Esitlus e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil, 11. aprill 2012, Tallinn.

1. Õpetajate
haridustehnoloogilised
pädevused ja nende hindamine
Mart Laanpere, Hans Põldoja
Tallinna Ülikool

2. cba
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile
viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi
alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ või kirjutage
aadressil Creative Commons, 444 Castro Street, Suite 900,
Mountain View, California, 94041, USA.

3. Kontekst
• Haridustehnoloogiliste pädevuste olulisus
• Üldised IKT pädevusmudelid ei kata IKT õppetöös
kasutamiseks vajalikke pädevusi
• Eesti õpetajate haridustehnoloogiline
pädevusmudel (HTPM)
• DigiMina keskkond haridustehnoloogiliste
pädevuste hindamiseks

4. Rahvusvahelised
pädevusmudelid
• Arvutikasutaja oskustunnistus (ICDL/ECDL)
• UNESCO ICT Competency Framework for
Teachers
• ISTE National Educational Technology Standards
for Teachers (NETS-T)

5. • ECDL / ICDL
• Kasutusel 148 riigis
• Rõhk IKT
kasutamisel
• Standartsed testid

6. • Esimene versioon
2008, täiendatud
2011
• Juhend kohalike
pädevusmudelite
koostamiseks
• 6 pädevusgruppi

7. • ISTE NETS-T 2008
• 20 pädevust 5
pädevusgrupis
• Kasutusel Norras,
Hollandis, Soomes
jm.

8. Haridustehnoloogilised
pädevusmudelid Eestis
• Õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel
(Tiigrihüppe Sihtasutus, 2011)
• ISTE NETS 2008 (EITSA, 2012)
• Õ̃petajate ja õppejõudude haridustehnoloogilised
pädevused (EITSA, 2009-2011)

9. 1 2 3 4 5
I Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas
1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning arendamine
Leiab internetist ja rakendab Kohandab Internetist leitud Koostab õpilaste loovust ja Loob koostöös (õpilastega, Analüüsib ja hindab enda,
õpilaste loovust ja loovust ja innovatsiooni innovatsiooni arendavaid kolleegidega jne) õpilaste kolleegide või õpilaste
innovatsiooni toetavaid toetavaid õpiülesandeid, õpiülesandeid, kasutades loovust ja innovatsiooni koostatud loovülesandeid
õpiülesandeid. hindab õpilaste õpitulemusi digiajastu vahendeid. arendavaid õpiülesandeid. nende tulemuslikkuse ja
rakendatavuse aspektidest.
1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil
Leiab ja esitab õpilastele Kohandab elulisi Koostab näiteid elulise Juhendab õpilaste Juhendab õpilasi eluliste
näiteid elulise probleemi probleemülesandeid probleemi lahendamiseks iseseisvat ja rühmatööd probleemide lahenduste
lahendamiseks digitaalsete sobivaks konkreetse digitaalsete vahendite abil, eluliste probleemide hindamisel, analüüsil,
vahendite abil. kontekstiga. kaasab õpilasi probleemi leidmisel, püstitamisel, kokkuvõtete ja järelduste
lahendamisse. lahendamisel. tegemisel
1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste refleksioonile ja mõtestamisele
Rakendab õpilastega vähemalt Valib (ülesandest lähtuvalt) Juhendab õpilasi kaaslaste Analüüsib ja hindab Suunab õpilasi oma
ühte refleksiooni meetodit sobiva refleksiooni meetodi refleksioonide õpilaste refleksioone kogemuste järjepidaval,
ja juhendab õpilasi selle kommenteerimisel ja pikaajalisel ja süsteemsel
rakendamisel mõtestamisel reflekteerimisel isikliku või
rühma e-portfoolio abil
1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome juhendamine
Selgitab oma sõnadega, mis on Juhendab õpilaste Juhendab õpilaste koostöös Valib ülesandest lähtuvalt Suunab õpilasi
teadmusloome ja kuidas see individuaalset toimuvat teadmusloomet sobiva koostöös enesejuhitava koostöös
toimub digitaalseid vahendeid teadmusloomet ja veebipõhises keskkonnas teadmusloome meetodi ja teadmusloome
kasutades omaloodud materjalide vähemalt ühe konkreetse juhendab õpilasi selle kavandamisele,
(teadmusobjektide) jagamist meetodi kohaselt rakendamisel dokumenteerimisele ja
digitaalse tehnoloogia hindamisele
vahendusel
II Õpikeskkonna kavandamine ja õppeprotsessi läbiviimine digikeskkonnas (õpidisain)
2.1 Digitaalseid vahendeid kaasava õppeprotsessi kavandamine
Kirjeldab digitaalsetele Valib antud kontekstile, Kohandab ja kombineerib Diferentseerib erinevaid Analüüsib ja hindab valitud
õppevahenditele sobivaid digitaalsele õppevahendile erinevaid meetodeid meetodeid õpilaste meetodi sobivust õpilaste
meetodeid ja õppijale sobiva meetodi õppetöös erivajadustest lähtudes vajaduste, õpikeskkonna ja

