2. MeeleelundidMeeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võttaon selleks, et tajuda ümbrust, võtta
vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.
Inimene võtab informatsiooniInimene võtab informatsiooni vastu nägemise,vastu nägemise,
kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise jakuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja
lihastunnetuselihastunnetuse abil.abil.
Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast
informatsiooni vastu võtvad tunderakudtunderakud ehk
retseptoridretseptorid.
Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites
närviimpulssnärviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda
analüüsitakse ja tõlgendatakse.
Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud
ärritustele.
3. SILMADSILMAD
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise
ümbritsevast maailmast.
Nägemine on inimesele väga tähtis, sest
silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu
võetavast informatsioonist.
Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga
annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab
see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
SILMA LÄBIMÕÕT ON KÕIGEST 2,5SILMA LÄBIMÕÕT ON KÕIGEST 2,5
CM.CM.
nÄGeMiSelundidnÄGeMiSelundid
4. SILMAD
Silmad asuvad luudest moodustunud
silmakoobastes.silmakoobastes.
SilmalaudSilmalaud ja ripsmedripsmed takistavad tolmu
ja teiste väikeste võõrosakeste silma
sattumist.
PisaravedelikPisaravedelik hoiab silmamuna niiske,
vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide
arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad
tolmuosakesed ning parandab silma
optilisi omadusi.
Silmi hoiavad paigal või liigutavad
välised silmalihasedsilmalihased..
PUPILLPUPILL
RIPSMEDRIPSMED
PISARA-PISARA-
VEDELIKVEDELIK
5. Sarvkest – läbipaistev sidekesta osa. Läbi
sarvkesta sattub valgus silma.
Vikerkest – annab silmadele värvi, sõltuvalt
pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma
sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust
nimetatakse silmateraks.
Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev
sültjas klaaskeha.
SILMA EHITUSSILMA EHITUS
Silmamuna on kerajas moodustis,Silmamuna on kerajas moodustis,
mis on kaetud mitme kestaga.mis on kaetud mitme kestaga.
Vesivedelik – läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri.
Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja
mineraalsooli.
7. NÄGEMINENÄGEMINE
KUJUTISKUJUTIS
Lähedal olevate esemete nägemiseks tõmbub ripslihas
kokku ja lääts muutub kumeraks.
Silmast kaugemal asuva objekti juhul lõtvub ripslihas ning
lääts muutub lamedaks.
Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja
vähendatud kujutis.
Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed, mis
võtavad vastu valgusärritusi.
Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda
nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
Kolvikesed tagavad
värvilise, kepikesed
aga must-valge
nägemise.
8. NÄGEMINENÄGEMINE
Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi.
Seda põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts
või on silmamuna liiga pikergune.
Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga
tugevalt ja koonduvad juba võrkkesta ees. Võrkkestale satuvad
juba osaliselt hajunud valguskiired, mistõttu tekib ebaterav
kujutis.
Lühinägevust parandatakse kaksiknõgusate ehk
miinusklaasidega prillidega.
9. NÄGEMINENÄGEMINE
Kaugnägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal
asuvad objektid on ebaselged ja hägusad.
Kaugelenägevate inimestel on silmalääts kas liiga lame või on
silmamuna normaalsest lühem.
Kaugnägevuse korral tekib lähedal olevatest esemetest kujutis
võrkkesta taha.
Kaugnägevust parandatakse kaksikkumerate ehk
plussklaasidega prillidega.
10. KÕRVAD
Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid.
Inimese kõrv koosneb kolmest osast :
väliskõrv
keskkõrv
sisekõrv
Kuulmisvahemik on 20 –20000 Hz
Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva
sisemistesse osadesse.
