2. Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on rakusisesed parasiidid e rändavad
geenid.
Nad ei ole organismid, vaid molekulkompleksid.
Neil puuduvad organismile omased tunnused:
rakuline ehitusprintsiip;
iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine;
iseseisev paljunemisvõime.
3. VIIRUSTELE ON OMANE:
nende koostises on nukleiinhapped ja valgud;
neile on iseloomulik mutatsioonivõime;
nad evolutsioneeruvad;
nad võivad lülituda peremeesraku genoomi ja
eksisteerida seal vaikivate proviirustena ja/või
käivitavad viirusosakeste taastootmistsükli
peremeesrakus.
Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
4. VIIRUSTE TEKKIMINE
Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et
erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga.
Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on
levinud oletus, et viirused on tekkinud ning DDNNAA või RRNNAA
"iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil ppeerreemmeeeessrraakkuusstt
ssõõllttuummaattuulltt, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset
masinavärki".
Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus
ttrraannssppoossoonniitteeggaa viib mõttele, et mõned viirused on end
ggeennoooommiisstt "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka
vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest.
On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast
parasiitse eluviisi tõttu äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks
üürrggooookkeeaanniiss tekkinud paralleelselt rakulise eluga. Tõendid nende
teooriate kinnituseks aga seni puuduvad..
http://et.wikipedia.org/wiki/Viirused
5. VIIRUSTE AVASTAMINE
Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi.
1796 esimene vaktsineerimine.
Kolm teadlast - A. Mayer, D. Ivanovski ja
M. Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust
ja avastasid, et seda tekitab “
nakkav elus vedelik”. Hiljem hakati seda
nimetama viiruseks. A. Mayer
M. Beijerinck
D. Ivanovski
Tubaka mosaiikviirus
6. VIRIONI EHITUS
Väljaspool rakku esineb viirus
osakesena ehk virionina.
Suurus 20 - 400 nm.
Suurimad viirused on rõugeviirused
Nad on korrapärase kujuga (hulktahukas,
kerajas, silindriline, bakteriofaag)
7. VIRIONI EHITUS
Koosneb valgust ja
nukleiinhappest.
sisaldavad ainult üht tüüpi
nukleiinhapet (kas DNA või
RNA).
nukleiinhappemolekul võib
olla rõngasjas, lineaarne või
fragmentaarne ja struktuurilt
üksik- või kaksikahel.
valk
Nukleiinhape (DNA
või RNA)
www.brown.edu/.../hiv/images/Virion2.jpg
8. VIRIONI EHITUS
nukleiinhapet ümbritseb
kas lihtsam või keerukam
kkaappssiiiidd.. See sisaldab lipiide
ja struktuurvalke ( viirus-spetsiifilised)
viiruste üümmbbrriiss eehhkk kkeesstt
pärineb peremeesraku
membraanist; herpesviiruste
puhul on ümbriseks
tuumamembraan.
Valguline
kapsiid
Ümbris e kest
www.brown.edu/.../hiv/images/Virion2.jpg
10. Viiruse geenide ülesanded
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
S t r u k t u u r g e e n i d
K i n d l u s t a v a d
v i i r u s o s a k e s t e
m o o d u s t a m i s e
R e g u l a a t o r g e e n i d
R e g u l e e r i v a d
p e r e m e e s r a k u
a i n e v a h e t u s t
R e p l i k a t s i o o n i g e e n i d
K i n d l u s t a v a d
v i i r u s e g e n o o m i
p a l j u n d a m i s e
G E E N I D
11. Viiruse valkude ülesanded
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi valke.
S t r u k t u u r v a l g u d
m o o d u s t a v a d u u s i
v i i r u s o s a k e s i j a
k a i t s e v a d n e i d
R e g u l a a t o r v a l g u d
k o n t r o l l i v a d
r a k u
a i n e v a h e t u s t
R e p l i k a t s i o o n i v a l g u d
v a s t u t a v a d
v i i r u s e g e n o o m i
p a l j u n e m i s e e e s t
V A L G U D
12. VIIRUSTE SÜSTEMAATIKA
Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused
neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja
DNA-viirusteks. Need suured rühmad jagunevad omakorda
seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja
tüvedeks.
Taksonite definitsioonid viirustel ei lange kokku mujal
bioloogias kasutatavatega. Peamiseks erinevuseks on vastava
taksoni monofüleetilisuse nõude puudumine, välja arvatud
tüvede puhul.
13. VIIRUSTE MITMEKESISUS
Viiruste kkllaassssiiffiikkaattssiioooonn nnuukklliiiinnhhaappeettee aalluusseell::
DNA-viirused (herpes,
papilloomid, adeno jt)
RNA-viirused (hepatiit C, gripp jt)
HI B-hepatiit www.ncahs.nsw.gov.au/.../blood%20VIRUS_HCV.jpg
DNA- ja RNA-viirused (HI,
hepatiit B jt)
herpes papilloom adeno
www.rkm.com.au/.../ADENOVIRUS/Adenovirus-450.jpg
www.spmsd.se
www.spmsd.se
http://www.ozc-shumen.org/pics/b_hepatit.jpg
C -hepatiit gripp
14. VIIRUSTE MITMEKESISUS
On avastatud veel teisigi mitterakulisi bioloogilisi
objekte.
Need on viirustega sarnased
geneetilised elemendid:
viroidid – RNA viirustega
sarnane, aga puudub kapsiid
ja ümbris.
prionid - nakkuslikud
valgud
satelliitviirused
15. VIIRUSTE MITMEKESISUS
Viiruseid võib jagada kkaa ttõõvveessttaavvaa oobbjjeekkttii aalluusseell::
taimeviirus
bakteriviirus e faag
loomaviirus
inimeseviirus
seeneviirus
putukaviirus
bbaakktteerriivviiiirruuss
ttaaiimmeevviiiirruuss
lloooommaavviiiirruuss
ppuuttuukkaavviiiirruuss
IInniimmeessee vviiiirruuss
16. VIIRUSTE ÖKOLOOGIAST
Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end n-ö
rakus "sisse seab" nimetatakse lüsogeenseks
faasiks.
Nakatumise teises staadiumis lüütilises faasis, raku
normaalne elutegevus katkestatakse ning
kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks.
Raku talitluse häirimine ja raku või
peremeesorganismi tapmine pole viirusele enamasti
kasulikud.
17. Viiruste paljunemine
Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile
Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta
Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku
Viirus vabaneb kapsiidist
LLüüüüttiilliinnee ttssüükkkkeell LLüüssooggeeeennnnee ttssüükkkkeell
Viiruse nukleiinhape replitseerub
rakutuumas või tsütoplasmas
Moodustuvad uued viiruse
nukleiinhapped ja sünteesitakse
ümber kapsiidid
Rakumembraan ja kest laguneb
Rakk hukkub ja viirused väljuvad.
Peremeesraku membraanist
võetakse osake kaasa ümbriseks
Viiruse nukleiinhape seostub
peremeesraku kromosoomi
Viiruse nukleiinhape on mõni
aeg inaktiivses olekus
Peremeesraku jagunemisega
kanduvad viiruse geenid
tütarrakkudesse
Järgneb lüütiline tsükkel
18. LÜÜTILINE JA LÜSOGEENNE
TSÜKKEL
www.bio.espci.fr/scolarite/c_BIO/compl/virus2.gif
http://www.youtube.com/watch?v=wLoslN6d3Ec
19. LÜÜTILINE JA LÜSOGEENNE TSÜKKEL
LLüüssooggeennnnee
ttssüükkkkeell
LLüüüüttiilliinnee
ttssüükkkkeell