10. Disaini väljakutsed
• Kuidas defineerida pädevuse kriteeriumid kõikidele
HTPM pädevustele?
• Kuidas valida pädevuste hindamiseks sobivad
meetodid ja vahendid?
• Kuidas realiseerida pädevuste hindamine
veebipõhise vahendi abil?

11. DigiMina disain ja
arendus

12. http://trac.htk.tlu.ee/digimina/

13. Disainimetodoloogia
Contextual Inquiry Participatory Design Product Design Software Prototype
As Hypothesis
Concept mapping User stories
Information
architecture
Participatory design
sessions
Paper prototyping
Scenario-based High-fidelity
Personas Agile sprints
design prototyping
(Leinonen et al, 2008) põhjal

14. Personad
• Õpetajakoolituse magistrant
• Kutseaasta õpetaja
• Kogenud õpetaja
• Kooli haridustehnoloog
• Koolitusjuht
(Cooper et al, 2007)

15. Stsenaariumid
• Õpetajakoolituse üliõpilane testib oma pädevusi
• Pädevuste partnerhindamine
• Kooli haridustehnoloog selgitab välja õpetajate
koolitusvajaduse
• Koolitaja komplekteerib sarnase tasemega
koolitusrühma
(Carroll, 2000)

16. Stsenaarium 2: Pädevuste partnerhindamine
Kaisa on noor matemaatika õpetaja, kes on esimest aastat koolis. Õpetaja kutseaasta
käigus tuleb muuhulgas tähelepanu pöörata ka oma pädevuste kaardistamisele. Kaisa on
korra varem ülikooli ajal juba oma haridustehnoloogilisi pädevusi hinnanud, kuid
nüüd koolis on ta oma teadmisi ja oskusi praktikas saanud rakendada.
DigiMina keskkonda sisenedes näeb ta oma eelmisel aastal tehtud pädevuste hindamise
testi. Ta saab valida, kas alustab pädevuste testi täitmist eelmise aasta tasemelt
või päris algusest. Talle meenub, et eelmisel korral võttis kõigi ülesannete
lahendamine suhteliselt palju aega ning ta otsustab sel korral alustada testi
täitmist eelmise aasta tasemelt. Sel korral on lisaks valikvastustega küsimustele ka
probleemülesandeid, mille puhul tuleb vabas vormis omapoolne lahendus kirjutada.
Vastamise lõpus kuvatakse pädevusprofiili diagramm, kuid osad pädevused on sealt
puudu. Kaisa loeb kõrvalolevalt märkuselt, et vabas vormis küsimusi peavad hindama
teised DigiMina kasutajad ning täielikke tulemusi kuvatakse alles siis kui tema
vastused on hinnatud.
Uuesti avalehele jõudes kuvatakse Kaisale teadet, et ta võib osaleda teiste
kasutajate poolt sisestatud probleemülesannete lahenduste hindamises. Kaisale pakub
huvi, kuidas teised etteantud probleeme lahendasid, ning ta otsustab ühte
pädevustesti hinnata. Ülesande hindamisel peab Kaisa lisama omapoolse kommentaari
pakutud lahendusele ning valima menüüst hindepunktid. Hindamise lihtsustamiseks
kuvatakse talle ka hindamiskriteeriume. Kui esimene vastus on hinnatud otsustab ta
hinnata veel paari vastust. Kaisa ei näe, kelle vastuseid ta hindas, kuid ta oletab,
et tegemist võis olla teiste õpetaja kutseaasta üliõpilastega.
Paari päeva pärast saab Kaisa e-maili, et tema vastused on kahe DigiMina kasutaja
poolt hinnatud. Sisselogides näeb ta oma vastuste kohta kirjutatud lühikesi
kommentaare ning pääseb kokkuvõtva diagrammi juurde. Kokkuvõttes saab ta võrrelda
oma pädevuste taset ka õpetaja kutseaasta üliõpilaste keskmise pädevustasemega ning
kõigi kasutajate keskmise pädevustasemega.

