Milline on e-autode arenduse ja võtmetehnoloogiate seis mais 2009. Kes võiks olla Eesti-poolsed asjaosalised.

1. E-autod on tulemas. Olge valmis.
jarmo.tuisk@mkm.ee

2. Yes, we can
Obama: Aastal 2015 on USAs 1 miljon
e-autot
Sarkozy: 400MEURi e-autode ja infra
arenduseks
Brown: 100MGBP roheliste autode
arendamiseks
Hu Jintao: 2009-2012 $2.2 miljardit
roheliste autode arendusse

3. Millised on rohelised autod?
Fuel Cell
kütuseelement
Kõige energiaefektiivsem
0,15 kWh energiat 1km kohta
EV e. elektriauto
Rohelised autod
PHEV-s
Laetavad hübriidid
Series hybrid
Hübriidid
Parallel hybrid
Mild hybrid
Biokütusel autod

4. E-autode arenduse hetkeseis
Suurem penetratsioon aastatel 2010-2015
Tesla
Roadster/Model S
Ford
Focus EV
Hyundai
Mini BlueWill
E FIAT
?
GM Chevy
Volt PHEV
Subaru VW
Stella Up?
Toyota
Prius Plug-In
Honda
Citroen ?
EVie
BMW
Peugeot Project I
?
Mazda
?
Renault C?
Mitsubishi Nissan ?
iMIEV Mercedes
E-Drive?
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

5. Mis toimub energiasalvestustehnoloogiates 2009-2015

6. Võtmetehnoloogia: energia
salvestamine
Võtmekriteerium akusüsteemi hind per kWh
Eelkõige markeerib see e-autode hinnakonkurentsi võimet tavaautode suhtes
US DoE hinnang 2007
1000
GM Volt aku 2008/09
500
BYD aku (hinnang) 2009
US DoE eesmärk 2014/15
200 E-Autode konkurentsivõime koridor
$/kWh
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

7. Võtmetehnoloogia: energia
salvestamine
Elektrokeemia areng: palju mahub energiat ühte kilosse
5-7 aasta jooksul jõuavad kommertsialiseerimisse akukeemiad, mis tõstavad
energiasalvestusvõimet kordades
100kg akupakett võimaldab sõita
5000 400 kuni 1600 km
Liitium-väävel
600-2500 Wh/kg
500 100kg akupakett võimaldab sõita
100 kuni 150 km
Liitium-ioon 150-200 Wh/kg
nö. I generatsioon
50
NiMH
Wh/kg 50-70 Wh/kg
Kommertsialiseerimine 2007 2010 2014

8. Võtmetehnoloogia: energia
salvestamine
Akutehnoloogiate väärtusahel
Ruumi arendustöödeks sh. aku hinna langetamiseks mitmel pool, alates keemiast lõpetades
süsteemiintegratsiooniga.
Katoodmaterjalid
Akupakid
Anoodmaterjalid Süsteemi
(battery cells)
Elektrolüüdid integratsioon ja
T&A akusüsteemi
Jõuelektroonika ja laadimine ehitus
Akude haldussüsteemid (BMS), tarkvara
Allikas: Sjef Peeraer, SP Innovation, 2008

9. Laadimisvõrk ja laadimissüsteemid

10. E-autode infrastruktuur
Palju enamat kui akulaadimine
5. Auto-võrk ja auto-
auto side
3G + GPS
Sõiduandmed
4. RFID/Plugin side Lisateenused
auto ja NAPi vahel
(ID, kilometraaž, energia-
1.Laadimispunktid/NAPs
Level 1. 220V pistikud
tarbimine, lisateenused
Level 2. 440V < ?
Kiirlaadimisjaamad
Akuvahetus?
Car ID ja mõõtmissüsteem
OS
2. Wireless
andmeside
tarbimise ja ID kohta +
3. Veebipõhine lisateenused
kliendiliides
e-
arved, läbisõit, lepingud/pa
ketid

11. Laadimistehnoloogiad 1.0
Energia traati mööda autosse
Level 1: laadimispunktid
230V pinge, 1 faas,
Täislaadimine sõltuvalt akust 3-8
tundi
Level 2: kiirlaadimine
400V, 3 faasi ?
Täislaadimine sõltuvalt akust 15
minutit kuni tund
Lisaks laadimisele andmevahetus auto ja laadimispunkti vahel.

12. Laadimistehnoloogiad 2.0
Energia ja andmed laineid mööda sõidukisse
Induktiivlaadimine ja
elektrifitseeritud teed
Energia kantakse
autosse üle EM lainete
abil ilma otsekontaktita.
Auto identifitseerib end
RFID tehnoloogia abil.
Prototüüp: 10 minutiga
25kWh energiat (~160
km sõitu)

13. Hetkeseis ja võimalused

14. Personaaltransport Eestis
Täna 2020
550 000 sõiduautot 100 000 e-autot
7-10 miljardit km/a 2 miljardit e-km/a
(54 km päevas)*
8-12 miljardit krooni 0,3 TWh el. energiat
autokütustele aastas** aastas*
* Eesti Statistikaamet * keskmiselt 15kWh/100km
** Keskmiselt 0,08L/KM, keskmiselt 15EEK/L

15. E-personaaltranspordi areng ja
Eesti asjaosalised
T&A, vähe kaasaegset rakendusteadust
TTÜ
Jõuelektroonika ja elektriajamid
Elektroenergeetika, energiasüsteemid, jaotusvõrk
RFID tehnoloogiad (raadio- ja sidetehnika)
Mehhatroonika, IT?
TÜ
Keemia Instituut, superkondensaatorite valdkond

16. E-personaaltranspordi areng ja
Eesti asjaosalised
akud, akusüsteemid, elektroonika
Akud
Ecometal (ümbertöötlus)
(Transpordi ja sõidukite) elektroonika
Allhange: Enics, Stoneridge, ABB jt
Originaaltootjad: Estel?, Artec?

17. E-personaaltranspordi areng ja
Eesti asjaosalised
Infrastruktuur, võrk, IKT – tugevam
olemasolev baas
Energiavõrk
EE, kuid miks mitte ka BEN, 4Energia …
Hardware
Harju Elekter jt.
Tarkvaraarendus, telemaatika
Tugevad süsteemiintegraatorid Webmedia, Microlink, jt
Originaallahendused: Oskando SeeMe

18. Elektromobiilne Eesti 2020
Lisainfo http://ee2020.wordpress.com
Jarmo.tuisk@mkm.ee