KuulmiselundidKuulmiselundid
välis-välis-
kõrvkõrv
kesk-kesk-
kõrvkõrv
sise-sise-
kõrvkõrv
11. Väliskõrva moodustavad
kkõrvalestõrvalest - ülesandeks on püüda
helisid ja suunata need
kuulmekäiku.
väline kuulmekäikväline kuulmekäik
Väliskõrva eraldab keskkõrvast
trummikiletrummikile.
Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku
trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad
helivõnked edasi keskkõrva.
Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile,
mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
kõrvalest
kuulmekäikkuulmekäik
KÕRVA SISEEHITUS
12. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs.
Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad
helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva.
Kuulmetõri ülesandeks on hoida
õhurõhk mõlemal pool trummikilet
ühesugusena.
KÕRVA
SISEEHITUS
13. Sisekõrv koosneb kahest osast :
ttiguigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud
vedelikuga.
tigu kindlustab heliaistingu
poolringkanalidpoolringkanalid tasakaalutunnetuse.
KÕRVA SISEEHITUS
14. KUULMINEKUULMINE
kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained
helilained panevad trummikile võnkuma
kuulmeluukesed võtavad võnked vastu, võimendavad
need ning annavad edasi teole
teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma
sealsed membraanid
need omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude
kiud
helivõnked muutuvad närviimpulssideks
närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel
aju kuulmiskeskusesse
16. TASAKAALTASAKAAL
Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis
olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis
ärritavad vastavaid meelerakke.
keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma
tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik
liikumine ärritab vastavaid meelerakke
meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda
närve peaaju tasakaalukeskusesse
17. MaitsmineMaitsmine on süljes
lahustunud ainete maitsete
tajumine.
Inimese maitsmiselundidmaitsmiselundid on
keele pinnal.
Maitsmiselundid, keemilise
ärrituse suhtes tundlikud retseptorid
paiknevad keelenäsade tipus või
külgedel
MAITSe-elundMAITSe-elund
KEELKEEL
18. Inimene tajub 5 põhimaitset :
soolastsoolast
magusatmagusat
kibedatkibedat
haputhaput
umamitumamit e naatriumglutamaati
Ülejäänud maitsed moodustuvad
nende maitsete segunemisel.
MAITSMINEMAITSMINE
soolane
Maitsed pole ühe teravusega:
1/200 - magus
1/400 - soolane
1/13000 - hapu
1/100000 - kibe
umami
magus
hapu
kibe
19. HaistmiselunHaistmiselun
dd
NINANINA
Inimese nina koosneb:
luulise ja kõhrelise toesega välisninast,
näokoljus paiknevast ninaõõnest,
mida suuõõnest eraldab kõva suulagi.
Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks;
need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks
ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks).
20. HaistmineHaistmine on lõhnade tajumine ja eristamine
haistmiselundi abil.
haisteraku
d
HAISTMINEHAISTMINE
Inimese haistmiselund
paikneb ninaõõne ülaosas.
21. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha
esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri,
massi jms.
Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt
ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi
kulgevate erutusimpulsside analüüsi tulemusena.
Retseptorid tajuvad puudutust, survet, valu,
külma ja kuuma.
Naha pinnal on külma retseptoreid tunduvalt
rohkem kui kuumaretseptoreid.
Tavaliselt reageerivad temperatuuri tõusule
kuumaretseptorid ja temperatuuri langemisele
külmaretseptorid.
KOMPIMINEKOMPIMINE
22. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstelsõrmeotstel,
jalataldadeljalataldadel ja huultelhuultel.
KOMPIMINEKOMPIMINE
23. ValuretseptoridValuretseptorid asuvad nii
nahas kui ka enamikes
siseelundites.
Valuretseptorid saadavad
peaajju närviimpulsse siis, kui
mingi ärritaja, näiteks surve,
temperatuur või puudutus
muutuvad liiga tugevaks. See
põhjustabki valuaistingu.
Valu retseptoritest saadava
informatsiooni alusel saab
inimene vältida eluohtlikke
situatsioone.
KOMPIMINEKOMPIMINE