17. Disainisessioonid
• 2 disainisessiooni
• Stsenaariumide
läbiarutamine
• Kavandite
visandamine

20. Pädevustest
• Pädevustesti saab sooritada mitmeid kordi
• Kasutatavuse probleem: suur number ülesandeid
(20 pädevust 5 tasemel)
• Lahendused:
• Algtaseme seadmine enesehindamise teel
• Vahepealse seisu salvestamine

21. Ülesanded
• Ülesande tüübid:
• automaatselt hinnatavad küsimused
• partnerhinnangut vajavad ülesanded
• Võimalikult suur osa ülesannetest peaks olema
automaatselt hinnatavad
• Partnerhinnang vajab arvustust teiselt kasutajalt
samal või kõrgemal pädevustasemel

22. Pädevusprofiil
• Pädevustase kuvatakse diagrammina
• Kasutaja saab oma pädevustaset võrrelda teiste
gruppide keskmisega
• Privaatsusseaded (privaatne, grupi liikmetele, avalik)
• Pädevusprofiili linkimine ja vistutamine

23. Grupp
• Suletud grupp (kool, õpperühm) või avatud grupp
(näiteks ‘Hiiumaa õpetajad’)
• Grupi liikmed näevad teiste pädevusprofiile
• Igaüks saab uue grupi luua

24. Pädevusnõuded
• Suur hulk pädevusprofiile muudab DigiMina
väärtuslikuks planeerimisvahendiks
• Pädevusnõudeid saavad koostada koolitusjuhid,
õpetajakoolitajad, kooli haridustehnoloogid,
õpperühma juhid

29. Automaatselt hinnatavad
küsimused
• Testiküsimuste koostamine toimub TATS
keskkonnas: http://ait.opetaja.ee/tats/
• 3 küsimusetüüpi:
• mitmikvalik
• mitmikvastus
• vaba tekstiga vastus

30. Järgmised arendusplaanid
• Täielik komplekt testimisülesandeid
• Visualiseerimine ja õpianalüütika
• Täiendavate küsimusetüüpide toetus: järjestamine,
paaride ühendamine
• Pädevusnõuded
• Integreerimine Koolielu portaaliga?

31. Viited
• Leinonen, T., Toikkanen, T., & Silvfast, K. (2008). Software as Hypothesis:
Research-Based Design Methodology. In Proceedings of the Tenth Anniversary
Conference on Participatory Design 2008 (pp. 61–70). Indianapolis, IN: Indiana
University.
• Cooper, A., Reimann, R., & Cronin, D. (2007). About Face 3: The Essentials of
Interaction Design. Indianapolis, IN: Wiley Publishing, Inc.
• Carroll, J. M. (2000). Making Use: Scenario-Based Design of Human-Computer
Interactions. Cambridge, MA: The MIT Press.

32. Tänud kuulamast!
• mart.laanpere@tlu.ee
• hans.poldoja@tlu.ee
• http://digimina.opetaja.ee
• http://trac.htk.tlu.ee/digimina/