 83. Viited • Autoriõiguse seadus (2013). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/ 114062013005 • Creative Commons (2013). About The Licenses. Loetud aadressil http:// creativecommons.org/licenses/ • Creative Commons (2013). Frequently Asked Questions. http:// wiki.creativecommons.org/FAQ • Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-content/uploads/ 2010/11/Hele_Karja.pdf • Mõtsküla, P. P. (2009). Vaba tarkvara litsentside süstemaatiline analüüs. (Magistritöö). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/images/50001107/wmag.pdf
- 84. Kasutatud fotod • Paul Keller, http://www.flickr.com/photos/paulk/6886365257/
- 85. Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee IFI6070 Intelligentne arvutikasutus http://ifi6070.wordpress.com Tallinna Ülikool Informaatika Instituut See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/